← Eesti

2-25-15861/13

Obsah (10)§ 64§ 661§ 432§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-15861 Tsiviilasi Krone ScanBalt OÜ hagi Med

§ 64

lõike 2 alusel

§ 6614. lõikes sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele kolme

(3)päevani kohtumääruse Pooltele kättetoimetamisest. 1.
  1. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks. 1.
  2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

  1. Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  2. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 630 eurot Krone ScanBalt OÜ kontole nr XXX.
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  4. 2/5 Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Krone ScanBalt OÜ (hageja) esitas 24.09.2025 Harju Maakohtule hagi Medren Trans OÜ (kostja I) ja A. T. (kostja II) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
  6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja, kostja I ja kostja II vahel sõlmitud võlatunnistusest ja kohustusega ühinemise lepingust. Võlatunnistuse ja kohustusega ühinemise lepingu kohaselt tunnistasid kostjad hageja kahju hüvitamise nõuet 9516 eurot seoses registreerimisnumbriga 969 GK haagise tagastamata jätmisega. Lepinguga kinnitas kostja II, et ta ühineb kostja I kohustusega hageja ees maksimumsummas 20 000 eurot ning võtab endale eraisikuna kohustuse tagada hageja nõudeid kostja I vastu lepingus sätestatud tingimustel, kui kostja I ei täida lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt.
  7. Võlatunnistuse ja kohustusega ühinemise lepingu alusel kohustus kostja I tasuma kahju hüvitamise nõude 9516 eurot igakuiste osamaksetena, mille suurus on vähemalt 1000 eurot kuus, iga kuu 20-ndaks kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Esimene osamakse kuulus tasumisele hiljemalt 20.02.
  8. Kostjad ei ole enda kohustusi hageja ees täitnud.
  9. Hagiavalduses esitas hageja järgmised nõuded: 4.
  10. Mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõue 9516 eurot, viivis 2622 eurot, viivis põhinõudelt alates 24.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,3% päevas, kuid mitte rohkem kui 9516 eurot; 4.
  11. Mõista kostjalt I välja sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis sissenõudmiskuludelt alates 24.09.2025 kuni sissenõudmiskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras; 4.
  12. Mõista kostjalt II välja sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis sissenõudmiskuludelt alates 24.09.2025 kuni sissenõudmiskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
  13. Kohus võttis hagi 26.11.2025 määrusega menetlusse.
  14. Pooled esitasid 16.04.2026 kohtule kompromissilepingu ning avalduse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
  15. Kuivõrd kompromissis kokku lepitud esimese kahe osamakse tähtaeg oli 20.02.2026 ja 20.03.2026 palus kohus 17.04.2026 kohtunõudes pooltel hiljemalt 24.04.2026 teatada, kas kostjad on nimetatud osamaksed tasunud. Samuti palus kohus pooltel teatada, kui kostjad on tasunud 20.04.2026 osamakse.
  16. Hageja 24.04.2026 vastuse kohaselt ei ole hageja esindajale teadaolevalt kostjad tasunud ühtegi osamakset.
  17. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kohtunõudele vastanud. 3/5
  18. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 11. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 14. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 15. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 16.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et ei esita täiendavalt menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4/5 17.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 18. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust ehk 630 eurot hageja arvelduskontole nr XXX. 19.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot, hageja taotluses märgitud kontole. 20.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Kooskõlas

§ 661

lg-ga 4 saab seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.