MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kandmata karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis
tõkend – vahistamine süüdistuses
MS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 1, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.N
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista D.N-ile 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks D.N-ile tähtajalise vangistuse 7 aastat.
04.04 – 05.04.2018.a. (2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 6 aastata 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.07.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista D.N-ilt 1460 eurot sundraha, ekspertiisitasu 2436 eurot ja kaitsjatasu summas 1264,50 eurot riigi tuludesse. Ekspertiisitasu summas 2224 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku summas 5160,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 430,04 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D.N-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 5 DVD-R plaati, 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Asitõendid, mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1: - Pakend nr 2 – kööginuga; pakend nr 16 – labidas – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada
lg 1 alusel; - Pakend nr 1 – kahtlustatava roheline jope; pakend nr 13 – tumesinised teksapüksid BLEND koos pruuni püksirihmaga; pakend nr 14 – rohelist värvi jope; pakend nr 15 – sinist värvi tööpüksid; pakend nr 4 – valget värvi ümbrik, milles kaks käsikirjas kirjutatud kirja; Pakend nr 11 – halli värvi vest verekahtlase määrdumisega – peale kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule D.N-ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - Pakend nr 1 – sinine triibuline polosärk; pakend nr 2 – tumedad pikad püksid + pruun püksirihm; pakend nr 3 – tumedad sokid; pakend nr 4 – aluspüksid; pakend nr 5 – metallist sõrmus; pakend nr 1.2 – puuteproov veremäärdumisest käru kandepinnal; pakend nr 1.4 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 1.5 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 1.7 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 1.8 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 2.2 – puuteproov kööginoa tera vasaku külje tagaosa pinnalt; pakend nr 2.5 – puuteproov kööginoa tera parema külje esiosa pinnalt; pakend nr 2.6 – puuteproov kööginoa tera parema külje tagaosa pinnalt; pakend nr 2.7 – puuteproov kööginoa käepideme parema külje esiosa pinnalt; pakend nr 2.8 – puuteproov kööginoa käepideme parema külje tagaosa pinnalt; pakend nr 8 – puuteproov esiku sinal olevast kuivanud veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 9 – puuteproov duširuumi uksel olevast kuivanud veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 10 – puuteproov toa uksel olevast kuivanud veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 13.2 – puuteproov tumesinist värvi teksapükste BLEND vasaku sääre sisekülje tagaküljel olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 13.3 – puuteproov tumesinist värvi teksapükste BLEND vasaku sääre sisekülje tagaküljel olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 15.2 – puuteproov sinist värvi tööpükste vasaku sääre esikülje helkurribal olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 15.3 – puuteproov sinist värvi tööpükste parema sääre esikülje helkurribal olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 18 – puuteproov veremäärdumisest trepikoja seinalt korter 4 kõrvalt; pakend nr 1.4 – puuteproov rohelist värvi kapuutsiga jope vasaku varruka sisekülje tagaküljel olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 3 – Poolläbipaistev määrdunud kile; pakend nr 12 – teip korteri ukselt – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise 2 on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 03. veebruaril 2020.a Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse D.N-i selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, mille eest teda karistati
lg 1 p 1 järgi Harju Maakohtu poolt 17.06.2014, uuesti 04.04.2018 kella 20.00 paiku xxxx asuva maja juures lõi O Ule (sündinud xxxx. aastal) tahtlikult ühe korra kaikaga vastu pead, mille tagajä rjel kannatanu kukkus maha. Oma tegevusega tekitas D.N kannatanule füüsilist valu ja peapiirkonnas vasakust kõrvast üleval pool muhu ning marrastuse. Seega pani D.N toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt. Samuti tema, paar päeva enne 08.06.2018, viibides enda kodus xxxx asuvas korteris, lõi tahtlikult kolmel korral noaga enda korterikaaslast V Vt kehapiirkonda. D.N vägivaldse käitumise tagajärjel suri V V sündmuskohal. V Ve surma põhjuseks on torke -lõikehaav rinnal rinnaku alaosa piirkonnas koos rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega ning VIII rinnalüli luuümbrise vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Lisaks tekitas D.N V Vele järgmised vigastused: rindkere- ja kõhukelmeõõnde tungivad torkelõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal rangluujoonel koos V roide alaserva, vasaku kopsu ülasagara, vahelihase ja mao vigastusega ning vasakul pool rindkere eespinnal rangluujoone ja eesmise kaenlajoone vahelisel alal koos VII roide ja vahelihase vigastusega; kõhukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad paremal pool keskkõhul rangluujoonel koos peensoole vigastusega ning vasakul pool üla- ja keskkõhu piiril ja keskkõhul ilma siseelundite vigastusteta; lõikehaavad parema käe sõrmede painutuspindadel. Kõik rindkere ja kõhu piirkonnas paiknevad torkelõikehaavad on eluohtlikud tervisekahjustused. D.N seadis V V’t noaga lüües eesmärgiks ta tappa, tegutsedes kavatsetult. Peale seda 08.06.2018 ajavahemikul 05.30 kuni 07.13 D.N tassis V Ve surnukeha aadressil xxxx asuvast poest vasakule poole tühermaale (koordinaatidega xxxx ja xxxx), kaevas augu ja mattis surnukeha mulla alla. Seega pani D.N toime
Poolte seisukohad Kohtuistungil süüdistatav D.N andis ütlusi, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas kohtuistungil oma süüd. D.N nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. D.N selgitas kohtuistungil, et saab selgelt aru, et teda süüdistatakse kahe s 3 episoodis, millest üks on inimese tapmine ja teine oksaga löömine. Süüdistatav selgitas, et tervis ei ole tal hea, selg on haige ning on kurt ja vana (72 a). Samuti kahetses oma tegu. Kaitsja Alar Neiland leidis, et kohtueelses menetlused kogutud ja kohtule esitatud tõendid on lubatavad. Toetab oma kaitsealuse seisukohta. Kaitsealune on lühimenetluse nõusoleku andnud, seega ei näe takistusi asi lahendada lühimenetluse korras. Tema kaitsealune tunnistab oma süüd mõlemas episoodis. Ekspertiisi kohaselt on D.N süüdiv. Tema kaitsealune on kõikide tõenditega vanglas tutvunud. Antud juhul kaitsja leiab, et kvalifikatsiooni osas vaidlust ei ole, tõendid on asjakohased. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema kaitsealuse pensioniealisust ning kahetsust, kui kergendavaid asjaolusid. Kaitsja leiab, et D.N süü ei ole üle keskmise. D.N sotsiaalne taust on nõrk. Antud juhul tegu on tehtud kavatsetult. Kaitsja leiab, et D.N-ile tuleks mõista väiksem karistus, kui prokurör taotles. Prokurör jääb süüdistuse juurde ning kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on kuritegude toimepanemine tõendamist leidnud. Prokurör leiab, et mõlemad teod on D.N toime pannud kavatsetult ehk kõige intensiivsema seaduses ettenähtud tahtluse liigiga. Tapmise eest näeb karistusseadustik ette 6 kuni 15 aastase vangistuse. Korduva kehalise väärkohtlemise eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Prokurör leiab, et karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistust raskendavad asjaolud on
p 3 ja 13 tulenevalt süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase inimese suhtes ning isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör kohtul süüdistatav D.N süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 12 aastat;
lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel mõista D.N-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 14 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 9 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.04 – 05.04.2018.a. mõistes kandmata karistuseks 9 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust ning lugeda karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.07.2018.a. Asitõendite osas on seisukoht võetud süüdistusaktis ning menetluskulud jätta süüdistatava kanda. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Tõendid tapmise episoodis: • • D.N kirj ringkonnaprokurörile /I kd tl 22 - 23/, mille kohaselt D.N tunnistab, et pani toime oma korterikaaslase V Ve tapmise, kuna V varastas tema rahakoti ning ta pidi korduvalt linnas käima dokumente tegemas uuesti. Antud kiri on allkirjastatud 21.06.2018.a. D.N poolt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeli ja DVD-R plaadiga /I kd tl 48–138, DVD-R plaat/, sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt D.N näitab laiba matmiskoha, mis asub korterist üle tee oleval tühermaal. Vaadeldavaks sündmuskohaks on xxxx maakond poe vasakul pool kõrval põõsaste taga tühermaa koordinaatidega N xxxx ja E xxxx , kus mullase maapinna keskel on näha kilekoti sees inmese kätt, alustati surnukeha väljakaevamist, välja kaevamisel on näha meesterahva surnukeha, mis asetseb selja peal. Surnukeha parema käe kaenaaluse piirkonnas on 32,5 sm pikkune musta käepidemega nuga, mille tera pikkus 20 cm ja tera suurimaks laiuseks 2,5 cm. Surnukeha vaatlusega tuvastati rinnaku alaosas keha kesk joonel teravate nurkade ja siledate veidi irvakil servadega alla asetsevatesse kudedesse ulatuv haav, analoogiline haav paremal pool ala ja kesk kõhu piiril-randluu joonel ja veidi piki suunaline haav vasakul pool kesk kõhul rangluu joonel. Edasi vaadeldi xxxx maakond asuvat korterit. Vaatlusprotokollist 4 • • • • • nähtuvalt on D.N korter kahetaoline, milledest ühes toas olid hulgalised verekahtlased määrdumised. Samuti on verekahtlase määrdumistega külmkapp. Veremäärdumised on nii külmkapil, kui selle kõrval olevatel kilekottidel, toas oleva madratsi alumisel küljel, samuti esiku seinal. Verekahtlaste määrdumiste kohatadelt võeti puuteproovid, mis pakendati. Korterist leiti ümbrik, milles oli seletuskiri prokurörile, kus D.N on kirjutanud, et ta lõi varga maha ja mattis mulla alla. Sündmuskohalt leiti D.N-ile kuuluvaid riideesemeid, mida vaadeldi ja võeti kaasa. Läbiotsimisprotokolli koos fototabeliga /I kd tl 170-183/, läbiotsiti xxxx asuva maja kelder. Trepist alla minnes vasakule poole jäävad kaks keldriboksi ja paremal pool üle puuhunniku on keldriboksi ees seina ääres püstises asendis käru, millel on metallist käepide. Käru metallist alusplaadi paremal pool ääre peal on verekahtlane määrdumine. Samuti on käru metallplaadi alumisel osal paremal pool näha verekahtlast määrdumist. Käru käepidemelt võeti puuteproovid. Lisaks leiti käru metallplaadi vasakul üleval ääres verekahtlane määrdumine. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd tl 139-169/, mille kohaselt on xxxx kaasa võetud magamistoast pruuni värvi kapi küljest rippuvad teksapüksid, millel pruuni värvi vöörihm; rohelist värvi jope, mis on määrdunud. Kapi paremal pool külje peal ripuvad sinist värvi tööpüksid, mis on määrdunud. Kaasa on võetud puidust käepidemega halli värvi metallist labidas ning labidalt on võetud puuteproovid. Magamistoas akna all oleva madratsi uksepoolse ääre all verekahtlase aine määrdumine näha nii põrandal, kui ka madratsi ääre all. Puuteproovid võeti nii põrandalt, kui ka madratsilt. Esimese korruse trepikojas, kus korteriukse nr 4 kõrval vasakul pool rohelist värvi seina peal on verekahtlane määrdumine on võetud proov. Tunnistaja A U ülekuulamise protokolli /I kd tl 28-30/, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et tunneb D.N-i aastast
Kinnipidamisel võeti D.N-ilt ära rohelist värvi jope. D.N kahtlustatavana antud ülekuulamise protokolli /II kd tl 106 - 109/, milles süüdistatav tunnistas oma süüd ja andis ütlusi , et V V elas xxxx, Xxxx alevik, xxxx temaga ühes korteris. V varastas temalt raha ja rahakoti koos dokumentidega. 06. juunil 2018 jõid nad Vga koos õlut ja ta küsis Vlt oma rahkotti tagasi. V külmkapi peal oli leivanuga, mis oli kuskil 30 cm pikkune ja ta haaras selle ning lõi V Vt 3 korda noaga. Ta lõi ühe korra paremale ja ühe korra vasakule poole alakõhtu. V oli peaaegu maha kukkumas ja siis ta lõi noaga talle kõhu keskele ja siis V kukkus vastu seina külmiku taha. Verd oli palju. Tal oli sel ajal seljas rohelist värvi tööjope, tumesinist värvi teksapüksid ja jalas musta värvi jalanõud. V oli toas kaks päeva ning ta hakkas haisema. 08.06.2018.a. öisel ajal võttis ta labida ja otsustas V maha matta. V pani läbipaistva kilekoti peale ja lohistas ta majast välja üle tee, seal on vallaplats. Ta lohistas V vallaplatsi põõsaste taha, kuhu kaevas umbes 50 cm sügavuse haua. V jäi auku selja peale. Vl oli seljas mingi särk ja tööpüksid. Noa viskas ka auku. Peale seda ajas augu kinni ja pani labida sahvrisse tagasi. Toas pesi kaltsuga põranda verest puhtaks ja kaltsu viskas ära. Ta rääkis kõigile Xxxxs, et V oli varas ja ta lõi noaga teda. Ta käis prokuröri juures aga tema süüdistas teda hoopis mingile poisile kepiga vastu pead endmises. Ta kahetseb oma tegu. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0713 /I kd tl 184-190/, eksperdiarvamuse kohaselt oli tegemist V Ve surnukehaga. Ekspertiisi maksumus 171.00 eurot. Surnu ekspertiisiakti nr 18E-PõS0027/291 ja kohturadioloogilise uuringu akt /I kd tl 191-223, 224-231/, eksperdiarvamuse kohaselt põhjustas V Ve surma torke- lõikehaav rinnal rinnaku alaosa piirkonnas koos rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega ning VIII rinnalüli luuümbrise vigastus. Antud vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad ning äge vere kaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Antud tervisekahjustus oli eluohtlik. Lisaks esineb V Ve surnukehal veel rindkere- ja kõhukelmeöõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal rangluujoonel koos V roide alaserva, vasaku kopsu ülasagara, vahelihase ja mao vigastusega ning vasakul pool rindkere eespinnal rangluujoone ja eesmise kaenlajoone vahelisel alal koos VII roide ja vahelihase vigastusega; kõhukelmeõõnde tungivad torkelõikehaavad paremal pool keskkõhul koos peensoole vigastusega ning vasakul pool üla- ja keskkõhu piiril ja keskkõhul ilma siseelundite vigastusteta. Lisaks esinevad lõikehaavad 6 • • • • • • parema käe sõrmede painutuspindadel. Torke- lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest torke – lõikevahendiga (noaga) vastavasse keha piirkondadesse, lõikehaavad parema käe sõrmede painutuspindadel võivad olla tekitatud lõikamisest lõikevahendi (noa) lõikeservaga. V Ve laibale tekitatud torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga või analoogilise torke -lõikevahendiga. V Ve kehaasend torke-lõikevigastuste tekitamise ajal võis olla (valdavalt) selili lamav. V Vele tekitati kõik noahaavad üheaegselt ja need olid elupuhused ning selliste vigastuste korral tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Ekspertiiside maksumused 745.00 eurot + 284,00 eurot. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0782 /II kd tl 85-96/, milles ekspert on andnud arvamuse, et kohaselt sündmuskohalt, labidalt ja läbiotsimisel leitud kärult leiti kannatanu V Ve verd. Ekspertiisi maksumus 2280,00 eurot. Statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 11 /II kd tl 97-105/, mille kohaselt oli D.N teo toimepanemise ajal ja on ka praegu süüdiv, on võimeline osalema menetlustoimingutes, esinema kohtus ja kandma karistust. Ekspertiisi maksumus 380,00 eurot. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /II kd tl 10-12, fotod 13-19/, vaadeldavaks objektiks on kööginuga, mille tera on halli värvi metallist, mille alumine serv on teritatud. Kööginoa käepide on musta värvi. Kööginoa vasakul ja paremal küljel on määrdumisi. Kööginoa üldpikkus on 325 mm, käepideme pikkus on 125 mm, tera pikkus 200 mm ja tera suurim laius on 20 mm, käepideme paksus 16 mm ja käepideme laius 22 mm. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /II kd tl 23–28, fotod 29-58/, vaadeldavaks objektiteks on süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud jope, sündmuskohalt leitud teksapüksid, jope ja tööpüksid, milledelt leiti verekahtlaseid määrdumisi. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /II kd tl 59–62, fotod 63-84/, vaadeldavaks asitõendiks on surnukehal seljas olnud riided ning riietel nähtuvad vigastused. Asitõendi vaatlusprotokolli koos nelja DVD-R plaadiga /II kd tl 2-9, 4 DVD-R plaati/, videolt nähtub, kuidas 08.06.2018.a. D.N tassib laipa käru taolise esemega matmispaika. Seejärel on näha kuidas ta 08.06.2018 ajavahemikul 05:30 – 07:13 kaevab maasse augu ja lohistab midagi muru peal augu läheduses. Tõendid kehalise väärkohtlemise episoodis: • • • Kannatanu seadusliku esindaja S U ülekuulamise protokolli /I kd tl 1-3/, milles kannatanu seaduslik esindaja on andnud ütlusi, et tema on O U ema. 04.04.2018.a.kella 20:05 tuli tema poeg O koju ning rääkis, et vanem meesterahvas, kes elab naabruses lõi teda. O ütles, et ta oli koos sõbra R Auga jal utanud kodu lähedal ja oli igav olnud ning läksid D.N-i kiusama. Ta sai aru, et tegemist on D.N-iga kes elab Xxxx alevikus xxxx korterelamus. D.N oli olnud õues ning O oli talle rusikat näidanud. D.N oli karjunud „kaduge minema, veelkord näen, tapan ära“. D.N läks tuppa ja poisid nägid läbi akna D.N-i ning näitasid läbi akna ernevaid käemärke. Peale seda läksid poisid prügikastide juurde mängima. Mingi hetk hiljem tuli D.N välja ja hoidis käes kaigast. R jõudis ära joosta aga tema poeg mitte. O rääkis, et D.N lõi teda selle kaikaga pähe ja nii tugevalt, et O oli kukkunud. Peale püstisaamist oli O koju jooksnud. Oi pea vasakul pool oimu piirkonnas oli muhk ja marrastus. Koju tulles O nuttis ja kurtis peavalu. Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga /I kd tl 7-13/, mille kohaselt tuvastati O U läbivaatusel 04.04.2018.a. kell 21:45 vasaku kõrva ülespool muhk ja marrastus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /I kd tl 21/, mille kohaselt 04.04.2018.a. kell 23:56 tuvastati D.N-il indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,94 mg/l kohta. D.N-il tuvastati joobeseisundile viitavaid tunnuseid: silmade punetus; silma pupillid suured; reaktsioonikiirus häiritud; kõne arusaamatu; aja- ja kohataju selge; teadvusel; koordinatsioon väga häiritud; käitumine unine ja omamehelik käitumine. 7 Asitõendi vaatlusprotokolli CD-plaadiga /I kd tl 4-6, CD-plaat 3/, vaadeldavaks asitõendiks on CD plaat kõnesalvestusega, mille kohaselt S U heistab häirekeskusele ning annab teada, et tema last O Ule oli D.N-i nimeline meesterahvas virutanud millegiga (klotsiga) vastu pead ning kõrva juures on poisil verevalum ja muhk. D.N-i elukohaks häirekeskusele ütleb S Xxxxl kahe kordne maja endine postkontor. • Alaealise tunnistaja R A videoülekuulamise protokoll koos videoülekuulamisega CDplaadil /I kd tl 14-16, CD-plaat videoülekuulamisega/, alaealine tunnistaja selgitas videoülekuulamise, et nad Oiga jalutasid õues ja hakkasid lumesõda mängima, kui meesterahvas ütles, et me ära läheks ning hakkas Oi, kui ka teda taga ajama. Peale seda nad jätkasid küla vahel mängimist, kuhu see mees tuli ja lõi Oi ühe korra puunuiaga oimu kohale. O nuttis. Tema jõudis ära joosta aga O ei jooksnud. Teda see meesterahvas ei löönud. Tema nägi ainult pealt, kuidas meesterahvas lõi Oi. • Alaealise kannatanu O U videoülekuulamise protokoll koos videoülekuulamisega CD-plaadil /I kd tl 17-20, CD-plaat videoülekuulamisega/, alaealine kannatanu selgitas videoülekuulamisel, et ta käis koos sõbraga ühte vanameest kiusamas, kes vihastas selle peale. Nad jooksid küla vahele mängima ja siis D.N leidis neid ülesse ja see mees andis talle nuiaga (nagu pudrunui) vastu pead. R sai põgenema. Ta tundis valu. Iseloomustavad tõendid: • • • • Karistusregistri väljatrükk /II kd tl 110-112/, millest nähtub, et D.N-il on üks kehtiv kriminaalkaristus ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Harju Maakohtu 17.06.2014 otsus kriminaalasjas 1-14-4291 /II kd tl 113-115/, millega mõisteti D.N süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kandmata karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis
Süüdistusakt kriminaalasjas 13237600183 / II kd tl 116-121/, milles D.N-i süüdistati 04.02.2012.a. xxxx Xxxx külas xxxx vallas xxxx kannatanule K I tervisekahjustuse tekitamises (lõi selja tagant noaga rindkere vasaku poole alumisse piirkonda ning üks kord noaga kaela vasaku poole alumisse piirkonda). Samuti korduvalt pani toime tapmisega ähvardamise, kui ähvardatul oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. I episood
lg 1 Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et D.N paar päeva enne 08.06.2018.a xxxx vallas Xxxx alevikus xxxx asuvas korteris, lõi tahtlikult kolmel korral noaga enda korterikaaslast V Vt kehapiirkonda, tekitades V.Varesele torke-lõikehaav rinnal rinnaku alaosa piirkonnas koos rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega ning VIII rinnalüli luuümbrise vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Lisaks tekitas D.N V Vele järgmised vigastused: rindkere- ja kõhukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal rangluujoonel koos V roide alaserva, vasaku kopsu ülasagara, vahelihase ja mao vigastusega ning vasakul pool rindkere eespinnal rangluujoone ja eesmise kaenlajoone vahelisel alal koos VII roide ja vahelihase vigastusega; kõhukelmeõõnde tungivad torke8 lõikehaavad paremal pool keskkõhul rangluujoonel koos peensoole vigastusega ning vasakul pool üla- ja keskkõhu piiril ja keskkõhul ilma siseelundite vigastusteta; lõikehaavad parema käe sõrmede painutuspindadel. Kõik rindkere ja kõhu piirkonnas paiknevad torke-lõikehaavad on eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel suri V V sündmuskohal. Peale seda 08.06.2018 ajavahemikul 05.30 kuni 07.13 D.N tassis V Ve surnukeha aadressil xxxx, Xxxx alevik, xxxx asuvast poest vasakule poole tühermaale, kaevas augu ja mattis surnukeha mulla alla. D.N on ise tunnistanud, et ta lõi kolmel korral noaga V Vt kõhu piirkonda, kuivõrd V varastas temalt raha ja rahakoti koos dokumentidega. V oli toas kaks päeva ja kuivõrd ta hakkas haisema, siis 08.06.2018.a. öisel ajal võttis ta labida ja otsustas V maha matta. V pani läbipaistva kilekoti peale ja lohistas ta majast välja üle tee põõsaste taha, kuhu kaevas umbes 50 cm sügavuse haua. V jäi auku selja peale. Samuti viskas ta noa auku. Ta rääkis kõigile Xxxxs, et V oli varas ja ta lõi noaga teda. Süüdistatav D.N ütlused riimuvad ka tunnistajate A U, G Iisi, V Vi ja Si Iisi kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, kelle ütluste kohaselt D.N rääkis neile, et ta lõi V Ve maha, kuna V.Vares oli varas. Eelnevad asjaolud haakuvad ka järgnevate asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega. V Ve tapmist ning surnukeha asumist aadressil xxxx, Xxxx alevik, xxxx asuvast poest vasakule poole tühermaal tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt kaevati välja meesterahva surnukeha, surnukeha kõrval asetses 32,5 cm pikkune musta käepidemega nuga. Surnukeha vaatlusega tuvastati rinnaku alaosas keha kesk joonel teravate nurkade ja siledate veidi irvakil servadega alla asetsevatesse kudedesse ulatuv haav, analoogiline haav paremal pool ala ja kesk kõhu piiril-randluu joonel ja veidi piki suunaline haav vasakul pool kesk kõhul rangluu joonel. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0713 eksperdiarvamuse kohaselt oli tegemist V Ve surnukehaga. Vaidlust ei ole ka selle, et D.N viis V.V surnukeha xxxx, Xxxx alevik, xxxx asuvast poest vasakule poole tühermaale, seda tõendab asitõendi vaatlusprotokolli koos nelja DVD-R plaadiga, kus, videolt nähtub, kuidas 08.06.2018.a. D.N tassib laipa käru taolise esemega matmispaika. Seejärel on näha kuidas ta 08.06.2018 ajavahemikul 05:30 – 07:13 kaevab maasse augu ja lohistab midagi muru peal augu läheduses. Eelnevalt videolt nähtud käru võeti ära D.N elukoha xxxx läbiotsimisel. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0782 ekspertarvamuse, et kohaselt sündmuskohalt, labidalt ja läbiotsimisel leitud kärult leiti kannatanu V Ve verd. V Ve surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu ekspertiisiakti nr xxxx ja kohturadioloogilise uuringu akt, mille eksperdiarvamusest nähtuvalt on V Ve surma põhjus torke- lõikehaav rinnal rinnaku alaosa piirkonnas koos rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega ning VIII rinnalüli luuümbrise vigastus. Antud vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Antud tervisekahjustus oli eluohtlik. Vaidlust ei ole ka selles, et eelnevalt nimetatud ekspertiisiaktis nimetatud surma põhjustanud torke-lõikehaavad on tekitatud noaga, mis leiti ja võeti sündmuskoha vaatlusel kaasa. Asitõendi vaatlus protokollist nähtuvalt on vaadeldavaks objektiks on kööginuga, mille tera on halli värvi metallist, mille alumine serv on teritatud. Kööginoa käepide on musta värvi. Kööginoa vasakul ja paremal küljel on määrdumisi. Kööginoa üldpikkus on 325 mm, käepideme pikkus on 125 mm, tera pikkus 200 mm ja tera suurim laius on 20 mm, käepideme paksus 16 mm ja käepideme laius 22 mm. Arvestades ülaltoodut, kogutud tõendite alusel, loeb kohus tuvastatuks, et D.N süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas V Vele kehavigastused, torke-lõikehaav rinnal 9 rinnaku alaosa piirkonnas koos rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega ning VIII rinnalüli luuümbrise vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel suri V V sündmuskohal. Antud asjaolude üle puudus kriminaalasjas ka vaidlus. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et tapmise pani toime D.N ning teda tuleb süüdi mõista
Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2007 otsus asjas nr 3-1-1-128-06, p 7). Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevahelise kasuaalseos – suhtes süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. D.N lüües kannatanut korduvalt noaga rindkere ja kõhu piirkonda, seadis V Ve surma endale eesmärgiks ja teadis, et tema tegevuse tagajärjel saabub kanntanu surm, seega pani toime tapmise kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. II episood
lg 2 p 3 järgi D.N ei ole antud teo osas ütlusi andnud kohtueelses menetluses, kuid istungil süüdistatav andis ütlusi, et ta saab aru milles teda süüdistatakse ning selgitas, et lõi kannatanule vastu pead ning kannatanu rääkis sellest oma emale. Alaealine kannatanu O U on kohtueelsel menetlusel andnud üksikasjalikke ütlusi, et käis koos sõbraga üht D.N-i nimelist vana meest kiusamas, kes vihastas ja lõi teda ühe korra nuiaga vastu pead ja tal oli sellepärast valus. Antud sündmust nägi pealt alaealine t unnistaja R A, kes kinnitas, et meesterahvas lõi Oi nuiaga vastu pead. Kannatanu seaduslik esindaja S U on andnud ütlusi, et tema poeg O U tuli 04.04.2018.a.kella 20:05 koju ning rääkis, et vanem meesterahvas, kes elab naabruses lõi teda. O ütles, et ta oli koos sõbra R Auga jalutanud kodu lähedal ja oli igav olnud ning läksid D.N-i kiusama. Ta sai aru, et tegemist on D.N-iga kes elab Xxxx alevikus xxxx korterelamus. D.N oli olnud õues ning O oli talle rusikat näidanud. D.N oli karjunud „kaduge minema, veelkord näen, tapan ära“. Mingi hetk hiljem tuli D.N välja ja hoidis käes kaigast. R jõudis ära joosta aga tema poeg mitte. O rääkis, et D.N lõi teda selle kaikaga pähe ja nii tugevalt, et O oli kukkunud. Peale püsti saamist oli O koju jooksnud. Oi pea vasakul pool oimu piirkonnas oli muhk ja marrastus. Koju tulles O nuttis ja kurtis peavalu. Eeltoodud isikute ütlusi kinnitab ka Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt tuvastati O U läbivaatusel 04.04.2018.a. kell 21:45 vasaku kõrva ülespool muhk ja marrastus. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, vaadeldavaks asitõendiks on CD plaat kõnesalvestusega, mille kohaselt S U helistas häirekeskusele ning andis teada, et tema lapsele O Ule oli D.N-i nimeline meesterahvas virutanud millegagi (klotsiga) vastu pead ning kõrva juures on poisil verevalum ja muhk. D.N-i elukohaks häirekeskusele ütleb S Xxxxl kahe kordne maja - endine postkontor. 10
objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu ütlustest nähtub, et D.N lõi teda ükskord nuiaga vastu pead, mille tagajärjel ta tundis valu. Kannatanu ema S U ütlustest nähtub, et O rääkis talle, et D.N lõi teda kaikaga pähe ja nii tugevalt, et O oli kukkunud. Oi pea vasakul pool oimu piirkonnas oli muhk ja marrastus. Koju tulles O nuttis ja kurtis peavalu. On ilmselge, et kaikaga pähe löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Seega on tõendamist leidnud
lg 2 p 3 objektiivne koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest, kannatanu, kannatanu seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa. Lüües kannatanut teadlikult ja tahtlikult, oli süüdistataval soov põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb
§ -st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-11-91-07, p 6.1).
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese 11 hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).
Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt määratletud 10 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Keskmiseks karistusmääraks on seadusandja poolt määratletud 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Hinnates süü suurust toimepandud kehalise väärkohtlemise (
Kohus märgib, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald, talle tekitatud kahjustused (peapiirkonnas vasakust kõrvast üleval pool muhk ning marrastus) ning süüdistatavapoolne vägivalla intensiivsus ei olnud nii suured, mille puhul saaks rääkida karistuse mõistmisest sanktsiooni keskmises või selles enamas sanktsioonimääras. Samuti ei olnud D.N teol raskeid tagajärgi ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kannatanule tekitatud vigastused oleksid nõudnud meditsiinilist sekkumist. Samas ei saa märkimata jätta, et vägivalla teo pani süüdistatav toime alaealise suhtes. Kohus loeb karistust raskendavaks asjaoluks kohaselt süüteo toimepanemist teadvalt noorema kui kaheteistaastase inimese suhtes ning isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist, kuid mitte alammäära lähedasena. Hinnates süü suurust toimepandud tapmise (
lg 1) puhul, leiab kohus, et D.N on pannud toime teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud ranged karistused. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. D.N on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud V V elu, seetõttu leiab kohus, et süü tapmise puhul ei saa olla midagi muud kui suur. Kohtu hinnangul saab karistust kergendavaks asjaoluks lugeda
p 3 alusel puhtsüdamliku kahetsust mida süüdistatav väljendas kohtuistungil ning süüteo avastamisele n.ö aktiivne kaasaaitamine, kuivõrd süüdistatav tegi ise prokuratuuri puhtsüdamliku ülestunnistuse. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistuse mõistmisel on D.N poolt toimepandud kuriteo puhul oluline õiguskorra kaitsmine. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, mis kohtu hinnangul on küll suur, kuid süü suurusest tulenevat karistusmäära tuleb vähendada karistust kergendava asjaolu esinemisega seoses. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et D.N on varem kriminaalkorras karistatud teise inimese noaga löömise eest, millega ta põhjustas raske tervisekahjustuse.
Kohus leiab, et D.N-i on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et D.N pani kuriteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kohus eelpool toodut arvestades asub seisukohale, et D.N tuleb mõista
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 aastat ja 6 kuud ning
lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista D.N-ile 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele tuleb vähendada D.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks 12 karistuseks vangistuse 7 aastat.
04.04 – 05.04.2018.a. (2 päeva) karistusaja hulka ning seega jääb kandmata karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda D.N kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 06.07.2018.a. D.N suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Kuivõrd D.N-i ei ole võimalik karistada teistsuguse karistusega kui ainult reaalse vangistusega ning kõne alla ei tule ka mõistetud karistuse asendamine ÜKT-ga, šokivangistuse kohaldamine ega tingimisi karistusest vabastamine, ei hakka kohus neid võimalusi analüüsima Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemis eest ja ekspertiisitasud. Ekspertiisitasuga tekkinud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks: DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0713 teostamise kulu summas 171 eurot (I kd, tlk 184-198), surnu ekspertiisi teostamise kulu summas 745 (I kd, tlk 191-222), DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0782 teostamise kulu summas 2280 eurot (II kd, tlk 95), statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamise kulu summas 380 eurot (II kd, tlk. 105) ja isiku ekspertiisi teostamise kulu summas 1084 eurot (III kd, tlk100). Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Mis puutuvad DNA-ekspertiiside kulusid märgib kohus, et ekspertiisiakti nr 18E-GE0782 ekspertiisi maksumuse õiendi (II kd, tlk 95) kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv 40. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 20 proovi (II kd, tlk 86-87), mistõttu oli tegemist 20 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNAekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNA-ekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0782 põhjendatud maksumus 20x57, s.o 1140 eurot. Seega ekspertiisitasu summas 1140 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus on seisukohal, et teostatud ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Samuti olid ekspertiisid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna nimetatud ekspertiiside 13 tulemused toetavad D.N süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud ekspertiiside kulud jätta süüdistatava kanda. Tulenevalt eelnevast tuleb D.N-ilt välja mõista DNA-ekspertiiside kulud summas 1311 eurot, surnu ekspertiisi teostamise kulu summas 745, statsionaarse kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamise kulu summas 380 eurot Seega kogusummas 2436 eurot. Materjalide kohaselt süüdistatav vabaduses viibides töötas. Tegemist on pensionäriga. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ning seejuures vanglas ei tööta, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna menetluskuludest osaline vabastamine KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik üksnes arvestades isiku majandusliku seisundit, leiab kohus, et töötu süüdistatava suhtes (pensionär), kellel ei ole vara (vabaduses elukoht puudub), millest nõuded rahuldada, kelle majandusliku seisundi kohta ei ole võimalik teha lootusrikast prognoosi, on põhjendatud menetluskuludest osaline vabastamine, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Tuleb märkida, et kuna ka vangistuses ei pruugi isikule tagatud olla tööhõive, samuti kas tervislik seisund lubab, annab see kaalu argumendile, miks isik tuleb osaliselt menetluskulude tasumise kohustusest vabastada. Arvestades isiku majanduslikku ebarahuldavat olukorda, jätab kohus riigi kanda isiku ekspertiisitasu summas 1084 eurot. Kuigi reeglina kuulub ekspertiisitasu väljamõistmisele süüdistatavalt süüdimõistva kohtuotsuse puhul, leiab kohus, et antud asjas ekspertiisikulud ei ole keskmise kuupalga suurusega mõistlikus vahekorras ja see on ainult üks menetluskulude liik. Süüdistatav on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kuivõrd tegemist on I astme kuriteoga, mõistab kohus D.N-ilt välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1460 eurot. Samuti tuleb välja mõista D.N-ilt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku summas 1264,50 eurot. Seoses ekspertiiside tegemisega on tekkinud kokku kulu 2436 euro ulatuses, mis tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel samuti välja mõista D.N-ilt. Eeltoodu alusel kuuluvad süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 5160,50 eurot. Menetluskulude tasumine seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg on ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval D.N-il tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 430,04 eurot. Kohus selgitab, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid - 5 DVD-R plaati, 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Asitõendid, mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1: 14 - Pakend nr 2 – kööginuga; pakend nr 16 – labidas – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada
lg 1 alusel; - Pakend nr 1 – kahtlustatava roheline jope; pakend nr 13 – tumesinised teksapüksid BLEND koos pruuni püksirihmaga; pakend nr 14 – rohelist värvi jope; pakend nr 15 – sinist värvi tööpüksid; pakend nr 4 – valget värvi ümbrik, milles kaks käsikirjas kirjutatud kirja; Pakend nr 11 – halli värvi vest verekahtlase määrdumisega – peale kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule D.N-ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - Pakend nr 1 – sinine triibuline polosärk; pakend nr 2 – tumedad pikad püksid + pruun püksirihm; pakend nr 3 – tumedad sokid; pakend nr 4 – aluspüksid; pakend nr 5 – metallist sõrmus; pakend nr 1.2 – puuteproov veremäärdumisest käru kandepinnal; pakend nr 1.4 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 1.5 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 1.7 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 1.8 – puuteproov käru sangalt; pakend nr 2.2 – puuteproov kööginoa tera vasaku külje tagaosa pinnalt; pakend nr 2.5 – puuteproov kööginoa tera parema külje esiosa pinnalt; pakend nr 2.6 – puuteproov kööginoa tera parema külje tagaosa pinnalt; pakend nr 2.7 – puuteproov kööginoa käepideme parema külje esiosa pinnalt; pakend nr 2.8 – puuteproov kööginoa käepideme parema külje tagaosa pinnalt; pakend nr 8 – puuteproov esiku sinal olevast kuivanud veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 9 – puuteproov duširuumi uksel olevast kuivanud veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 10 – puuteproov toa uksel olevast kuivanud veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 13.2 – puuteproov tumesinist värvi teksapükste BLEND vasaku sääre sisekülje tagaküljel olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 13.3 – puuteproov tumesinist värvi teksapükste BLEND vasaku sääre sisekülje tagaküljel olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 15.2 – puuteproov sinist värvi tööpükste vasaku sääre esikülje helkurribal olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 15.3 – puuteproov sinist värvi tööpükste parema sääre esikülje helkurribal olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 18 – puuteproov veremäärdumisest trepikoja seinalt korter 4 kõrvalt; pakend nr 1.4 – puuteproov rohelist värvi kapuutsiga jope vasaku varruka sisekülje tagaküljel olevast veresarnase aine määrdumisest; pakend nr 3 – Poolläbipaistev määrdunud kile; pakend nr 12 – teip korteri ukselt – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.