) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Guinea Vabariiki, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral, ning kohaldas
74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni alale 5 aastaks.
-i alusel kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 21.03.2026 määrusega nr 3-26-848 loa V.N kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2026. 6. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 11.05.2026 taotluse V.N kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
lg 2 alusel kuni neljaks kuuks, viidates
lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele ning
Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibida. Tal puuduvad päritoluriiki tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. PPA saatis 23.03.2026 Guinea Vabariigi saatkonnale Berliinis puudutatud isiku dokumenteerimise taotluse, kuid saatkond ei ole veel vastanud. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja esineb tema põgenemise oht. Isik on hävitanud või kaotanud oma Guinea kodaniku passi, takistamaks enda väljasaatmist ja isiku tuvastamist. Puudutatud isik on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Ta ütles XX.XX.XXXX rahvusvahelist kaitset taotledes oma sünniajaks 17.10.2009, kuid EKEI ekspertiisiakti kohaselt on ta vähemalt 18-aastane. PPA leidis isiku telefoni vaatlemisel foto tema passist, mis kinnitab, et ta on 29-aastane. Isiku väide, et see pass on võltsitud, ei saa see olla tõsi. See võimaldas tal lennata Guineast Etioopiasse ja Türki ning siseneda Valgevenesse. Piiriületuste käigus oleks dokumendi võltsitus avastatud. Isik ei ole ka selgitanud, kuidas ta saanuks sellise teekonna läbida ilma reisidokumendita. Puudutatud isik lahkus kindlaksmääratud elukohast (Vao majutuskeskusest) omavoliliselt teise Schengeni liikmesriiki. Ta selgitas 19.03.2026 ja 07.05.2026, et ta ei soovi minna tagasi Guineasse ja pigem sooviks lahkuda mõnda teise sobivasse riiki. PPA järeldab ka isiku käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohtu tõttu ei ole usutav, et puudutatud isik jääb dokumenteerimise ja väljasaatmise tarbeks PPA-le kättesaadavaks, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastada. Schengeni alal saab liikuda märkamatult, kuna puudub piirikontroll. Isikul on oskused ja teadmised, kuidas ennast ametivõimude eest varjata. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas või Lätis, kuna soovis minna Soome. Isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja tema üldine 2
Nimelt on V.N Eestist juba korra omavoliliselt lahkunud ja tabatud Leedu ametivõimude poolt Vilniuse-Varssavi bussis, kus ta esitles end ametivõimudele alaealisena ning küsitluses selgus, et ta otsustas Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsusega ja sõbrad olid ostnud talle pileti, et ta saaks Saksamaale minna. Ka 19.03.2026 toimunud küsitlusel selgitas V.N, et ta ei soovi pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. PPA arvates on V.N oma passi ise tahtlikult hävitanud või kaotanud, et takistada tema väljasaatmist. Seega on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et V.N jääks vabaduses viibides Eestisse ning aitaks kaasa enda dokumenteerimisele ja väljasaatmisele kodakondsusjärgsesse riiki.“ Need põhjendused on jätkuvalt asjakohased ja kohus nõustub nendega. Isik kinnitas 13.05.2026 kohtuistungil, et ta lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et ta saadetakse tagasi päritoluriiki. Puudub kahtlus, et vabaduses olles hakkaks isik väljasaatmisest kõrvale hoidma. Ta on juba varem liikunud Euroopa Liidus ilma kehtiva reisidokumendita, kui lahkus Vao majutuskeskusest Leetu, eesmärgiga suunduda Saksamaale. Tal on tuttavaid, kes aitavad tal Euroopa Liidus ebaseaduslikult liikuda. Isiku põgenemise ohtu suurendab 13.05.2026 kohtuistungil öeldu, et ta ei soovinud taotleda dokumente, sest siis saadetakse ta tagasi Guineasse. Kokkuvõttes järeldub isiku käitumisest ja hoiakutest selgelt, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Olukorras, kus esineb
lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus, puudub vajadus analüüsida, kas esinevad ka ülejäänud kinnipidamise alused. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne. Guinea saatkond on teatanud, et teeb isikuga lähiajal videointervjuu. PPA väitel võib võtta isiku dokumenteerimine aega rohkem kui 4 kuud. 9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.05.2026 otsusega nr 3-25-4574 V.N apellatsioonkaebuse rahuldamata ning 21.05.2026 määrusega nr 3-25-4574 tühistas Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 otsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. 3
lg 1 p-dele 1, 2 ja 3.
lg 1 kohaselt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on lubatud eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). 14. PPA seostas isiku põgenemise ohtu
⁸ p-des 2, 5 ja 6 märgitud asjaoludega.
⁸ kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2); välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5) või välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
⁸ näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 19). 15. Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (
lg 1 p 1 koostoimes
Puudutatud isikul puudub seaduslik alus viibida Eestis ja Schengeni alal. PPA on teinud isikule 03.11.2025 ettekirjutuse lahkuda Eestist Guineasse. Isik on väljasaadetava staatuses ja tema kinnipidamise eesmärk on tagada Eestist ja Schengeni alalt lahkumise kohustuse täitmine. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Isik on sisenenud Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Ta on varem Schengeni alal liikunud ilma kehtivate reisidokumentideta ning lahkus pärast seda, kui halduskohus jättis tema kaebuse haldusasjas nr 3-25-4574 rahuldamata, Eestist Leetu eesmärgiga jõuda Saksamaale. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub tegelik soov Schengeni alalt lahkuda. 07.05.2026 küsitlusel ütles isik, et ta ei soovi teha koostööd, kuna see viiks tema tagasisaatmiseni päritoluriiki, kus teda ootavad tõsised probleemid ja oht tema elule. Ta palus, et tal võimaldataks omal käel lahkuda riiki, kuhu ta ise soovib minna. Samal vestlusel märkis 4
lg 1 p 1 alusel koostoimes
Puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka
17.
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud põgenemisoht ja koostöösoovi puudumine ei anna selleks alust. Lisaks on PPA varem juba kohaldanud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuid isik ei järginud neid. Isiku varasemast käitumisest saab seega järeldada, et leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 18. Kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. PPA on teinud pingutusi, et puudutatud isikule väljastataks tema isikut tõendavad dokumendid. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud tervisekontroll ja tervishoiuteenused (
Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.05.2026 määrus muutmata. 20. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja tema Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.