lg 2; § 423 kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav P.O (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu 19.01.2017 otsusega
lg 1 p 1, § 424 ja § 423 1 järgi liitkaristusega § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega.
lg 1 alusel ärakandmata 11 kuud ja 25 päeva vangistust, mis § 74 lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi kohaldamata 18 kuulise katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut (lepinguline kaitsja) 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1 (episood 1. Tunnistada P.O süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 ja § 423 17.04.2021.a.) järgi ja mõista talle
lg 1 alusel raskeima karistuse, s.o
Tunnistada P.O süüdi
1 (episood 19.03.02021.a.) järgi ja mõista talle
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista P.O-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.04.2021-19.04.2021.a; 22.04.202121.05.2021.a, s.o 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda P.O-l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 1, 3 alusel asendada P.O-le mõistetud 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 327 (kolmsada kakskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on P.O kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata P.O-le katseajaks
Määrata P.O-le katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata P.O-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata P.O-le katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui 2 kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega 19.01.2017.a joobeseisundis juhtimise eest, mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud ja omamata juhtimisõigust, juhtis taas 17.04.2021.a. kella 23.36 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Rõngu 11.kilomeetril mootorsõidukit Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,95 mg/l kohta. Nimetatud tahtliku tegevusega rikkus P.O kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt
järgi, mis seisnes selles, et tema olles karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega 19.01.2017.a mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 19.03.2021.a. kella 11.50 paiku Viljandi linnas Riia mnt 32 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti tema juhtis taas 17.04.2021.a. kella 23.36 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi-Rõngu 11.kilomeetril mootorsõidukit Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud tahtliku tegevusega rikkus P.O liiklusseadusest § 94 lg 1 tulenevat nõuet, mille järgi mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 ja § 423' (episood 17.04.2021.a) järgi ja mõista
lg 1 alusel raskeima karistuse, s.o
lg 2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.
' (episood 19.03.2021.a) järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata P.O-l maha 17.04.2021-19.04.2021.a; 22.04.2021-21.04.2021.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 kuu ja 3 päeva ja lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetav karistus 10 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 327 tundi, määrates tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on P.O kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et P.O on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku 4 poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata P.O-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata P.O-le katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 % Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 5 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 876 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus P.O on kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2021-19.04.2021.a; 22.04.2021-21.04.2021.a, seega on P.O viibinud eelvangistuses 1 kuu ja 3 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.