Obsah (11)

§ 201§ 223§ 90§ 16§ 46§ 51§ 169§ 237§ 2§ 91§ 226

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-3993 Sandra Kallas Lauri Peetsu kaebus Politsei- ja P

§ 201

lg 2 ja § 223 lg 1 järgi mõistetud karistuste osas, ning teha selles osas uus otsus. 2. Mõista

§ 201lg 2 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest L. Peetsule Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks, kohaldades

§ 223lg-t 1, rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

1. Muus osas jätta otsus muutmata.
2. L. Peetsu kaebus jääb rahuldamata.
3. Rahatrahvid tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
4. oktoobri
5. a üldmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri
7. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude uurimisgrupi uurija Sulev Jürgenson koostas
9. septembril 2025 väärteoprotokolli selle kohta, et
10. novembril
11. a kella 20:10 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt
12. kilomeetril, kus mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht Lauri Peetsu juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, mil sõiduki juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma käitumisega ei arvestanud, et võib kahjustada inimesi, vara või keskkonda, teostades möödasõitu eesliikuvast sõidukist, ei veendunud piisavalt, et möödasõit oleks ohutu, ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Möödasõidul ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX . Rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX omanikule sõiduki vasakpoolse külgmise tahavaatepeegli purunemise näol. Peale kokkupõrget põgenes Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata. Selle teoga rikkus L. Peetsu

§ 90

lg 1 p 1, 3,

§ 16

lg 1,

§ 46

lg 3,

§ 51

lg 3 p 3 ja

§ 169

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 201

lg 2,

§ 223

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. oktoobri
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,018617 karistati L. Peetsut

§ 201

lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot,

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ja

§ 237lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi tasumise tähtajaks 45 päeva, s.o

1. detsember
3. L. Peetsu esitas
4. novembril
5. a Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri üldmenetluse otsusele, milles palus otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist järgmistel põhjustel. Puuduvad otsesed tõendid, et menetlusalune isik juhtis sõidukit. Tunnistajate väited põhinevad oletustel ega toetu isiklikule vahetule nägemisele. Seetõttu ei ole menetlusaluse isiku süü väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatud, nagu nõuab väärteomenetluse seadustiku §
6. Otsusest ei nähtu, milliste tõenditega on menetlusaluse isiku seotus sõiduki juhtimisega kindlaks tehtud. Ainuüksi asjaolu, et sõiduk kuulub menetlusaluse isiku isale, ei ole piisav alus süü tuvastamiseks. Ainult auto omanik teab, kus võtmed on. Menetlus peab põhinema tõendatud asjaoludel, mitte oletustel. Väärteoasja materjalidest ei nähtu piisavat tõendikogumit, mis võimaldaks teha kindla järelduse menetlusaluse isiku süü kohta. Kahtluse korral tuleb väärteomenetlus lõpetada (VTMS § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 7 lg 3).
7. Kohtuvälise menetleja esindaja Kajar Pent esitas
8. novembril
9. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et väärteootsuse muutmiseks puuduvad alused. Rikkumised on tõendatud fotode, salvestiste, skeemi ja tunnistajate ütlustega. L. Peetsu poolt tunnistajatele avaldatut saab käsitleda omaksvõtuna, seega on tunnistaja ütlused KrMS § 66 lg 2 1 p 3 alusel iseseisvaks tõendiks. Lisaks on tunnistajate ütlused tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuivõrd L. Peetsu rääkis tunnistajate P. Ši ja H.Pga juhtunust vahetult pärast liiklusõnnetust, olles veel tajutu mõju all. Kohtu seisukoht
10. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes 2 ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
11. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et
13. novembril 2024 kella 20.10 ajal toimus Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt
14. kilomeetril liiklusõnnetus. Mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht, teostades möödasõitu eesliikuvast sõidukist Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX , ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast kokkupõrget põgenes sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata.
15. Liiklusõnnetuse asjaolud, aeg ja koht, samuti liiklusõnnetuse põhjustanud juhi sündmuskohalt lahkumine on tõendatud eeskätt tunnistaja Ü.V ütlustega ning videosalvestisega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse akti lisalehega nr
16. Tunnistaja Ü. V kirjeldas toimunud intsidenti järgmiselt. Tunnistaja sõnul alustas ta
17. novembril 2024 kella 19:00 ajal sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX sõitu Viljandimaalt ning liikus mööda Jõgeva-Mustvee maanteed Mustvee suunas. Tunnistaja Ü. V. sõidukiirus oli 70 km/h. Tema juhitud sõiduki ees sõitis veel üks sõiduk ja vastu liikus ka teisi sõidukeid. Ü. V märkas peeglitest tema sõiduki taga liikuvat sõidukit, mille kiirus oli tunnistaja arvates lubatust suurem. Järsku tundis ja kuulis ta vasakult poolt lööki, mille tulemusena sõiduk rappus. Mööduv tume sõiduk lisas gaasi, möödus tunnistajast viimase sõidurajal ja tegi ka tunnistaja ees sõitnud sõidukist möödasõitu, liikudes peatumata Mustvee suunas. Ü. V peatas enda sõiduki paremal pool tee ääres, lülitas sisse ohutuled ja sõidukist väljudes märkas enda autol vigastusi. Vigastatud oli tema sõiduki vasakpoolne külgmine tahavaatepeegel. Tunnistaja Ü. V. sõidukil oli videoregistraator, mis jäädvustas liiklusõnnetuse. Nimetatud videosalvestis on kohtule ka esitatud.
18. Tunnistaja Ü. V. ütlused on kooskõlas asja materjalide juures oleva videosalvestisega, millelt on näha järgnev. Videosalvestise all vasakus ääres on kuupäev 30.11.
19. a. Videosalvestisest nähtub sõidutee, videoregistraatoriga sõiduk sõidab teel paremal sõidurajal, selle ees sõidab veel üks sõiduk ning vasakul sõidurajal tulevad vastu sõidukid. Videol on näha, kuidas videoregistraatoriga sõidukist vasakult hakkab mööduma tumedat värvi sõiduk. Sama tumedat värvi sõiduk möödub videoregistraatoriga sõidukist väga lähedalt, möödumisel on näha tumeda sõiduki registreerimismärk XXX XXX ning sõiduki parempoolsed rattad on pikisuunalisest teekattemärgistusest paremal pool. Möödumisel on näha, kuidas tume sõiduk registreerimismärgiga XXX XXX liigub järsult paremale videoregistraatoriga sõiduki suunas ning kohe seejärel järsult tagasi vasakule, teele kukuvad väikesed esemed ja sõiduk möödub ka videoregistraatoriga sõiduki ees sõitnud sõidukist. Koheselt pärast seda peatub videoregistraatoriga sõiduk paremal pool sõiduteed.
20. Neid asjaolusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja liiklusõnnetuse akti lisaleht nr 1, millest nähtub, et
21. novembril 2024 kell 20:10 osales Jõgevamaal, Jõgeva vallas, JõgevaMustvee mnt 4 kilomeetril liiklusõnnetuses kaks sõidukit. Paremal pool sõidutee ääres seisab liiklusõnnetuse esimese osaleja sõiduauto Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX, mille 3 vasakpoolne küljepeegel on katki. Teise osaleja sõidukina on märgitud Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX , millel on purunenud külgmine parempoolne tahavaatepeegel.
22. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, et sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekitati sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX vasakpoolse külgmise tahavaatepeegli purunemine ja sõiduki omanikule varaline kahju, mis on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga. Asja materjalide juurde lisatud fotodel on näha, et sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX vasakpoolne külgmine tahavaatepeegel on purunenud. Fotodel on näha ka sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX vigastused, nimelt parempoolne külgmine tahavaatepeegel on purunenud, esimesel põrkelaual on kriim ning paremal esiuksel on täkked. Seega, arvestades tunnistaja ütlusi, videosalvestist ning kummalgi sõidukil esinenud vigastusi, on tuvastatud, et
23. novembril
24. a kella 20:10 ajal toimus sõidukite kokkupõrge, tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes ning puudub kahtlus selles, et liiklusõnnetuses osalesid just eelmainitud sõidukid.

1. Väärteoasjas on keskne vaidlus selles, kes juhtis liiklusõnnetuse ajal mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX. Menetlusalune isik L. Peetsu avaldas ülekuulamisel, et temal ei ole selle juhtumi kohta midagi öelda. Kaebuses väidab L. Peetsu, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et just tema sõidukit juhtis. Tunnistajate väited põhinevad L. Peetsu hinnangul oletustel ega toetu isiklikule vahetule nägemisele.
2. Kohus aga sellise seisukohaga ei nõustu. KrMS § 66 lg 21 p-de 2 ja 3 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde (p 2); tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt (p 3). Tunnistajate H.P ja P. Ši ütlustest nähtub, kuidas
3. novembril 2024 kasutas mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX viimati H.P, kes parkis lõuna ajal sõiduki XXX maja juurde ning sel ajal puudusid sõidukil vigastused. Tunnistajate sõnul läks L. Peetsu õhtul kella 19:3019:45 ajal poodi. Tunnistaja H.P ütluste kohaselt helistas talle politsei, kes teatas, et tunnistaja sõidukiga oli juhtunud liiklusõnnetus. H.P läks välja ja sõidukit enam seal polnud, kuhu ta selle päeval parkis. Tunnistajate H.P ja P. Š sõnul ütles L. Peetsu koju naastes, et ta võttis salaja auto, juhtus õnnetus ja auto on katki. L. Peetsu kirjeldas tunnistajatele, kuidas möödasõidul toimus kokkupõrge teise sõidukiga. Tunnistaja P. Ši ütlustest selgub, et L. Peetsu kartis, seetõttu põgenes sõidukiga sündmuskohalt. Tunnistaja H.P kirjeldas ütlustes, kuidas ta läks taas välja ja nägi sõidukit pargituna teise kohta, sellel oli purunenud külgmine tahavaatepeegel, paremal esiuksel olid täkked ja esimesel põrkelaual paremal pool oli u 30-40 cm kriim.
4. Tunnistajate H.P ja P. Ši ütlustest selgub, et menetlusalune isik rääkis neile juhtunust koju jõudes ehk vahetult pärast seda, kui ta oli maanteel liiklusõnnetuse põhjustanud ja sündmuskohalt lahkunud. Seega oli ta veel tajutu mõju all. L. Peetsu tunnistas H.Ple ja P. Šile, et ta võttis salaja H.P auto ja põhjustas sellega õnnetuse. Seetõttu tuleb praegusel juhul menetlusaluse isiku poolt tunnistajatele H.Ple ja P. Šile liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt lahkumise kohta öeldut lugeda ütlusteks vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes ning väärteo toimepanemise omaksvõtuks KrMS § 66 lg 21 p 3 mõttes. Kohus ei tuvastanud, et L. Peetsu oleks tõde moonutanud, seega on tunnistajate H.P ja P. Ši kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlused iseseisev tõend liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt lahkumise kohta KrMS § 66 lg 21 p-de 2 ja 3 tähenduses. 4
5. Kohus ei pea usutavaks menetlusaluse isiku kaebuses vihjatud seisukohta, justkui tema ei oleks liiklusõnnetust põhjustanud ja sündmuskohalt põgenenud. L. Peetsu väidab kaebuses, et sõiduk kuulub xxxx xxxxxxx , tema enda seotus sõiduki juhtimisega ei ole kindlaks tehtud ja ainult auto omanik teab, kus võtmed on. Menetlusaluse isiku seisukoht on kohtu hinnangul ilmselgelt kantud soovist vabaneda toimepandu eest ettenähtud vastutusest. Puuduvad faktidel põhinevad andmed, et keegi teine peale L. Peetsu oleks
6. novembril 2024 kella 20:10 ajal mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud või saanud juhtida, sellega liiklusõnnetuse põhjustada ja sündmuskohalt lahkuda. Nii H.P kui ka P. Š kinnitasid, et viimati kasutas eelnimetatud sõidukit tunnistaja H.P, kes parkis selle
7. novembril 2024 XXX maja juurde. Politsei teavitas H.Pt liiklusõnnetusest, misjärel tunnistaja avastas, et sõiduki võtmed on kadunud ja autot enam viimati pargitud kohas ei ole. Kui menetlusalune isik koju naases, tunnistas ta auto salaja võtmist ja õnnetuse põhjustamist. H.P leidis vigastatud sõiduki teise kohta pargituna. Kohtu arvates on pereliikmetele tavapäraselt teada, kuhu asetatakse koju tulles võtmed, seega ei ole usutav L. Peetsu väide, et ainult auto omanik teab, kus sõiduki võtmed on. Tunnistajate H.P ja P. Ši ütlusi kinnitab ka kohtule esitatud skeem juhtunu kohta, mille joonistas H.P ja P. Ši sõnul menetlusalune isik
8. detsembril
9. Skeemile on joonistatud ringristmik, ringristmiku teiselt väljasõidult läheb tee, millele on joonistatud kolm sõidukit. Kui L. Peetsu enda sõnul ei olnud isik, kes
10. novembril 2024 mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtis, siis ei saanud ta ka toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid teada ja neid skeemile kanda.
11. Uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et
12. novembril 2024 kella 20:10 ajal toimus Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt
13. kilomeetril liiklusõnnetus. Mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht L. Peetsu teostas möödasõitu eesliikuvast sõidukist ning toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX. Pärast kokkupõrget põgenes Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata.

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja heidab L. Peetsule ette

§ 16

lg 1,

§ 46

lg 3 ja

§ 51

lg 3 p 3 nõuete rikkumist.

§ 16

lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 46

lg-st 3 tulenevalt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

§ 51

lg 3 p 3 kohustab juhti enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. 17. Videosalvestiselt on näha, kuidas sõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX möödub videoregistraatoriga sõidukist väga lähedalt, möödumisel on sõiduki Audi A6 parempoolsed rattad pikisuunalisest teekattemärgistusest paremal pool. Näha on ka see, kuidas Audi A6 liigub järsult paremale videoregistraatoriga sõiduki suunas. Seega väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et sel hetkel toimus sõidukite kokkupõrge. Koheselt pärast kokkupõrget keerab Audi A6 järsult tagasi vasakule poole ja liigub vasakule sõidurajale. Kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 16lg 1 nõudeid ehk L.

Peetsu ei hoidunud oma käitumisega kõigest, mis võib kahjustada vara. Lisaks rikkus L. Peetsu

§ 46lg-st 3 tulenevat nõuet, kuivõrd ta ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet.

Samuti ei veendunud ta enne möödasõidu alustamist selles, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, rikkudes

§ 51lg 3 p 3 nõuet.

Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja Ü. V. tegevusele midagi ette heita, ta ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse talle liiklusõnnetuse põhjustamist süüks arvata. L. Peetsu ei arvestanud, et ta võib kahjustada inimesi, vara või keskkonda, ta ei veendunud möödasõidu ohutuses ning möödasõidul ei hoidnud ohutut 5 külgvahet, mistõttu toimus teise sõidukiga kokkupõrge. Sellise käitumisega täitis ta

§ 223lgs 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

18.

§ 237

lg 1 sätestab mh vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest.

§ 169

lg 1 p-d 1-3 reguleerivad juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral, nimelt peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ning esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.

§ 169

põhjal saab järeldada, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid peavad võimalikult kiiresti peatuma, jääma sündmuskohale ja minimeerima võimalikku lisaohtu. Menetlusalune isik aga nii ei käitunud. Väärteoasjas on tuvastatud, et pärast sõidukite kokkupõrget põgenes L. Peetsu sündmuskohalt sõidukit peatamata. Kõiki asjaolusid ja väärteoasjas uuritud tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et L. Peetsu sai aru toimunud liiklusõnnetusest. Seega on ilmne, et ta rikkus oma käitumisega kohustust sõiduk võimalikult kiiresti peatada, lülitada sisse ohutuled ja teha kõik võimaliku, et liiklus oleks liiklusõnnetuse kohal ohutu, samuti ei andnud ta teisele juhile võimalustki, et Ü. V saaks avaldada soovi isikut tõendava dokumendi esitamiseks. Kokkuvõtvalt oli L. Peetsu liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina kohustatud sellises olukorras peatuma, kuid sündmuskohalt põgenedes täitis ta

§ 237lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

1. L. Peetsule heidetakse veel ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, mil sõiduki juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas, siis oli just menetlusalune isik see, kes
2. novembril
3. a kella 20:10 ajal Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt
4. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtis.

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le

2. L. Peetsu kõrvaldati
3. septembril 2025

§ 91lg 2 p 3 alusel juhtimiselt alates 30.

november 2024 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Väärteotoimikus sisalduvad tõendid näitavad, et ajal, mil L. Peetsu eelkäsitletud liiklusrikkumised toime pani, puudus tal vastava kategooria juhtimisõigus. Nõutava kategooria juhtimisõiguse puudumine on tõendatud Transpordiameti detailandmete päringuga. Selle kohaselt ei olnud L. Peetsul sõiduki juhtimise ajal B-, C- või Dkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on tõendatud 28. detsembri 2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati L. Peetsu sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel, st kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isikule seati keeld juhtida mootorsõidukit juhtimisõiguse saamiseni. Eelnevaga on tõendatud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 punkte 1 ja 3, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. Seega L. Peetsu juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et L. Peetsu pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab

§ 201lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

1. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et
2. novembril
3. a kella 20:10 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Jõgeva-Mustvee mnt
4. kilomeetril, kus mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juhtinud juht L. Peetsu juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, mil sõiduki juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma käitumisega ei arvestanud L. Peetsu, et võib 6 kahjustada inimesi, vara või keskkonda, teostades möödasõitu eesliikuvast sõidukist, ei veendunud piisavalt, et möödasõit oleks ohutu, ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Möödasõidul ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu toimus kokkupõrge oma sõidurajal Mustvee suunas liikunud sõidukiga Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX . L. Peetsu põhjustas rikkumisega liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki Kia Ceed registreerimismärgiga XXX XXX omanikule sõiduki vasakpoolse külgmise tahavaatepeegli purunemise näol. Pärast kokkupõrget põgenes Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX juht sündmuskohalt sõidukit peatamata. Sellega rikkus L. Peetsu

§ 90

lg 1 p 1, 3,

§ 16

lg 1,

§ 46

lg 3,

§ 51

lg 3 p 3 ja

§ 169lg 1 nõudeid.

1. Menetlusalune isik leidis, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas ei ole kõrvaldamata kahtlusi, mida L. Peetsu kasuks tõlgendada.
2. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et L. Peetsu pani temale

§ 223

lg 1 järgi etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei veendunud teisest sõidukist möödasõitu tehes ohutuses teiste isikute varale ega hoidnud ohutut külgvahet. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus ehk teisest sõidukist nii lähedalt möödumine ja ohutu külgvahe mitte hoidmine võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. L. Peetsu oleks saanud piisavalt suurt külgvahet hoides teisest sõidukist möödudes vältida kokkupõrget teise sõidukiga. Seega L. Peetsu ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust. 24.

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritud teo pani L.

Peetsu toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on üldteada, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine on õigusvastane käitumine. Selle teadmiseks ei pea olema läbinud autokooli või omama juhtimisõigust. Iga keskmine mõistlik inimene teab, et pärast liiklusõnnetust tuleb sõiduk peatada. On ilmne, et pärast liiklusõnnetust on oluline kindlaks teha, kas keegi on varalist või isikukahju kandnud ning vastavalt sellele edasi tegutseda. Tunnistaja P. Ši ütlustest selgus, et L. Peetsu kartis, seetõttu põgenes sõidukiga sündmuskohalt. Seega L. Peetsu teadis, et sündmuskohalt põgenedes paneb ta toime süüteo ja vähemalt möönis seda.

1. Kohus on seisukohal, et L. Peetsu pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti teadis ta seda, et politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt varem kõrvaldanud ja kõrvaldamise alus ei olnud ära langenud.
2. novembril 2024 toimepandud rikkumise näol ei olnud tegemist menetlusaluse isiku jaoks ka esmakordse ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega. Varasema rikkumise osas vormistati juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis kehtib kuni sellel märgitud aluse äralangemiseni. L. Peetsu võttis salaja xxx auto võtmed, et sõitma minna, olles ise samal ajal teadlik eelnevalt märgitud faktidest. Seega oli L. Peetsu käitumise eesmärgiks õigusvastase olukorra tekkimine, mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta oli tema teadlik ja eesmärgipärane valik.
3. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad.
4. L. Peetsu on süüdi

§ 90

lg 1 p 1, 3,

§ 16

lg 1,

§ 46

lg 3,

§ 51

lg 3 p 3 ja

§ 169

lg 1 rikkumises ning ta vastutab

§ 201

lg 2,

§ 223

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi.

7 28.

§ 201

lg 2 järgi on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest,

§ 223

lg 1 järgi rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni ja

§ 237

lg 1 järgi rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati L. Peetsut

§ 201

lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot,

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja

§ 237lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

Seega on kohtuväline menetleja valinud sanktsioonialternatiividest kergema, s.o rahatrahvi ning määranud karistusena rahatrahvid alla sanktsiooni keskmist määra.

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Esmalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osas, millega L. Peetsut karistati

§ 201lg 2 ja § 223 lg 1 järgi eraldi karistustega.

Nii on Riigikohus väärteoasja nr 419-1178 21. oktoober 2019 määruse p-s 12 selgitanud järgmist: „Juhtimisõiguseta (

§ 201lg 1) ja liikluskindlustuseta mootorsõidukiga (LKindl

S § 81) joobeseisundis (KarS § 424 lg 1) sõites liiklusnõuete rikkumisega kahju põhjustamine (

§ 223lg 1) on vaadeldav ühe teona, mistõttu saab nende tegude puhul rääkida ka ideaalkogumist Kar

S § 3 lg 5 tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-75-16, p 10). Samas ei saa sündmuskohalt põgenemist (

§ 237

lg 1) ja pärast õnnetust alkoholi tarvitamist (

§ 226

lg 1) lugeda eelnevalt nimetatud tegudega ajalis-ruumilises mõttes lahutamatult seotuks ning neid tegusid tuleb käsitada eraldiseisvatena, mis on ka kantud iseseisvast tahtlusest.“ 31. Kohus leiab, et ka käesolevalt on L. Peetsu tegevus – mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja liiklusnõuete rikkumisega kahju põhjustamine – vaadeldav ühe teona. Eraldiseisvana jääb L. Peetsule karistuse mõistmiseks aga sündmuskohalt põgenemine, mis eeldas juba uut tahtlust ning on käsitletav ka antud väärteoasjas eraldiseisva teona. Seega tuleb L. Peetsule mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistus

§ 201

lg 2 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest, mõistes karistuse

§ 223lg 1 järgi.

1. Kohus loeb L. Peetsu süü keskmisest suuremaks. Menetlusalune isik pani toime kolm väärtegu: ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid väärteod toime pandud pimedal ajal maanteel, kus puudus valgustus ning teekate oli märg. Sellistes oludes oleks L. Peetsu pidanud olema eriti ettevaatlik ja hoolas, eriti arvestades temal puuduvat mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellest hoolimata otsustas ta möödasõitu teha kahest sõidukist ning veendumata möödasõidu ohutuses ja ohutut külgvahet hoidmata põhjustas liiklusõnnetuse. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et L. Peetsu süü on keskmisest suurem.
2. L. Peetsu tegevuses ei esine KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. L. Peetsu ei ole tegusid tunnistanud, sellest tulenevalt ei ole ta ka kahetsenud ega õigusrikkumistest vastavaid järeldusi teinud.
3. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et L. Peetsut on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sh on ta süüdi tunnistatud KarS 4231 järgi ehk mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Väärteokorras on menetlusalust isikut varem kahel korral KarS § 218 järgi karistatud. Väärteokaristusena mõistetud rahatrahvid on seni tasumata. Eelnev kinnitab, et õigusrikkumiste toimepanek, eriti vajab rõhutamist juhtumisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on L. Peetsu jaoks saanud harjumuspäraseks 8 käitumiseks. Praegusel juhul ei ole tegemist ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega, vaid väljakujunenud käitumismustriga. Seda saab järeldada eriti seetõttu, et L. Peetsu pani toime kolm uut väärtegu. Nagu öeldud, L. Peetsu tegusid kahetsenud ei ole ja tema käitumine kinnitab, et liiklusreegleid ta ei järgi ning kaasliiklejate turvalisusest, elust ja varast ei hooli. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et

§ 201lg 2 väärteo pani L.

Peetsu toime raskeima tahtluse vormiga ehk kavatsetult ning oma süüd ta üheski väärteos ei tunnista. 35. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

§ 237

lg 1 järgi määratud karistus jääb muutmata.

§ 223lg 1 järgi tuleb L.

Peetsule karistuseks mõista 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. Kuivõrd kohtuväline menetleja karistas L. Peetsut

§ 223

lg 1 ja § 201 lg 2 järgi rahatrahviga kokku 560 eurot, ei raskenda see ka menetlusaluse isiku olukorda.

1. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti
2. oktoobri
3. a üldmenetluse otsuse osaliselt, s.o

§ 201

lg 2 ja § 223 lg 1 järgi määratud karistuste osas, ning teeb uue otsuse, millega mõistab L. Peetsule karistuseks

§ 201lg 2 ja § 223 lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks, kohaldades

§ 223lg-t 1, rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

Muus osas jääb otsus muutmata. L. Peetsu kaebus jääb rahuldamata. 37. Asjas puuduvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 9