Obsah (6)

§ 121§ 274§ 64§ 69§ 68§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-2588 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Sten Li

§ 121

lg 2 p 2,3 ja § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. detsembri 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.Q Süüdistatav K.Q (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Argo Küünemäe Toomas Tomberg Prokurör RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. detsembri 2021 otsus K.Q suhtes muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mi kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja võ advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus tunnistas
3. detsembri 2021 otsusega K.Q süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistas teda vangistusega 8 kuud;

§ 274

lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust K.Q-le Harju Maakohtu 10. märtsi 2020.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu 15 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati K.Q kinnipidamisest, s.o alates

1. augustist
2. K.Q suhtes valitud tõkend – vahistamine – otsustati jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti K.Q-lt välja riigituludesse sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot, määratud kaitsjatele makstud tasud kogusummas 1342,60 eurot.Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kulud summas 765 eurot riigi kanda. K.Q tunnistati

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 26.

märtsi 2020 kohtuotsusega süüdi mõistetud

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises - lõi 22.

juulil 2020 kella 00.45 paiku xxx asuva korteri ukse juures oma elukaaslasele X’le ühe korra küünarnukiga näkku nina piirkonda, põhjustades X’le valu ja tervisekahjustused – ninaverejooksu ja nina kerge paistetuse samuti tema,

1. augustil 2020 kella 20.50 paiku Tallinnas Kopli 4 juures asuvas trammipeatuses lõi Q-le vähemalt ühe korra rusikaga ja kaks korda jalaga näo piirkonda, põhjustades Q-le tervisekahjustusi - katkised huuled. samuti tema,
2. aasta augusti alguses täpsemalt tuvastamata kuupäeval kella 16.00 paiku Tallinnas XXX asuva maja ees lõi rusikaga W-le vastu vasakut õlga, põhjustades W-le valu. samuti tema,
3. augustil 2020 kella 09:46 paiku Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Balti jaama
4. perrooni tee juures võttis Z juustest kinni, tõmbas järsult juustest ja surus kannatanu vastu enda paremat õlga, põhjustades Z-le valu ja tervisekahjustuse – muhu kuklas.

§ 274lg 1 järgi mõisteti K.Q süüdi selles, et tema 24.

augustil 2021 kl 14:40 ajal Tallinnas XXX maja juures lõi tahtlikult, valu tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud Põhja prefektuuri patrullpolitseinikut F jalaga, suunates jalalööki kannatanule alakõhukubeme piirkonda hetkel, kui F laskus K.Q-le turvakontrolli teostamisel kükile. Jalalöögiga põhjustas K.Q kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku reie sisekülje kudede punetust ja kipitust. APELLATSIOONI SISU JA MANETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav K.Q esitas apellatsiooni ning kaks apellatsiooni täiendust. Kõik nimetatud dokumendid on esitatud enne motiveeritud kohtuotsuse tegemist. Apellatsioon ise koosneb kolmest lausest ja võib aru saada, et apellant ei ole taha olla vanglas, ta ei ole süüdi ja ta tahab teada, mis ekspertiis on temale tehtud. Järgmisena täiendab süüdistatav apellatsiooni, milles palub kohut teda mitte karistada, sest just hakkas ta elu korda saama. Hakkas tööl käima nagu korralik Eesti kodanik. Igasugust rämpsu ta enam ei tarvita. Töötab 2 alates 1.08.

1. Ta oleks siiani käinud tööl, kuid 24.08.2021 võeti ta kinni ja hoitakse siiani vahi all. Tal puudub võimalus ära maksta rahatrahvid, sest teda hoitakse vahi all. Järgmises kaebuse täienduses kurdab jällegi, kuidas ta kinni peeti ja kuidas tal lubati lõpuks helistada ja 5 minutit rääkida. Ei ole rahul sellega, et ta ei ole saanud nö riiklikku advokaati, milleks on tal õigus. Tasulist kaitsjat ei soovi. Palub selgitust. Süüdistatav ei saa jätkuvalt aru, millisest meditsiinilisest ekspertiisist kohtuotsuses räägitakse. Temale ei ole keegi ekspertiisi teinud. Palub välja selgitada. Süüd ei tunnista. Koha peal oli kaks politsei patrulli. Üks politseinik kontrollis tema dokumente ja lasi minema. Kaugele ta minna ei jõudnud, kui saabus teine politseipatrull – mees ja naine – nõudsid temalt dokument ja ta esitas oma dokumendid. Paluti autosse istuda, Tema teatas, et läheb k oju ja keeldus autosse minemast. Ta veeti jõuga autosse. Ta lükati pea ees arestikambrisse. Kõik oli seal must ja koristamata. Ta on täiskasvanud inimene ja nõuab enda suhtes lugupidamist. On korralik kodanik, käib tööl, tasub tasapisi tsiviilhagisid. On 100% invaliid, saab invaliidsust kuna tal on vasakus neerus kivi. Kirjeldab, kuidas ta elamispinda on sunnitud üürima. Järgnevalt toob ära nummerdatult oma väited, mis veel öelda on. Esimene neist on arusaamatu – kannatanu, kes oli kohtus, oli tunnistaja, kes näitas kannatanu peale. Teiseks väidab, et üks kannatanu ütles otse, et on nõus leppima, kuna neil on ühine laps. Kolmandaks. Balti Jaama episoodis tunnistab süüd j a on nõus kandma karistust. Palub õiglaselt lahendada. Pikalt venitati uurimisega. Teise episoodiga ei ole nõus. Jutt on äärmiselt seosetu. Esitab retoorilisi küsimusi. Miks võõras inimene on teda pildistanud. Kõik asjad, mis pildil on, on temalt varastatud. Fotod on fotomontaažid jne. Lõpuks kordab, et tunnistab ühes episoodis süüd e Balti Jaamas ühe tütarlapsega konfliktis. Palub arvestada, et on neli kuud vanglas olnud ja palub avavanglasse. Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari 2022 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 21.veebruarini
3. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad prokurör. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, kohus on välja selgitanud kõik kriminaalasja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja on tõenditele tuginedes veenvalt kummutanud kaitseversioonid. Kohtu poolt siseveendumusele jõudmise käik on kohtuotsuses jälgitav. Asjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi ega KrMS § 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseid. Avavanglasse paigutamine kujutab endast karistuse täitmisele pööramisele järgnevat vangistusseaduse sätete alusel toimuvat vangla tegevust ja on võimalik üksnes kohtuotsuse jõustumisel. Seega palub K.Q kohtult tegevust, mis ei ole oma olemuselt apellatsiooni esemeks. Vangla poolt avavanglasse paigutamise otsuse tegemiseks nõutavad eeldused ei ole veel saabunud, kuivõrd kohtuotsus ei ole jõustunud. Seoses kohtueelsel menetlusel tekkinud kahtlustega määrati K.Q suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine. Ekspertiisiakti sisaldav toimiku koopia esitati kaitsja Argo Küünemäele 15.01.2021 ja toimetati Prokuratuuri Infosüsteemi andmetel kätte 18.01.2021 kell 11:
4. Ekspertiisiaktile on viidatud süüdistusakti p 17 toodud tõendite loetelus - „Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/707 /tl 197-202/, millest nähtub süüdistatava vaimse tervisega seonduv, mh et isik oli süüksarvatavate tegude ajal süüdivusseisundis ning ta ei vaja psühhiaatrilist sundravi“. K.Q-l oli võimalus ekspertiisi tulemustega tutvuda ka kohtuistungil, kuivõrd 13.09.2021 toimunud istungil luges prokurör ekspertiisiga tuvastatud asjaolud kohtuistungil ette. Kaitsja ja süüdistatav kohtuistungil tõendi esitamisele vastuväiteid ei esitanud, peale prokuröri poolt akti ettelugemist juhtis kaitsja tähelepanu ekspertiisiaktis välja toodud ja prokuröri poolt märkimata jäänud asjaoludele. Ekspertiisiaktiga tuvastatut käsitleti ka kohtuotsuses ning kohus ei leidnud põhjusi kahelda ekspertiisiga tuvastatud K.Q süüdivuses. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti ekspertiisiakti kulud riigi kanda. Eeltoodust nähtuvalt on K.Q suhtes 3 ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis läbi viidud ning K.Q on teadlik nii ekspertiisi läbiviimisest kui ka ekspertiisiga tuvastatud asjaoludest. Harju Maakohtu hinnang kõigile süüdistuses toodud kuriteosündmustele, sh ka K.Q kunagist elukaaslast X't puudutavale kuriteosündmusele sisaldub kohtuotsuse III osas „Kohtu järeldused“. X ütlusi kohus ei arvestanud. Kohtuotsuse tõlge on K.Q-le kätte toimetatud. Arusaadavaid vastuväiteid kohtuotsuses toodud seisukohtadele pole apellant esitanud. Harju Maakohtu seisukohad K.Q-le karistuse mõistmise osas sisalduvad kohtuotsuse IV osas „Karistus“. Antud juhul on kohtu järeldused kokku langenud prokuröri seisukohtadega. Seaduses toodud karistusest vabastamise eeldusi K.Q puhul ei esine. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Prokurör taotleb jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus tühistamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Süüdistatav ei ole oma apellatsioonis süüd vaidlustades esitanud ühtegi sisulist väidet, mida saaks ringkonnakohus käsitleda kui õiguslikku küsimust, mis vajaks lahendamist apellatsioonimenetluses. Apellant väidab paljasõnaliselt, et ta ei ole süüdi neljas temale etteheidetavast viiest kuriteoepisoodist ning taotleb, et kohus võimaldaks tal kanda karistust avavanglas. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole ise püstitada väiteid ja neid siis kummutama hakata ning seda olukorras, kus kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kohustaks ringkonnakohut KrMS § 340 lg 1 alusel väljuma apellatsiooni piiridest. Nimelt ei ole kohtukolleegium tuvastanud, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust olulise, mis raskendaks süüdistatava olukorda. Vastates süüdistatava väitele, kas ta on süüdi kõigis temale etteheidetud vägivallaepisoodides, märgib kohtukolleegium esmalt järgmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust tõendite ümberhindamiseks. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber süüdistatava kaitseversiooni. Maakohtu otsus on üles ehitatud süsteemselt ja otsuse lugejale on iga maakohtu järeldus väga hästi jälgitav ja veenev. Mitte ükski apellatsioonis esitatud väide maakohtu põhjendatud järeldusi ei kummuta. Maakohus on igas kuriteoepisoodis K.Q süüküsimust lahendades hinnanud ka ütluste usaldusväärsust ning rajanud oma järeldused süüdistatava süü osas just kannatanute ütlustele. Seejuures on maakohus ka põhjalikult selgitanud, miks eelistab kannatanute ütlusi süüdistatava ütlustele. Kuna maakohus on vägagi veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et süüdistatav K.Q on pannud toime temale 4 süüdistustes etteheidetavad vägivallateod ning miks tuleb temale mõista just selline karistus nagu maakohus on otsustanud ja kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega täielikult, siis jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel otsuses üle kordamata. Omalt poolt rõhutab kohtukolleegium järgmist.. Kui võrrelda omavahel kõiki süüdistatavale etteheidetud kuriteoepisoode, siis nendest on selgelt läbinähtav süüdistatava käitumismuster, mis on sarnane nii selles kuriteoepisoodis, milles süüdistatav süü omaks võtab kui ka nendes, milles oma süüd eitab aga ka varasemate kohtuotsusega tuvastatud kuriteoepisoodidega. A. Silajveva käitumine lubab väita, et alkohol mõjub temale selliselt, et ta ärritub kergelt, muutub agressiivseks ning ründab inimesi, kes temale meele järgi ei ole ja seda, kas ilma põhjuseta või leiab põhjuse alustada verbaalset konflikti, mis koheselt kasvab üle ka füüsiliseks rünnakuks. Kuna kõikides vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteoepisoodides on tegemist selliste kannatanutega, kes ei ole omavahel tuttavad, ei ole ka kuidagi võimalik väita, et kannatanud on süüdistatava tegevuse kirjeldamise omavahel kokku leppinud. See, et kõik kannatanud mõtlevad välja sarnased versioonid selle kohta, kuidas nad sattusid K.Q füüsiliste rünnakute ohvriks, see ei ole eluliselt usutav. Kõikidel juhtudel on füüsiline rünnak purjus K.Q poolt ootamatu. Need asjaolud mõjutavad paratamatult kohtu siseveendumuse kujunemist ning koos tõendite hindamise tulemiga lubavad väita, et K.Q süü eitamine on paljasõnaline. Andes hinnangut K.Q musterkäitumisele , siis on ilmselge, et see on tingitud kahe faktori koosmõjust. Esiteks, alkohol ja teiseks on tema vaimse tervise kõrvalekalded. K.Q on vaimse tervise tõttu olnud psühhiaatria patsient juba varajasest noorusest. Seejuures on ta viibinud kohtumääruse alusel nii tahtevastasel ravil kui ka sundravil seoses õigusvastase käitumisega. Viimastel aastatel on aga tema psüühiline seisund oluliselt mõjutatud just psühhoaktiivsetest ainetest, sh alkoholist. Seoses sellega on temal täheldatud düssotsiaalse isiksusehäire sümptomeid ning diagnoositud on residuaalne afektiivne häire. K.Q suhtes viidi läbi ambulatoorne psühhiaatriaekspertiis 15.detsembril 2020 aastal e pärast temale etteheidetud 2020 aastal toimepandud kuriteoepisoode. Eksperdi hinnangul ei ole nimetatud häire käsitletav kestva raske psüühikahäirena ega mõjuta olulisel määral tema käitumist ja toimetulekut. K.Q suhtes on näidustatud viibimine keskkonnas, kus tal puudub juurdepääs psühhoaktiivsetele ainetele. Ekspert leiab, et temale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal (25.08.2020, 05.08.2020, augusti algus 2020, 22.07.2020) oli K.Q oma psüühilise seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude keelatusest, oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima ja oli süüdivusseisundis. K.Q ise leiab apellatsioonis, et tema suhtes ei ole mingit ekspertiisi läbi viidud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alust kahelda, et ekspertiis läbi viidi, selle kohta on koostatud akt, akti on tutvustatud nii süüdistatavale kui ka tema kaitsjale ja prokurör esitas akti ka kohtule. K.Q ei esitanud kohtus vastuväiteid, kui prokurör taotles ekspertiisiakti tõendina vastuvõtmist. Asjaolu, et süüdistatav ei mäleta seda, et ambulatoorne ekspertiis tema suhtes läbi viidi, ei tähenda, et seda pole toimunud. Esiteks, ekspertiis viidi läbi ajal, mil süüdistatav viibis tahtest olenemata ravil psühhiaatriakliinikus. Teiseks, kui süüdistatav ei suutnud kohtuistungil kohtule öelda, millal ta sünnitas teise lapse (esimene laps sündis 2019 juulis), siis selles, et ta ei mäleta, kas ja millal psühhiaater temaga ekspertiisi läbiviimise eesmärgil vestles, ei ole midagi erakordset. Kohtukolleegiumi seisukohast on K.Q normipäratu käitumine ebakaines olekus avalikes kohtades kaaskodanike suhtes seotud tema vaimse tervise nihetega ja tema psühhiaatriline diagnoos kinnitab seda seisukohta. Tegemist on düssotsiaalse isiksusega, kelle käitumise ja ühiskonnas kehtivate sotsiaalsete normide vahel on silmatorkav vastuolu. Negatiivsed kogemused, nagu näiteks karistused, K.Q käitumisviisi eriti ei mõjuta. Ta on kahel eelneval korral mõistetud süüdi samuti vägivallategudes. Esimesel korral karistati teda tingimisi vangistusega, teisel korral üldkasuliku tööga ning n eed karistused oma eesmärki ei 5 täitnud. Katseaega ta edukalt läbida ei suutnud, üldkasulik töö jäi suures osas tegemata ja mõlemal juhul seoses uute samalaadsete kuritegude toimepanemisega. Agressiivse ja vägivaldse tegutsemise lävi on madal. Ta kaldub teisi süüdistama või oma käitumist igati õigustama, millest tal tekivad ühiskonnas konfliktid. Eriti on märgata K.Q üleolevat ja trotslikku käitumist nii politseitöötajatega kui ka kohtuistungil, kus domineerib teadmine, et kõik valetavad ja ainult temal on õigus. Ilma meditsiiniliste eriteadmisteta võib üheselt väita, et K.Q diagnoosi olemus seisneb alkoholi liigtarvitamises ja sellest tingitud psüühikamuutustes. Maakohus on K.Q tervislikku seisundit e tema psühhiaatrilist diagnoosi arvestanud ka karistuse mõistmisel ja seda karistuse kergendamise suunas. Mis puudutab maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistust, siis kohtukolleegiumi hinnangul puudub alus karistuse kergendamiseks.

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi on süüdistatavale mõistetud nelja vägivallaepisoodi eest ja kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolul karistusmäär, mis jääb tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei saa mõista K.Q-le rahalist karistust ja rahalise karistuse mõistmist ei taotle ka süüdistatav ise. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtuga ja rõhutab, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest (3-1-1-58-13). Ka

§ 274lg 1 järgi mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära.

Liitkaristus10 kuud vangistust- vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest on mõistetud raskema üksikkaristuse suurendamise teel, kuid ka seda ei ole suurendatud kogu teise mõistetud üksikkaristuse võrra. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole mõistetud 10 kuulise vangistuse puhul alust rääkida kui põhjendamatult rangest karistusest. Maakohus on arvestanud kõigi seaduses ettenähtud asjaoludega ja selliseid asjaolusid, mis annaks alust kergendada

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristust, kohtukolleegium tuvastanud ei ole.

Mis aga puudutab lõplikku liitkaristust, siis see on mõistetud

§ 65

lg 2 alusel ja seda seoses sellega, et K.Q pani kuriteod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuna vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest on mõistetud vangistus, ei saa lõplik liitkaristus olla muud, kui reaalne vangistus (

§ 69

lg 7) ja vangistuse määraks saab olla vaid mõistetud 10 kuulise vangistuse ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa - 8 kuud ja 15 päeva – summa, mis ongi maakohtu otsusega K.Q-le mõistetud. K.Q taotlusel määrata tema karistuse kandmise kohaks avavangla seaduslik alus puudub. Prokurör on oma seisukohas ringkonnakohtule põhjalikult selgitanud, miks sellel taotlusel seaduslikku alust pole ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi üle korrata. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse K.Q suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6