) § 3141 lg 1 alusel (menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega).
) § 613 lg 1 p 1 lahendatakse korteriühistu avalduse alusel korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusest loobumise avaldusele koos menetluskulude nimekirjaga seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik ei ole avaldaja esitatud avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (antud juhul avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Tulenevalt
lg-st 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja menetluskuludeks on 20.01.2025 ja 04.05.2026 menetluskulude nimekirjade järgi riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 402 eurot (4,02 tundi tunnihinnaga 100 eurot). Avaldaja taotleb puudutatud isikult ka menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on menetluskuluna riigilõiv 50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samas kohus selgitab, et
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist, samas arvestades, et
lg 3 järgi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tagastatud riigilõivu. Kohtute Infosüsteemi andmetel tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 25 eurot ja avalduse kohtule esitamisel täiendavalt 25 eurot. Kohus leiab seega, et kuivõrd avaldajal on võimalik taotleda avalduse kohtuse esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 12.50 euro tagastamist, ei ole selles summas tegemist menetluskuluga, mis tuleks jätta puudutatud isiku kanda. Avaldajale kuulub puudutatud isiku poolt hüvitamisele tasutud riigilõiv 37.50 eurot (25 + 12.50). Kohus selgitab, et avaldajal tuleb riigilõivu (12.50 eurot) tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles on mh ära märgitud tagastamiseks vajalikud pangarekvisiidid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud avaldajale osutatud õigusabiteenuste nimekirja ja toimikumaterjalidega, asub seisukohale, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vastab nii tsiviilasja keerukusele kui mahule ning on olnud vajalik ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta jääb keskmise tasu piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 439.50 eurot (402 + 37.50), millele lisanduvad avaldaja taotlusel viivised. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.