Obsah (7)

§ 90§ 15§ 201§ 227§ 99§ 91§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-3064 Sandra Kallas Steven Päivi kaebus Politsei- ja P

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 15lg 1 p 1 nõudeid.

S. Päivi toimepandu on kvalifitseeritud

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi.

1. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson tegi
2. augustil 2025 otsuse, millega karistas S. Päivi

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi.

Kuna

§ 201

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määras kohtuväline menetleja nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistuse

§ 201lg 1 järgi ning karistas rahatrahviga 110 trahviühikut, s.o 880 eurot.

Rahatrahv tuli tasuda 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt

1. september
3. S. Päiv esitas
4. augustil 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri otsusele, millise kohus jättis
5. septembri
6. a määrusega käiguta ning andis S. Päivile tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt
7. oktoober
8. S. Päiv kõrvaldas kaebuse puudused samal päeval, s.o
9. septembril
10. S. Päiv vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osas. S. Päiv palus väärteootsuse täielikult tühistada või vähemalt tühistada sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja sellega seotud trahvi osas. S. Päiv leidis, et tal on kehtiv Soome Vabariigi juhiluba, mida ei ole tühistatud. Soome politsei on selle kehtivuse ajutiselt peatanud ainult Soome territooriumil ning seda ei ole kehtetuks tunnistatud rahvusvaheliselt ega Eesti Vabariigis. Soome politsei on tema suhtes kohaldanud ajutist sõidukeeldu „Ajokieltoon määrääminen, väliaikainen“ alates
11. juunist 2025 seoses poolelioleva menetlusega. Tegemist ei ole juhiloa kehtetuks tunnistamise ega juhtimisõiguse lõpliku peatamisega. Tegemist on ajutise menetlusmeetmega. Politsei- ja Piirivalveameti tõlgendus, mille kohaselt ajutine sõidukeeld Soomes on samastatav juhtimisõiguse peatamisega Eestis, rikub õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning on vastuolus

§ 99lg 6 selge sõnastusega ja Euroopa Liidu õigusega.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja C. Jakobson esitas
2. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Süütegu on toime pandud kasutades selleks mootorsõidukit, mille juhtimisõigust menetlusalusel isikul hetkel ei ole, mistõttu on tegemist süüteoga, mille puhul keskmise karistusmäära rakendamine on asjakohane. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad kaebuses asjaolud, mis lükkaksid ümber tavapärase menetluspraktika ja tingiksid keskmisest oluliselt madalama karistuse määramise või karistuse tühistamise. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusel isikul on Soome Vabariigis juhtimisõigus ajutiselt peatatud ning tema juhiluba on ka füüsiliselt ametiasutuse käes hoiul ja seetõttu ei tohi ta sõidukit juhtida ka Eesti territooriumil, s.o puudub Eestis kehtiv juhtimisõigus.
3. Kohus määras
4. novembril 2025 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kuni
5. novembrini
6. Menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ja seisukohti ei esitanud.
7. Tartu Maakohtu esimehe
8. detsembri
9. a käskkirjaga nr 7-1/25-90 jagati käesolev väärteoasi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Sandra Kallase (Kallas) menetlusse. 2
11. aprillil 2026 selgitas kohus menetlusosalistele, et uus kohtukoosseis on tutvunud senise menetlusega ja leiab jätkuvalt, et asja arutamine on võimalik kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja taanduste, taotluste ning täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks hiljemalt
12. aprill
13. Ühtlasi selgitas kohus, et väärteoasja materjalid, sh tõendid ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kaebuse suhtes, on S. Päivile e-toimiku vahendusel tutvumiseks nähtavaks tehtud.
14. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtu
15. aprilli 2026 kirja kättesaamist
16. aprillil
17. S. Päiv kohtu
18. aprilli 2026 kirja kättesaamist ei ole kinnitanud. Kohus saatis kirja S. Päivi e-posti aadressile XXX, s.o samale e-posti aadressile millelt ta kohtule kaebuse esitas, sh kõrvaldas kaebuse puudused, ning millise e-posti aadressi märkis S. Päiv oma e-posti aadressina kaebuses. Seega loeb kohus kohtu
19. aprilli 2026 kirja S. Päivile kättetoimetatuks. Kohtuväline menetleja ega S. Päiv kohtule tähtajaks ega käesolevaks ajaks ei ole vastanud. Kohtu seisukoht
20. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
21. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas, võimaldanud kohtumenetluse pooltel tutvuda kõikide tõenditega ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
22. Uuritud tõenditega (menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused, tunnistaja M.O kohtuvälises menetluses antud ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja videosalvestised) kogumis on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri uurija S.T mõõtis liiklusjärelevalve käigus
23. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee
24. kilomeetril, s.o teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h, Võru suunas liikuva ja S. Päivi poolt juhitava mootorsõiduki Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 121 km/h (arvestades laiendmääramatust).
25. Tunnistaja M. O kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt teostasid nad
26. juulil 2025 koos uurija S. Tga liiklusjärelevalvet Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel. Kella 18.12 paiku fikseeris Sten kiirusmõõturiga sama maantee
27. kilomeetril möödasõitu sooritanud sõiduki Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 126km/h +/- 5 km/h. Nad peatasid sõiduki operatiivsõiduki punase valgusseadmega ning sõiduk peatus sama maantee
28. kilomeetril. Sõidukijuhiks osutus Steven Päiv, kes esitas isikut tõendava dokumendi. Kontrollides isikut politseiandmebaasist, selgus, et isik on esitanud transpordiametisse Soome juhiloa, mistõttu kontrollis Soome juhiloa kehtivust SIRENE kaudu. SIRENE päringuvastuseks oli, et S. Päivi juhtimisõigus on peatatud alates
29. juuni
30. Sõidukijuht selgitas, et kiiruseületus oli tingitud möödasõidust ning juhtimisõigus peaks tema arvates ikkagi kehtima. 3
31. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tegi ta eessõitvast autost möödasõitu. Möönab, et asfaldil oli pidev joon, kuid möödasõiduks oli see super koht (vaba auk). Soomes on juhtimisõigus ajutiselt peatatud, sest kaassõitjad kaebasid, et ta sõidab kiiresti ja teeb möödasõite üle pideva joone. Ei oska öelda, mis selle asja lõplik otsus on. Autoga registreerimisnumbriga XXX XXX sõidab alati tema.
32. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse uurija S. T teostas riikliku järelevalve korras S. Päivi poolt juhitud mootorsõiduki Nissan NV200 registreerimisnumbriga XXX XXX sõidukiiruse mõõtmist Tartu maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa
33. kilomeetril Võru suunas. Kiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DB
34. Seadet testiti sama päeva hommikul ja see oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, valeaeg, sademeteta, teeolud: märg, kattega tee, kahesuunaline tee. Mõõteseade liikus ning tegemist oli statsionaarselt paigaldatud seadmega. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmine toimus mõõterežiimis: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõdetav mootorsõiduk liikus vastassuunavööndi sõidurajal, sooritas möödasõitu, kiirendas. Sel ajal oli liikluses mitu sõidukit. Liikus patrullsõidukiga samas suunas, eemaldus mõõtjast. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusemõõturi lugem: 126 km/h, laeindmääramatus +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus: 121 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus: 90 km/h. Juhile näidati lukustatud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat (blackvue videosalvestis).
35. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt
36. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa
37. kilomeetril PPA uurija S. T kõrvaldas S. Päivi mootorsõiduki Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel kuni juhtmisõiguse saamiseni.

1. Kiirusmõõturi kasutamise videosalvestisest (fail nr 20250706_181144_NF.mp4) nähtub, et
2. juulil 2025 kella 18.12 ajal sõidab patrullautole vastu mitmeid sõidukeid, mille kiirust patrullautos asuv statsionaarne kiirusemõõtur ei mõõda – see tähendab, et kiirusemõõtur ei olnud režiimis, mis mõõdaks vastutulevate sõidukite kiirust. Veidi hiljem ilmuvad kiirusemõõturi ekraanile mõõteandmed – seda hetkel, mil nende ees sõitev sõiduk alustab eessõitvast sõidukist möödasõitu. See sõiduk sooritab eessõitvast sõidukist möödasõidu ja üha kaugeneb möödasõidetud sõidukist. Kiirusemõõtur mõõdab suurimaks kiiruseks 126 km/h hetkel (jätkuvalt kell 18.12), mil patrullauto vaateväljas on nii sõiduk, millest mööda sõideti, kui ka sõiduk, mis möödasõitu tegi. Seega oli kiirusemõõtur režiimis, mis mõõtis samas suunas liikuva objekti (tõenäoliselt kiiremat) kiirust nagu on märgitud ka kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kui S. Päiv soovib asuda seisukohale, et kiirusemõõtur mõõtis hoopis selle sõiduki kiirust, millest ta mööda sõitis, siis sellisel juhul pidi S. Päivi kiirus olema veel suurem. Järgnevatest videosalvestistest (20250706_181244_NF.mp4, 20250706_181344_NF.mp4, 20250706_181535_NF.mp4, 20250706_181435_EF.mp4) on näha, kuidas patrullsõiduk S. Päivi juhitud sõidukile (Nissan registreerimisnumbriga XXX XXX ) järgneb kuni selle sõiduki peatumiseni. Patrullauto juhi kohalt väljub patrullpolitseinik, kes läheb peatatud sõiduki juhi ukse juurde. Samuti on videosalvestisest näha sündmuskoha olustik, sh teeolud, liiklustihedus ja ilmastikutingimused, kuupäev ning kellaaeg.
3. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtul ei ole tekkinud kahtlusi mõõtmist teostanud patrullpolitseiniku pädevuses ega mõõtetulemuse usaldusväärsuses. 4
4. Kiirusmõõturi protokollist nähtub, et S. Päivi juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2x, mis on töökorras. Metrosert taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend kiirusmõõtur Stalker DSR 2x oli ka taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev on
5. september 2025). PPA Lõuna personalitalituse
6. juuli
7. a teatis tõendab, et S. T on
8. oktoobril 2015 läbinud pädeva mõõtja koolituse ning
9. septembril 2015 läbinud kiirusmõõturi LaserCam 4 koolituse. Kuigi S. T on mõõtmisalased koolitused läbinud mitmed aastad tagasi, ei tähenda, et tema oskused kiirusmõõturi kasutamisel oleksid ajas vähenenud, vaid pigem vastupidi – ta on õpitut kinnistanud pikaajalise töökogemuse käigus. Kiirusmõõturi protokollis ja videosalvestistes nähtuvad andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus S. T nõutavast mõõtemetoodikast. Videosalvestisest ja protokollist nähtuvalt on ilm sündmuskohal (suuremate) sademeteta, teekate on veidi märg, kuid suuri lompe teel ei ole, nähtavus on hea. Seega on ilmastiku- ja teeolud sündmuskohal head. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.
10. Vabariigi Valitsuse
11. juuni
12. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 sätestab kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused. Kiirusmõõturi protokollist ja videosalvestistest nähtuvalt mõõtis patrullpolitseinik kiirust liikuvast patrullsõidukist sellesse paigaldatud statsionaarse kiirusmõõturiga. Hetkel mil kiirusmõõtur mõõdab samas suunas liikuva S. T juhitud sõiduki kiiruseks 126 km/h, on patrullsõiduki kiirus 98 km/h. Nimetatud kiiruste puhul tuleb lisa nr 1 kohaselt liikuvast sõidukist samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse puhul arvestada laiendmääramatusega +/- 5 km/h. Seega on kaevatavas otsuses arvestatud õige laiendmääramatusega.
13. Väljavõte Teeregistrist (https://teeregister.mnt.ee/reet/map?featureOid=13268008), mis on kõigile avalikult kättesaadav teave, tõendab, et Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee
14. kilomeetril kehtib mõlemal tee poolel kiiruspiirang 90 km/h.
15. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et S. Päiv
16. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee
17. kilomeetril Võru suunas, s.o teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h, juhtis mootorsõidukit Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 126 km/h +/- 5 km/h. S. Päiv ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Selle teoga rikkus S. Päiv

§ 15lg 1 p 1.

22. Lisaks heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mida tehes rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 1 p 1.

1. Väljavõttest S. Päivi juhtimisõiguse andmete kohta nähtub, et S. Päivil ei ole Eesti Vabariigis väljastatud kehtivat juhiluba.
3. augusti 2025 väljavõte Soome Vabariigi liiklusasjade registrist Traficom tõendab, et S. Päivile on juhiluba väljastatud
4. mail 2017, mis kehtib kuni
5. mai
6. Samuti nähtub, et S. Päiv on ajutiselt sõidukeelu all alates
7. juunist 2025 seoses tõsise liiklusohutuse ohustamisega
8. juunil 2025 Mikkelis. Ajutise sõidukeelu lõppkuupäev on määratlemata ning
9. juulil 2025 on tehtud jätkuotsus ajutise sõidukeelu jõus hoidmise kohta.
10. PPA rahvusvahelise operatiivinfo büroo ametnik K. T on PPA uurijale S. Tle
11. juulil 5
12. a saadetud e-kirjas selgitanud, et Soome ametivõimudelt laekunud informatsiooni kohaselt on S. Päivile Soomes välja antud juhiluba, kuid tema juhtimisõigus on peatunud alates
13. juuni
14. Isik pani
15. juunil 2025 Soomes Mikkelis toime liiklusrikkumise ning tema suhtes alustati menetlus, mille raames peatati ajutiselt ka juhtimisõigus.
16. PPA rahvusvahelise operatiivinfo büroo ametniku M. R
17. augusti
18. a e-kirjast PPA ametnik T. Rle nähtub, et
19. juulil 2025 andsid Soome ametivõimud teada, et S. Päivil oli B-kategooria juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud alates
20. juuni 2025 seoses liiklusohutuse raske ohustamisega
21. juunil 2025 Mikkeli linnas. Soome ametivõimud andsid
22. augustil 2025 teada, et isikul on sõiduki juhtimiskeeld kuni teadmata ajani.
23. Menetlusalune isik on menetluse käigus läbivalt olnud seisukohal, et tal on Eesti kehtiv juhtimisõigus olemas. Seda põhjusel, et tema juhtimisõigus on alates
24. juunist 2025 Soome Vabariigis üksnes ajutiselt peatatud, s.o tegemist on ajutise menetlusmeetmega, ning seda ei saa samastada juhiloa kehtetuks tunnistamise ega juhtimisõiguse lõpliku peatamisega. Soome politsei on selle kehtivuse ajutiselt peatanud ainult Soome territooriumil ning seda ei ole kehtetuks tunnistatud rahvusvaheliselt ega Eesti Vabariigis. S. Päiv on esitanud vastavaid pöördumisi nii politseile kui ka mitmetele teistele ametiasutustele nii Eestis kui Soomes, millised nähtuvad käesoleva asja materjalidest. Samuti on S. Päiv esitanud kohtule ametiasutustelt saadud vastused. 28.

§ 96

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

§ 96

lg 2 sätestab, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. 29.

§ 99

lg 1 sätestab, et Eestis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload.

§ 99

lg 6 järgi kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud juhiluba tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud.

1. Ka menetlusaluse isiku poolt viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ artikkel 11 lg 4 teine lause sätestab, et liikmesriik keeldub tunnustamast ükskõik millise teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivust sellise isiku puhul, kelle juhiluba on nimetatud teise liikmesriigi territooriumil piiratud, peatatud või ära võetud.
2. Kohus leiab, et

§ 99

lg-st 6 tuleneb ühemõtteliselt, et Euroopa Liidu liikmesriigi (mida Soome Vabariik on) juhiluba kehtib Eestis tingimusel kui isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud. Kuna Soome Vabariigis on

1. juunil 2025 S. Päivile määratud ajutine sõidukeeld ning ajutine sõidukeeld oli jõus ka liiklusasjade registrist
2. augustil 2025 väljavõtte koostamise ajal, kehtis ajutine sõidukeeld ka mootorsõiduki juhtimisel
3. juulil
4. Kuna S. Päivil puudus Soome Vabariigis (juhiloa väljastanud riigis) juhtimisõigus (see oli ajutiselt peatatud), ei kehtinud tema Soome Vabariigi juhiluba
5. juulil 2025 ka Eestis. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas tegemist 6 oli n-ö ajutise menetlusliku meetme või lõpliku otsustusega, sest mõlemal juhul on keelatud mootorsõidukit juhtida. Ent kohus ei saa käesolevas menetluses otsustada, kas S. Päivile Soome Vabariigis kohaldatud ajutine sõidukeeld oli põhjendatud või mitte.
6. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et S. Päiv
7. juulil 2025 kell 18.12 Tartu maakonnas Kambja vallas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee
8. kilomeetril Võru suunas juhtis mootorsõidukit Nissan NV200 registreerimismärgiga XXX XXX ilma juhtimisõiguseta. Selle teoga rikkus S. Päiv

§ 90lg 1 p 1.

33. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S. Päivi tegevus täidab

§ 227

lg 2 ja

§ 201lg 1 koosseisud. 34. Karistusseadustiku (Kar

S) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 35. Kohus leiab, et S. Päiv pani

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega (Kar

S § 16 lg 3). S. Päiv ei ületanud lubatud sõidukiirust mitte mõned km/h, vaid lausa mõnikümmend km/h, täpsemalt 31 km/h. Sellises määras kiiruse ületamist pidi menetlusalune isik autojuhina ise tajuma. Seega S. Päiv teadis, et ta ületab lubatud sõidukiirust ja vähemalt möönis seda. 36. Kohus leiab, et S. Päiv pani

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime kaudse tahtlusega (Kar

S § 16 lg 4). S. Päiv oli teadlik, et tema juhtimisõigus on Soomes ajutiselt peatatud. Seega pidas S. Päiv võimalikuks, et tema juhtimisõigus ei kehti ka Eesti Vabariigis ning möönis seda. 37. S. Päivi tegude süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. S. Päiv on süüdi

§ 15

lg 1 p 1 rikkumises ning ta vastutab

§ 227lg 2 järgi.

S. Päiv on süüdi

§ 90

lg 1 p 1 rikkumises ning ta vastutab

§ 201lg 1 järgi.

Seega tuleb teda toimepandu eest karistada. 38. Kuna S. Päiv pani

§ 227

lg 2 ja

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga, on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ühe karistuse raskeimat karistust ette nägeva sätte, s.o

§ 201lg 1 järgi.

39.

§ 201

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. KarS § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 201lg 1 alusel karistust mõistes tuleb arvestada, et S.

Päiv pani toime kaks väärtegu. Ka ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-7-11, p 18). 42. Kohus loeb S. Päivi süüd keskmisest veidi suuremaks. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 31 km/h, mis vastab

§ 227lg-s 2 sätestatud vahemiku 7 (21–40 km/h) keskmisele määrale.

Lisaks puudus S. Päivil mootorsõiduki juhtimise õigus. S. Päivi süüd suurendab teo toimepanemine tööpäeva lõpule järgneval ajal (kella 18.00 paiku), mil on rohkem liiklejaid kui nt öösel, ning teo toimepanemine suure liiklustihedusega maanteel. S. Päivi süüd vähendab asjaolu, et tema teol ei olnud raskeid tagajärgi.

1. Kohus leiab, et S. Päivi tegevuses ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
2. Karistusregistri väljatrükk ja Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsuse väljatrükk tõendavad, et S. Päivil on kaks kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud
5. juulil 2025 ja
6. augustil 2025 vastavalt
7. juulil 2025 ja
8. augustil 2025 toime pandud liiklusrikkumiste eest. Seega käesolevas asjas väärteo toimepanemise ajal (
9. juulil 2025) S. Päivil kehtivad karistused puudusid.
10. Kohtuväline menetleja on karistanud S. Päivi rahatrahviga 110 trahviühikut, s.o 880 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt S. Päivi karistamine rahatrahviga

§ 201

lg 1 sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras on põhjendatud ning karistus tuleb jätta muutmata. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale signaali liiklusturvalisuse tähtsusest ning selle tagamiseks liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, sh ka sellest, et tuleb järgida piirkiirust ning mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on keelatud.

1. Vastavalt VTMS § 134 lg-le 1 ja § 111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.
2. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus PPA Lõuna prefektuuri
3. augusti
4. a otsuse väärteoasjas nr 2780,25,010355 muutmata ning S. Päivi kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 8