,2 lg 1 mõttes, kuna ei ületanud 31.05.2018 kehtinud ja Eesti Panga poolt avaldatud määra 3 kordset määra; kolmekordne määr oli 59,91% (19,97% x 3). Vastustundlik laenamine Leping nr. XXX. 03.08.2016 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 500 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit 500 eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 700 eurot, Majapidamiskulud: 300 eurot, Finantskohustused: 0 eurot, Ülalpeetavad: 0, 2
Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (XXX). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 04.07.
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 102, 17.11.2025) Kostja vastuväited Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II Võlaõigusseaduse (
) § 396 lg järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga,
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr, lg 3 sätestab, et intress 6
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole vaidlustanud hagis toodud väiteid, et ta sõlmis 03.08.2016 XXX AS-ga (ka krediidiandja, laenuandja) krediidikontolepingu nr XXX, mille järgi sai algselt kasutada krediiti kuni 500 eurot kuus ning et laenuandja võimaldas kostjale krediidi suurendamist kui kostja kui klient täitis kohustusi. Vaidluse all ei ole asjaolu, et laenuandja võimaldas kostjale krediidi suurendamist 27.08.2016 lepinguga nr XXX 500 eurole kuus, 23.12.2016 lepinguga nr XXX 1000 eurole kuus, 04.04.2017 lepinguga nr XXX 2000 eurole kuus, 25.07.2018 lepinguga nr XXX 2400 eurole kuus ja 09.10.2018 lepinguga nr XXX 2800 eurole kuus. Seda tõendavad ka esitatud lepingud (hagi lisa 1, dtl 17-77). Vaidlust polnud selles, et nende lepingute nr XXX, nr XXX nr XXX nr XXX ja nr XXX puhul ei olnud tegemist uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudeti lepingu numbrit, tõsteti krediidikonto limiiti ning arvestati intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes. Seega on laenuandja ja kostjavahelised õigussuhted reguleeritud lepinguga, mille number nr XXX. Lepingust nähtub, et see on tähtajatu (dtl 48). Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja sai krediiti 03.08.2016 500 eurot, 27.08.2026 200 eurot, 07.09.2016 10 eurot, 20.11.2027 350 eurot, 01.06.2018 250 eurot, 05.07.2028 400 eurot, 30.7.2018 700 eurot. 30.08.2018 290 eurot, 06.09.2018 180 eurot, 09.10.2018 410 eurot, 16.07.2018 610 eurot, kokku 3900 eurot. Laenu saamist tõendavad ka hageja esitatud kostja konto väljavõtted (dtl 78-80). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tasus krediidiandjale 2236,66 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 08.05.2023 47,80 eurot. Lepingust nähtub, et kostja kohustus tasuma laenu ja sellelt intressi, sh viimase muudetud lepingu nr XXX (09.10.2018) punkt 17.2 järgi 24% aastas. Arvestades vaidlustamata asjaolusid ja esitatud tõendeid, on poolte vahel oli sõlmitud
III Hagi asjaolude kohaselt nõuab hageja kostjalt intressi lepingu nr XXX punkt 17.2 järgi 24% aastas. Kohus kontrollib, kas viimase muudatuse kohaselt vastab lepingu krediidikulukuse määr seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks kontrollib kohus kas lepingute sõlmimisel ja muutmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Esimesest sõltub asjaolu, kas leping on kehtiv ning kas hageja saab nõuda intressi kokkulepitud ulatuses, ja juhul kui leping on kehtiv, siis teisest sõltub asjaolu, millist intressi saab nõuda. Krediidikulukuse määr, vastutustundlik laenamine 7
.2 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Lepingu nr XXX (09.10.2018) kohaselt oli krediidikulukuse määr 27,24% aastas. 31.05.2018 oli Eesti Panga poolt avaldatud krediidikulukuse määr 19,97%; kolmekordne määr on 59,91%. Seega vastas lepingu krediidikulukuse määr 27,24%
Leping nr XXX (09.10.2018) on kehtiv. Lepingute sõlmimise ja muutmise ajal (03.08.2016-09.10.2018) kehtiv
403.4 § lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 2 kohaselt peab krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust; lg 3 alusel peab krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
.4 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hagi asjaolude kohaselt lähtuti krediidi andmisel ja selle suurendamisel kõigil juhutel (periood 03.08.2016-09.10.2018) kostja kui tarbija esitatud andmetest tema sissetulekute kohta, saadi teada tema sissetulekud 700-780 eurot ning kõigil korral oli kostja finantskohustuste suurus 300 8
lg 1 p 1-2, lg 2 alusel piisava hoolega selgitanud välja kostja tegelikku varanduslikku olukorda ja võimekust krediiti saada ja seda suurendada. Hageja on kohtu hinnangul rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet ega võinud
.4 lg 6 järgi vaidlusalust lepingut sõlmida, muuta ja lõpuks 09.10.2018 muudetud lepinguga nr XXX suurendada krediidilimiiti kuus 2800 eurole. Nii ei saa hageja
IV Võlgnevus
lg 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1, 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg p 1, 4, 6, § 113 lg 1, 3, § 108 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda lepinguga kokkulepitud viivist.
lg 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) järgi laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks, lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. 9
kuupäev. Samas nähtub arvetest, et kõik need sisaldavad intressimakseid ja põhivõla makset, kokku iga kuu eest 80,87 eurot. Vastavatel kuudel tulnuks maksta krediiti 31,64 eurot (dtl 106, 80,87- 49,23), 31,37 eurot (dtl 105, 80,87-49,5), 30,89 eurot (dtl 104, 80,87-49,98). Kostja ei ole vaidlustanud, et vastavate kuude eest on põhivõlg tasumata. Seega jäi kostja võlgu 3 järjestikuse põhivõla maksega ehk rikkus lepingu p 11.1 tulenevat igakuise laenu makse tasumise kohustust
Kuna hageja ei saa nõuda lepingulist intressi, siis arvetes märgitud intressi ja selle tasumata jätmist kohus ei hinda. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga, et andis kostjale 13.06.2023 teada, et kostjal on võlg, mis tuleb tasuda 03.07.2023. Sellega andis laenuandja kostjale vähemalt 2-nädalase tähtaja võla tasumiseks ja kompromissi sõlmimiseks ning hoiatas, et võla tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles (dtl 81). Ka seda asjaolu ja teate saamist pole kostja vaidlustanud. Nii oli laenuandja täitnud
lg 1, 2 tuleneva kohustuse ja tal oli õigus kostjale erakorraliselt 3 järjestikuse põhivõla osa tasumata jätmise tõttu
Võlausaldajal on õigus nõuda kostjalt
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108, lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja kogu võla tasumist. Lisaks on võlausaldajal õigus nõuda
397 lg 1, 2, 3 § 94, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi seadusjärgse intressi maksmist lepingu lõppemisel. Seadusjärgne intressivõlg on perioodi eest 09.05.2023 (s.o alates viimasest tagasimaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 03.07.2023) võlguolevalt krediidilt 1663,34 eurot vastavalt 6,58 eurot.
lg 3 järgi võib võlausaldaja nõuda lepingus kokkulepitud viivist.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
lg 1 sätestatu ei välista kõrgema määraga viivise nõudmise õigust, kui see on kokku lepitud lepingus (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-20-103014, Riigikohtu lahend 3-2-1120-08). Kostja pole väitnud, et võlgu olev laen ja seadusjärgne võlgnetav intress oleks makstud. Nii on ta laenuvõla ja seadusjärgse intressi tasumisega viivituses ehk kohustuse rikkumises
lause, § 101 lg 1 p 6 järgi lepingus kokkulepitud määras viivist, mis on intressiga võrdne. Kuna lepingus on kokku lepitud, et viivis on võrdne intressiga ehk on 24% aastas (lepingu p 1 mõisted), siis on võlausaldajal õigus nõuda viivist kokkulepitud määras. Seda ei mõjuta asjaolu, et vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumise tõttu ei saa võlausaldaja nõuda kokkulepitud intressi vaid seadusjärgset intressi. Nii on viivis võlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.07.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.12.2024 568,80 eurot. Kostja ei ole viivist vaidlustanud. V Sissenõudmiskulud Kuivõrd hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa ta nõuda
Samas on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid
.2 lg 2 p 3 järgi, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja nõue ületab 1000 eurot.
.2 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et talle on saadetud võlateatised nii kodusele aadressile kui ka e-posti aadressile (XXX), sj seda, et nõudekiri saadeti 04.07.2023 ning korduvad meeldetuletused saadeti 13.07.2023, 20.07.2023, 27.07.2023. Need on saadetud seitsmepäevaste vahedega. Nõnda pole vaidluse all asjaolu, et võlausaldajale on tekkinud kulud võlateatiste saatmisega 50 euro ulatuses kooskõlas
Kostja pole väitnud, et kulud oleks tasutud, seega rikub ta
mõttes
Võlausaldajal on õigus nõuda
VI Nõude loovutamine
lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 11
Hagejal on seetõttu õigus kostjalt endale nõuda ülalviidatud põhivõlga, seadusjärgset intressi, viivist ja sissenõudekulusid. VII Ülaltoodu alusel on hageja nõue põhivõla, viivise ja sissenõudmiskulude osas põhjendatud, tõendatud, intressi osas osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 1663,34 eurot, intressi 6,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 568,80 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole ümberarvestust teinud (kohtu kiri 17.10.2025, dtl 100), pole vaidluse seisukohalt tähtsust, sest hageja on arvestatud on kõik kostja tasutud summad põhivõla katteks. Kui kostjale ei õnnestu menetlusdokumente kätte toimetada muul viisi, siis toimetada see kätte Ametlike Teadaannete kaudu. VIII Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi on lõiv. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra. Hageja menetluskuluks on tasutud lõiv 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale viivist TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumise järgnevast päevast kuni tasumiseni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.