Obsah (8)

§ 415§ 162§ 173§ 174§ 177§ 178§ 444§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-25-15239 Tsiviilasi Hagihind Swedbank A

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Swedbank AS esitas 15.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.K vastu võla nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 17.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-106193-VL (Leping 1) ja 16.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-042938-VL (Leping 2). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega.
3. Lepinguga 1andis hageja kostjale laenu summas 13 000,00 eurot intressimääraga 12,000% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.10.
4. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 13,900% aastas. Hageja ja Kostja sõlmisid 25.10.2019 laenulepingule 19-106193-VL lisa 1, millega pooled leppisid kokku muuta igakuise makse kuupäeva. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15.01.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10.02.
5. Kostja ei täitnud 2 lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 13.02.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses andis hageja järgmised selgitused. Lepingu sõlmimisele eelnevalt kostja töötas ning tema keskmine töötasu lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu pinnalt oli ca 990,15 eurot. Kostjal ei olnud enne laenulepingu sõlmimist krediidikohustusi. Vaidlusaluse lepingu kuumakse oli 259,98 eurot, seega kokku moodustasid krediidikohustused ca 26% kostja keskmisest sissetulekust. Kostjal jäi pärast krediidikohustuse tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 730,17 eurot. Swedbank arvestas kostja regulaarseks majapidamiskuluks 556,96 eurot. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.
7. Lepinguga 2 andis hageja kostjale laenu summas 9650,00 eurot intressimääraga 11,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 01.01.
8. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 13,730% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Leping lõppes tähtaegselt ehk 01.01.
9. Lepingu lõppemise hetkel ei olnud kostja täitnud korrektselt lepingust tulenevaid kohustusi, st tasunud tähtaegselt laenumakseid. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja ning palunud tasuda tekkinud võlgnevus hiljemalt 10.02.
10. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud.
11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses andis hageja järgmised selgitused. Lepingu sõlmimisele eelnevalt kostja töötas ning tema keskmine töötasu lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu pinnalt oli ca 1906,77 eurot. Kostjal oli kohustus hageja ees kuumaksega 259,98 eurot. Vaidlusaluse lepingu kuumakse oli 387,31 eurot, seega kokku moodustasid krediidikohustused ca 26% kostja keskmisest sissetulekust. Kostjal jäi pärast krediidikohustuse tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1259,48 eurot. Swedbank arvestas kostja regulaarseks majapidamiskuluks 786,54 eurot kuus. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.
12. Kohus võttis hagi 09.01.2026 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
13. Kostjale on hagimaterjalid ja 09.01.2026 määrus kätte toimetatud kostja poolt käesolevas menetluses kinnitatud e-posti aadressi vahendusel 19.01.
14. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (02.02.2026) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
15. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa hageja nõude aluseks olevate lepingute krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16. Viivisenõude osas selgitab hageja, et lepingute kehtivuse ajal oli hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud suuruses. Lepingute ülesütlemise järel aga võib hageja nõuda viivist lepingutes kokku lepitud intressimääraga võrdses määras.
17. VÕS § 113 lg 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 3 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadus ei keela pooltel kokku leppida, et kohalduv viivisemäär sõltub sellest, kas kohustatud isik on makseviivituses lepingu kehtivuse ajal või pärast lepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et poolte selline kokkulepe on kehtiv.
18. Kohus eeltoodule tulenevalt rahuldab hagi.
19. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
20. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 16.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

17. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 770,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 4 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 20. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 21. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 5