lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud
Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (
lg 1).
.2 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nõude loovutamisel
lg 1 järgi ei ole vajalik võlgniku nõusolek, kuid teda tuleb
Kohtule ei ole esitatud laenuandja iseteeninduskeskkonnas sõlmitud lepingu kohta andmeid, kuid 25.02.2021 laenulimiidi suurendamise kokkuleppest (dtl 54) nähtub, et poolte vahel on olnud sõlmitud laenulimiidi leping ja kohtule esitatud nõude arvestusest (dtl 55 jj) on näha, et esimene väljamakse on tehtud 30.03.2018. Kohus järeldab sellest, et kostja on teinud tahteavalduse leping sõlmida ja laenulimiiti suurendada ning puudub vaidlus selle üle, et
Järelikult oli leping kehtivalt sõlmitud, mis puudutab info edastamise kohustust. Krediidikulukuse määra osas märgib kohus, et kuni 31.05.2018 ehk lepingu sõlmimise ajal 30.03.2018 oli
.2 lg 1 järgi krediidikulukuse määr 59,91% (3*19,97%) ja kuni 31.05.2021 ehk lepingu muudatuse ajal 25.02.2021 oli krediidikulukuse määr 56,04 % (3*18,68%). Lepingu sõlmimisel väljastatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 36) 55,01% ja lepingu muutmisel (dtl 51) oli see 61,79. Kohtu hinnangul on seetõttu lepingu 25.02.2021muudatus
Kuna lepingu muudatusega muudeti üksnes krediidilimiidi suurust ja intressi määra, siis muus osas on leping endiselt kehtiv. Poolte vahel on vaidlus selles, kas krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas selles tulenevalt on intressi ja viivisekokkulepe kehtiv.
.4 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Suunised kogutavate andmete koha on antud KAVS § 49 lg 1 p 1-6 ning andmete kogumine tuleb KAVS § 48 järgi dokumenteerida. Tõendamiskoormus lasub hagejal. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Hageja on hagiavalduse selgitanud, et laenuandja kontrollis kostja isikusamasust ning 3 maksehäirete puudumist. Vastavaid tõendeid esitatud ei ole, kuid kostja ei vaidle sellel vastu. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja piisava hooldusega teavet kogunud ega ka tõendanud kogutud andmete olemasolu. Laenuandja ei saa tugineda üksnes laenusaaja esitatud andmetele vaid ise aktiivselt teavet koguma. Hageja ei ole selgitanud kohtule, et ta kogus andmeid kostja sissetuleku, olemasolevate kohustuste, ülalpeetavate arvu, igapäevaste kulutuste suuruse kohta, et hinnata kohaselt kostja laenuvõimekust. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud hagi aluseks olevate lepingute sõlmimisel
Seadus ei nõua laenusaajalt konto väljavõtte küsimist, ent paneb krediidiandjale kohustuse veenduda laenutaotleja maksevõimes. Seega konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu piisavalt ning seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud. Järelikult on lepingus näidatud intressi ja viivise kokkulepe tühine ning tuleb kohaldada seadusjärgset intressi ja viivise määra. Kohus tegi hagejale ettepaneku teha ümberarvestus, kuid hageja seda ei teinud. Seadusjärgne intressimäär oli ajavahemikul 30.03.2018-31.12.2022 0%, ajavahemikul 01.01.202330.06.2023 2.5%, ajavahemikul 01.07.2023-31.12.2023 4% ja alates 01.01.2024 4.5%. Viivise määr oli vastavalt 30.03.2018-31.12.2022 8% aastas; 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas; 01.07.2023-31.12.2023 12% aastas ja 01.01.2024 -30.06.2024 12.5% aastas; 01.07.2024 31.12.2024 12.25% aastas; 01.01.2025 - 30.06.2025 11.15% aastas; 01.07.2025 - 31.12.2025 10.15% aastas ja 01.01.2026 10.15% aastas. Arvestades asjaolu, et leping lõppes 03.06.2023 ning lepingu lõppemise ajaks oli kostja saanud enda kasutusse laenulimiidi kogusummas 14 340 eurot ning teinud tagasimakseid kogusummas 17 621.24 eurot, ei ole kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvat mõistlik teha kohtu poolt ümberarvestust vaid hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0%, mis tähendab, et intressi tasumise kohustus puudus ja järelikult kõik tasutud maksed tuleb arvestada põhinõude eest tasutuks. Intressi tasumise kohustuse tekkimisel 01.01.2023 oli kostja tagasi maksnud juba 17098,24 eurot, mis tähendab, et ta oli tagasi maksnud kogu kasutatud krediidilimiidi. Kohtu hinnangul ei olnud ka lepingu ülesütlemine õiguspärane, kuid kuna pooled ei vaidle, et leping on lõppenud, siis selles oas kohus menetlusökonoomiast tulenevalt seisukohta ei võta, sest kohustus on igal juhul lõppenud täitmisega
186 p 1 mõttes. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagihinnaks on hagiavalduse nõue summas 6587,28 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kostja on tasunud kaja esitamisel riigilõivu 100 eurot ja see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.