← Eesti

2-24-105131/14

Obsah (11)§ 405§ 442§ 173§ 162§ 163§ 138§ 144§ 175§484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Kelly-Tonili Hiiemäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 405 lgle 1 ja jätab

§ 405lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse põhjendused Hagi aluseks on xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel 01.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 17.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlg. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh välja selgitanud kostja sissetulekute, kulutuste ja finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekuse). Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et algne hagi hind oli hagis esitatud nõudeid arvestades 4480,10 eurot. Kohus rahuldab hageja nõuded kokku 2185,70 (põhinõue) + 237,27 (edasiulatuvate viiviste aastane summa) = 2422,97 euro ulatuses, s.o 54% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 46% ulatuses hageja kanda ja 54% ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulu 527 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja 507 eurot hagiavalduse koostamine ja esitamine).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 490 eurot, kuna tsiviilasjalt hinnaga kuni 4500 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 490 eurot.

§484

2 alusel on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot põhjendatud. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka 2/3 vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt mõistlikuks ja vajalikuks peetavaid menetluskulusid 490 + 169 + 20 = 679 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 54% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 366,66 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.