Obsah (5)

§ 632§ 187§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja nõue

1. Harju Maakohtu menetluses on K B K hagi R K vastu elatise saamiseks.
2. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Kostja ei osale hageja ülalpidamiskulude kandmises. Alates
3. aasta novembrist ei ela kostja enam hagejaga koos. Koostöö lapse kostjaga praktiliselt puudub – see on väga kaootiline ning kokkulepetest ei peeta kinni, kui neid üldse saavutatakse. Hageja igakuised kulud kokku on 1460 eurot. Hageja seaduslikule esindajale laekub hageja eest lapsetoetus summas 80 eurot kuus. 2 2-25-131213
4. Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.11.2025–16.02.2026 eest summas 700 eurot ning edasiulatuvalt igakuiselt summas 400 eurot. Kohtu seisukoht
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.

1. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõutele vastavat hagivastust esitanud, mistõttu kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohtu selgitused
2. Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest, kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 31.12.2025 (vt ka Kõve, V. jt,

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). Kohus selgitab, et tagasiulatuvat elatist on võimalik nõuda alates 01.11.2025 kuni 30.12.2025, kuivõrd alates 31.12.2025 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Ajavahemiku 01.11.2025–30.12.2025 eest arvutatud elatis on 757,10 eurot (400 eurot novembri eest + 387,10 eurot (400/31 × 30)). Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist summas 700 eurot. Kohus ei saa nõudepiire ületada, mistõttu rahuldab kohus hageja nõude 700 euro ulatuses, märkides, et elatis on arvestatud ajavahemiku 01.11.2025–30.12.2025 eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 400 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 31.12.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti määrab kohus, et kostja on kohustatud tasuma elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks K A pangakontole nr xxx (AS Swedbank), selgitusega: „K B“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 1 kohaselt 3 2-25-131213 jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4