KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-22929 Tsiviilas

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.12.2025 Pärnu Maakohtule hagi K T (kostja) vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes.
2. Pärnu Maakohus edastas 02.01.2026 määrusega hagiavalduse Harju maakohtule.
3. Hagiavalduse kohaselt xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 11.11.2024 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja soetada xxx esindusest kauba maksumusega 1199,00 eurot järelmaksuna. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 0% aastas ja intressimäär 0% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
4. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 16.12.2024, 16.01.2025 ja 16.02.2025 osamaksetega. 26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. xxx loovutas 31.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5. Harju Maakohus võttis hagi 06.01.2026 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas kostjale dokumendid kätte 15.03.2026 materjalide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 13.04.
6. Kostja ei ole hagile vastanud. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. 9. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

10.

§ 162lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda. 2

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavaldusele ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamiseks kohtule kokku 2 tundi. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot/h, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 180 eurot käibemaksuta (120*1,5) eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 495 (315+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 495 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik 3