Obsah (6)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2026.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi L.N kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-4

§ 49

lg 14 alusel teade L.N kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 17.04.2023 määrusega välja L.N pankroti, algatas L.N kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 19.08.2024 määrusega lõpetas kohus L.N pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 17.04.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras uueks usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid iga aasta
3. aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta
4. aprillil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 11 582,44 eurot (kõik II järgu nõuded).
5. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 23.04.2025 ja 16.04.
7. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime ja eestkostja. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja lapse sotsiaaltoetus. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 235 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahel korral, kokku summas 211,50 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 23,50 eurot.
8. 16.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku kolm tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlemine kliendiga (eestkostjaga) nii e-kirja kui telefoni vahendusel, sh vahepealsed telefoninõustamised, regulaarne pangakontode kontrollimine, dokumentide ja selgituste küsimine aruande koostamiseks – 1 tund 30 minutit; aruande koostamine, vajalike dokumentide kontrollimine, sh 28 lk pangakonto väljavõtteid, väljamaksete arvutamine ja teostamine – 2 tundi. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 287 eurot (3,5 tundi * 82 eurot). Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja ülejäänud osas menetlusabi korras.

1. Usaldusisik on koos lõpparuandega edastanud kohtule ka võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tasumata kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 7. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. L.N ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime kuni 09.02.2030. Võlgnikule on määratud eestkostja. Võlgnik on otsinud tööd, kuid töö leidmine on keeruline kuna võimetekohaseid ja sobivaid pakkumisi on vähe. Võlgnik õpib käesolevalt Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 14.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja lapse sotsiaaltoetus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 235 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahel korral, kokku summas 211,50 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 15. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

16.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks. 17. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt. 18.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevaid kohustusi. 19.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning tasunud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvel. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja sellest tulenevalt vähest sissetulekut, leiab kohus, et võlgnik ei ole võimeline teenima tulu, mille arvelt võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas ulatuses täita. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.N tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 20.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 21.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 22. Kuna kohus lõpetab L.N kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe

§ 55

lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest L.N kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 23.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.

1. a 94,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 3 tundi 30 minutit tunnitasuga 82 eurot, kokku 287 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 2 tundi aruande koostamisele ja väljamaksete teostamisele. Käesolevas menetluses on tegemist teise aruandega (varasem ajakulu 2025.a aruande koostamisele 1 tund 30 minutit), asjaolud ei ole oluliselt muutunud ning võlgniku sissetulekud on olnud mittearestitavad. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud suurem ajakulu kui varasema aruande koostamisel, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks aruande koostamisele 1 tund 30 minutit. Muus osas on ajakulu põhjendatud. Seega põhjendatud ajakulu järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil on kokku 3 tundi tunnitasuga 82 eurot, kokku 246 eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 246 eurot.
4. Usaldusisiku tasu summas 17 eurot tuleb hüvitada võlgniku L.N poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta Mittetulundusühingu Nõutuba arveldusarvele nr EE
5. 27.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja ta ei tööta, siis tuleb usaldusisiku tasu hüvitamiseks summas 229 eurot, anda L.N-ile hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik