) § 114 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale.
lg 1 1 p 1,2 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
lg 3 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija Kaido Meelinnu 23.01.2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2590,22,002106 määrati V.R-ile KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Määratud rahatrahv 60 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul, st hiljemalt 08.03.2024. Otsusest nähtub, et otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 07.02.2024. V.R on Viru Maakohtule kaebuse esitanud 06.03.2024, seega pärast
lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ning ta ei ole esitanud kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Arvestades, et väärteootsus on tehtud 23.01.2024 ning kaebuse esitamise tähtaeg saabus 07.02.2024, kuid V.R esitas kaebuse kohtule alles 06.03.2024, mis on ligi kuu pärast tähtaja möödumist, leiab kohus, et kaebetähtaja mööda laskmine ei ole õigustatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.R-i kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud pärast
lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et V.R-i kaebusest saab järeldada, et ta ei vaidlusta teo toimepanemist ega soovi ka karistuse vähendamist, vaid üksnes rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist, kuid on oma taotluse esitanud kaebusena kohtuvälise menetleja otsusele. Kohus selgitab, et isegi kui V.R-i eesmärk oli kohtult taotleda üksnes rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist ning mitte vaidlustada kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsust, siis tuleb tema kaebus siiski jätta läbi vaatamata. Nimelt sätestab
lg 2, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata. Kuna antud juhul on lahendi täitmisele pöörajaks kohtuväline menetleja, siis tuleb ka avaldus rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks esitada Politsei- ja Piirivalveametile. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
/digitaalselt allkirjastatud/ Heli Väinaste Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.