KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1584 Haldusasi M.Q riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Tao

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.Q esitas 27.05.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, soovides esitada kaebust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumise tuvastamiseks seoses tema kinnipidamiseks kasutatud kambri suuruse ja olmetingimustega. 2. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta. Taotlejal tuli täpsustada, millise konkreetse riigisisese haldusasjaga seoses ta EIK-i pöörduda soovib. 3. M.Q viitas 31.05.2026 vastuses haldusasjadele nr 3-25-21, 3-25-50, 3-25-748 ja 3-251419. 3-26-1584 4. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotlejal pole oma majandusliku seisundi tõttu tõenäoliselt võimalik asjatundliku õigusteenuse eest tasuda (RÕS § 6 lg 1). Sellele vaatamata jääb taotlus rahuldamata. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. Kuigi taotluses viitas taotleja kambri suuruse ja olmetingimustega seotud kaebuse esitamise soovile (milles ühtlasi tuvastataks EIÕK art 3 rikkumine), ei seondu ükski 31.05.2026 esitatud avalduses viidatud haldusasi kambri olmetingimustega. Haldusasjas nr 3-25-21 tagastas Tallinna Halduskohus M.Q kaebuse, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 07.02.2025 määrusega rahuldamata. Määrus jõustus 26.02.2025. Haldusasjas nr 3-25-50 esitatud Tallinna Vangla tegevusega (lühiajalise väljasõidu taotluse registreerimata jätmine) seotud tuvastamiskaebuse tagastas Tallinna Halduskohus 23.01.2025 määrusega. Määrus jõustus 08.02.2025. Haldusasjas nr 3-25-1419 esitatud kaebuse seoses avavanglasse paigutamata jätmisega tagastas Tallinna Halduskohus 03.06.2025 määrusega. Määrus jõustus 08.08.2025. Arvestades nimetatud haldusasjade asjaolusid ning seda, et need ei ole seotud taotluses viidatud kaebusega, ei nähtu, et kaebaja oleks kambri suurust ning selle olmetingimusi puudutava vaidluse osas riigisiseseid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Ka ei ole taotleja 31.05.2026 esitatud seisukohas viidatud haldusasjade asjaolud sellised, mis viitaksid mõne EIÕK artikli rikkumisele. Järelikult on tegemist selgelt põhjendamatu kaebusega ning vastav kaebus oleks EIÕK alusel vastuvõetamatu. Taotleja viidatud haldusasjades tehtud menetlust lõpetavate lahendite jõustumise aega arvestades ei oleks võimalikud kaebused vastuvõetavad ka kaebetähtaja ületamise tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. M.Q esitas 02.06.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse peale, milles märkis, et kohus ei ole arvestanud haldusasjaga nr 3-25-748, mis vastab EIÕK art 35 nõuetele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

7. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-le kaebuse esitamiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema kindlaks, kas esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav (RÕS §-d 37 lg-d 1 ja 3). Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab hindama ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Tuvastamine, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu 2

§ 187

lg 3 p 5 alusel kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle

§ 187lg 2 alusel.

Riigikohtu 07.04.2026 määrusega jäeti M.Q määruskaebus ringkonnakohtu 17.03.2026 määruse peale menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-25-1419 vaidlustas M.Q enda avavanglasse paigutamata jätmist. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 03.06.2025 määrusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2025 määrusega M.Q määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 03.06.2025 määruse muutmata ning Riigikohus jättis 08.08.2025 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata. 10. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendumist. See tähendab, et isik peab olema enne EIK-i pöördumist läbinud Eestis olemasolevad kohtukaebevõimalused ehk Eestis ei ole enam kuhugi kaebust esitada. Kuna M.Q ei vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2025 määrust nr 3-25-21 ja Tallinna Halduskohtu 23.01.2025 määrust nr 3-25-50, siis jättis ta kasutamata nendes haldusasjades olemasoleva õiguskaitsevahendi. Seetõttu ei oleks viidatud haldusasjadega seoses esitatav võimalik kaebus EIK-le vastuvõetav juba sel põhjusel. Haldusasjadega nr 325-21, 3-25-50 ja 3-25-1419 seose esitatavad kaebused ei oleks vastuvõetavad ka EIK-i kaebuse esitamiseks ette nähtud neljakuulise kaebetähtaja (EIÕK art 31 lg 1) ületamise tõttu. Lisaks ei ole taotleja välja toonud asjaolusid, ning neid ei nähtu ka riigi õigusabi taotlusest ega viidatud haldusasjade materjalidest, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et taotleja nimetatud haldusasjades ei ole tagatud taotlejale kaitset piinava, ebainimliku või alandava kohtlemise (EIÕK art 3) eest. Taotleja riigi õigusabi taotlusest ja selle täiendusest on võimalik järeldada üksnes seda, et ta ei ole rahul haldusasjades tehtud lahenditega. Samas ei ole EIK täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti kohtute lahendite peale. EIK-i pädevuses oleks kontrollida üksnes seda, kas Eesti kohtud on taotleja viidatud haldusasjade nr 3-25-21, 3-2550, 3-25-748 ja 3-25-1419 läbivaatamisel taganud kaebajale EIÕK-st ja selle protokollidest tulenevate inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (vt EIÕK art 32 lg 1 ja art 34). Taotleja jaoks negatiivne kohtumenetluse tulem iseenesest ei riku EIÕK-ga tagatud õigust. 3