lg 2 p 2, 3, § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav Kaitsja J.N , isikukood: XXX ; viibib vahi all Tallinna Vanglas, vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht või õppeasutus: EMTA TÖR andmetel xxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 10.03.2020 otsusega 1-20-850
lg 2 p 3 järgi vangistusega 4 kuud, mida suurendati
lg 2 alusel Harju Maakohtu 13.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 kuu ja 29 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 29 päeva, mis
lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 359 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. 23.08.2021.a seisuga tehtud 103,5 tundi ÜKT-d. Tõkend: vahistamine alates 26.08.2021.a, kahtlustatavana kinnipidamine 24.08.2021.a. Argo Küünemäe 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.N
Süüdi tunnistada J.N
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust J.N ’le Harju Maakohtu 10.03.2020.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu 15 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada J.N kinnipidamisest, s.o alates 24.08.2021.a. J.N suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. J.N suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista J.N ’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot - määratud kaitsjatele makstud tasud kogusummas 1342,60 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, lõi 22.07.2020 kella 00:45 paiku Harjumaal xxx asuva korteri ukse juures oma elukaaslasele E R’le ühe korra küünarnukiga näkku nina piirkonda, põhjustades E R’le valu ja tervisekahjustused – ninaverejooksu ja nina kerge paistetuse. Samuti tema, 05.08.2020 kella 20:50 paiku Tallinnas xxx juures asuvas trammipeatuses lõi D L’le vähemalt ühe korra rusikaga ja kaks korda jalaga näo piirkonda, põhjustades D L’le tervisekahjustusi - katkised huuled. Samuti tema, 2020. aasta augusti alguses täpsemalt tuvastamata kuupäeval kella 16:00 paiku Tallinnas xxx asuva maja ees lõi rusikaga E D O’le vastu vasakut õlga, põhjustades E D O’le valu. Samuti tema, 25.08.2020 kella 09:46 paiku Tallinnas xxx juures võttis B R juustest kinni, tõmbas järsult juustest ja surus kannatanu vastu enda paremat õlga, põhjustades B R valu ja tervisekahjustuse – muhu kuklas. Sellega J.N isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, pani toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o
Samuti süüdistatakse J.N ´t selles, et tema 24.08.2021 kl 14:40 ajal Tallinnas xxx maja juures lõi tahtlikult, valu tekitamise eesmärgil ametikohustusi täitnud Põhja prefektuuri patrullpolitseinikut K Ri jalaga, suunates jalalööki kannatanule alakõhu-kubeme piirkonda hetkel, kui K.R laskus J.N-ile turvakontrolli teostamisel kükile. Jalalöögiga põhjustas J.N kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku reie sisekülje kudede punetust ja kipitust. Oma tahtliku tegevusega pani J.N toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. II MENETLUSE KÄIK 3 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav J.N end algselt süüdi ei tunnistanud milleski, hiljem ristküsitlusel täpsustas, et ta tunnistab end süüdi kannatanu B R (R) seotud episoodis. Süüdistatava seisukohad on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav J.N , kannatanud K R, D L, E D O, B R, tunnistajad S T, J J, L K, A R, L R, V E. Kannatanu E R keeldus ütluste andmisest, kuna on süüdistatava lähedane. Prokurör loobus tunnistajate A T’i, H S’i ülekuulamisest. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - kannatanu O poolt tehtud foto süüdistatavast /t kd 1 lk 98/; kannatanu E R läbivaatuse protokoll fototabeliga /t kd 1 lk 112-118/; süüdistatava läbivaatuse protokoll fototabeliga (22.07.2020.
lg 2 p, 2, 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud, samuti taotles prokurör J.N süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel taotles mõista liitkaristus raskeima üksikkaristuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse suurendamist Harju Maakohtu 10.03.
lg 2 p 2, 3 järgi a) kannatanu E R’t puudutav episood Süüdistatav end antud episoodis süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et E. R oli tema elukaaslane, nad elasid koos ja suundusid 22.07.2020.a xxx koos koju, kannatanu oli alkoholijoobes. Kui süüdistatav avas korteriust, lõi kannatanu teda kord vastu kukalt, lõi teda kokku kaks korda ja süüdistatav lõi vastu. Kuhu ei mäleta. Kannatanu E. R kasutas kohtus võimalust keelduda ütluste andmisest, kuna süüdistav oli tema elukaaslane. Kohus ei saa arvestada tõendina tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kuna kohtueelsel uurimisel on kannatanut hoiatatud vastusest
, § 320 ütluste andmisest aluseta keeldumise eest (t kd 1 lk 100) ja kohus nõustub kaitsjaga, et ei ole üheselt selge, kas kannatanule selgitati, et tal on lähedasena õigus keelduda ütluste andmisest. Kannatanu väitis kohtus, et ta ei mäleta, kas talle selgitati õigust ütluste andmisest loobuda. Kohus tutvus tema ülekuulamise protokolliga ja veendus, et eetikeelne kannatanu õigusliku seisundit puudutav tekst ei kattu selle venekeelse versiooniga (t kd 1 lk 99 ja 100) ning venekeelse tõlke maht on oluliselt väiksem ning ei kata kogu kannatanu õigusliku seisundi täiemahulist selgitust. Kohus nõustub kaitsjaga, et sellises olukorras ei saa kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tõendina käsitleda. 6 Kohus peab usaldusväärseks tõendiks isiku läbivaatuse protokolli kannatanu kohta, millest nähtuvalt tuvastati, et kannatanul oli verejäljed nina juures ja nina paistes ja antud tõend viitab vägivallale (t kd 1 lk 112-116), lisatud on ka fotod. Kohus kuulas tunnistajana üle L K, kes kinnitas, et süüdistatav ja E R elasid koos, ta on näinud mõlemat alkoholijoobes, ta ei tea, mis nende vahel juhtus 2020.a juulis, teab, et süüdistatav oli joobes olekus keeleliselt agressiivne (t kd 1 lk 66-67). Tunnistaja J J kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav ja kannatanu elasid koos, ta kuulis nendevahelisi skandaale, ta nägi 2020.a. juunisjuulis, et kannatanul oli nägu katki ja kannatanu rääkis talle, et süüdistatav lõi teda (t kd 1 lk 68, 70). Tunnistaja selgitas, et kannatanu oli oma loomult rahulik, süüdistatav aga oli agressiivne (t kd 1 lk 68-69). Kohus leiab, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud kannatanu E. R suhtes toimepandus. Süüdistatav on ise omaks võtnud, et ta viibis sündmuskohal süüdistuses nimetatud ajal ja lõi kannatanut. Süüdistava ütlusi toimunud füüsilise konflikti motiividest ja vahetust konfliktist kohus tõendina ei arvesta. Kohus ei arvesta tõendina ega pea usaldusväärseks J.N ütlusi kannatanupoolsest konflikti algatamisest ja tehtud löökidest. Sündmuskohal ei ole soovinud J.N esitada avaldusse andmeid selle kohta, et teda oleks löödud, ta on keeldunud selgituste andmisest (t kd 2 lk 86), samuti on teostatud samal kuupäeval isikute läbivaatuse protokollid, millistes on tuvastatud kannatanul vägivalla tunnused, kuid neid ei ole tuvastatud süüdistataval (t kd 1 lk 112-124). Ka ei ole soovinud J.N esitada märkusi protokollis fikseeritu osas, et tal ei esine vigastusi (t kd 1 lk 119). Mõlemad eelnimetatud tunnistajad kinnitasid, et pigem on agressiivseks pooleks süüdistatav ja samuti kinnitas tunnistaja J J, et kannatanu väitis talle, et J.N lõi teda ja ta nägi kannatanut verise ninaga. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi ja seda põhjusel, et ükski teine tõend tema väiteid kannatanupoolsest vägivallast ei kinnita, ka ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle suhtes vägivalda kasutati, ei soovi selle kohta politseinike saabumisel avaldust kirjutada ega selgitusi anda kirjalikus vormis, teatavasti süüdistatav keeldus seletustest. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-7405, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Ka väitis kohtus süüdistatav, et E. R lõi teda 2 korda, sellest üks kord vastu kukalt ja ta tundis valu (t kd 2 lk 65), samas vaatles kohus tõendiks olevat politseinike rinnakaamera salvestust vahetult kohtuistungil (asitõendi vaatlusprotokoll t kd 2 lk 32-33, salvestus lk 34) ja seal väitis süüdistatav, et kannatanu lõi teda selga ja kõhtu, seega ei ole süüdistatav oma väidetes järjekindel ja tema väited on vastuolulised. Ka ei soovinud ta salvestisest nähtuvalt politseinike saabudes avada lukustatud ust, seda nõuti temalt korduvalt, mis samuti ei ole eluliselt usutav olukorras, kus isik ise tunneks end kannatanuna. Kannatanul olid videosalvestisel nähtavad verele iseloomulikud määrdumised riietel ja käes verine salvrätik. Ka kuulas kohus istungil üle Häirekeskusesse tehtud kõned, helistajaks oli kannatanu, mitte süüdistatav (t kd 2 lk 31). Seega on kõik teised eelrefereeritud tõendid v.a süüdistatava ütlused, omavahel riimuvad ja kinnitavad süüdistatava süüd. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud süüdistatava ütlustega selle kohta, et ta viibis süüdistuses näidatud ajal koos kannatanuga ja lõi teda, kannatanu ja süüdistatava isiku läbivaatuse protokollidega ja eelrefereeritud tunnistajate ütlustega, eelrefereeritud asitõendi vaatlusprotokolliga, rinnakaamera salvestisega ja Häirekeskuse kõnedega, protokolliga, millisest nähtuvalt süüdistatav keeldus algselt sündmuskohal politseinikele ust avamast ja suulise kuriteoteate osas kannatanu kohta selgitusi esitamast (t kd 2 lk 86). Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kannatanu nina oli verine, kaameerasalvestiselt nähtuvad ka riided ja salvrätik ning ilmselgelt tekitab selline vägivallategu valu. Ka kinnitasid nii süüdistatav kui ka kannatanu, et nad olid sel ajal elukaaslased. 7 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust- ja süüd välistavaid asjaolusid.
lg 2 p 2, 3 järgi, kuna karistusregistri väljatrükist nähtub, et isik oli Harju Maakohtu 26.03.2020.a jõustunud otsusega
2. Süüdistuses
lg 1 järgi (kannatanu K R’i puudutav episood) Süüdistatav end antud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selle kohta, et ta jalutas xxx maja juures ja puudus põhjus talle politseid kutsuda (t kd 2 lk 60), hiljem väitis ta, et ta treenis seal (t kd 2 lk 60), et saabus politsei ja käskis tal politseiautosse minna, tema leidis, et tal on õigus olla joobes. Ta kinnitas, et politsei käskis tal olla rahulik ja seista (t kd 2 lk 61). Ka kinnitas ta, et naispolitseinik küsis temalt dokumenti (t kd 2 lk 79). Ta väitis kannatanu löömise kohta, et ta ei saanud politseile jalaga pihta (t kd 2 lk 60), hiljem väitis, et ta ei ole löönudki (t kd 2 lk 67), hiljem jälle, et ta lõi, aga ei saanud pihta (t kd 2 lk 67). Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi kannatanu K Riga toimunud füüsilise konflikti osas ja neid tõendina ei arvesta, kuna süüdistatav on olnud kohtus sellekohastes ütlustes mittejärjepidev, ka on tema ütlused K Riga toimunu osas vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega, millised omavahel on kooskõlalised. Kohus arvestab tõendina vaid süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta antud ajal viibis antud asukohas ja kannatanu küsis temalt dokumente ja sooviti teda saata polisteibussi, kuna nimetatud osas on ütlused riimuvad muude tõenditega. Oluliseks tõendiks on asitõendi vaatlusprotokolli (t kd 2 lk 46-51), kohtus vaadeldud videosalvestis, millest nähtuvalt anti süüdistatavale seaduslikke korraldusi politseiametniku poolt ja on fikseeritud süüdistatava lause naispolitseinikule „I tebje toze suka“ (t kd 2 lk 49). Asitõendi vaatlusprotokoll ja kohtus vaadeldud videosalvestised riimuvad kannatanu K. Ri ütlustega selle kohta, et politsei sai väljakutse 112 poolt, et Ehte 5 toimub kaklus mehe ja naise vahel ja neile edastati naise kirjeldus (t kd 1 lk 41). Sündmuskohal oli kirjeldusele vastav naisisik, kes tundus joobetunnustega (t kd 1 lk 42) ja kohale tuli ka teine patrull vene keelt kõneleva meespolitseinikuga ja ta vestles temaga, oli eesmärk toimetada isik kainenema. Tal paluti asjad kaasa võtta ja kui ta politseibussi poole jõudis muutus agressiivseks, ta hakkas vehkima ja karjuma (t kd 1 lk 44). Enne bussi panekut tuli talle teostada turvakontroll ja kannatanu kontrollis, et tal ei ole taskus jm ohtlikke esemeid ja kui ta jõudis kontrollides tema sääremarja juurde, lõi süüdistatav tugevalt teda vastu reie sisekülge jalaga ja politseinik tundis valu ja karjatas (t kd 1 lk 46). Samasisulisi ütlusi andis tunnistajana sündmuskohal viibinud politseinik S T, kes kinnitas väljakutse olemasolu, seda, et sündmuskohal olev süüdistatav oli joobetunnustega (t kd 1 lk 90), ja ta toimetati politseiauto juurde, teostati turvakontroll ja ta rabeles, sõimas ropendades ja tõstis põlvest vasakut jalga ja lõi kannatanut ja löök oli õpitud (t kd 1 lk 91). Antud ütlused riimuvad ka varem kohtuotsuses käsitletud süüdistatava väitega, et ta on harrastanud poksi. Kõik eelnimetatud tõendid- kannatanu ja tunnistaja ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, videosalvestis (t kd 2 lk 46-53) on riimuvad ja neis puudub alus kahelda. Samuti riimub nendega asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt oli väljakutse aluseks häirekeskusele tehtud 25.08.2021.a kõne selle kohta, et tänaval mees ja naine karjuvad ja vehivad käte jalgadega, just kui kaklevad (t kd 2 lk 42). 10 Ka on tõendiks käskkiri, millise alusel on kannatanu politseiametnikuks (t kd 1 lk 134-135) ning seaduslike korralduste andmist naispolitseiniku poolt, et dokumente esitada ja paigal seista kinnitas ka süüdistatav ise. Kohtule esitati kannatanu poolt ka fotod reie siseküljest, millised oli ta ise pildistanud ja uurijale saatnud (t kd 2 lk 97-104). Neile kui tõenditele vaidles süüdistatav vastu, sest leidis, et ei ole teada, mida on pildistatud ja kuna ja kus. Kuna antud fotode puhul tõepoolest ei ole teostatud isiku läbivaatust politsei poolt, nagu tavaliselt ja ei saa kindlalt kinnitada, kes on fotol (nägu ei ole kajastatud), ka on fotode kvaliteet väga halb määratlemaks vigastuste olemasolu või puudumist, ei käsitle kohus neid tõendina. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud eelanalüüsitud tõenditega, isiku tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, süüdistatava osas täitis K R ametikohustusi ja turvakontrolli teostamise ajal süüdistatav lõi politseinikku jalaga alakõhu-kubeme piirkonda ja kannatanu sõnul tundis ta valu ning esines punetus. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang
lg 1 järgi, ta pani toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust- ja süüd välistavaid asjaolusid. Tulenevalt ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktist (t kd 1 lk 147-151) ei esinenud J.N-il ekspertiisiaktis nimetatud kuritegude ajal ega ekspertiisi tegemisel rasket psüühikahäiret ja ta oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist juhtima (punktid 3, 4). Ka oli isik kohtus adekvaatne ning kohtul puudub alus kahelda tema süüdivuses. Kohus nõustub prokuröriga subjektiivset külge puudutavas osas. Nimelt ka kohus leiab, et kuriteod pandi toime kavatsetult, kuna teist isikut lüües isik teadis ja soovis põhjustada valu või tervisekahjustust ning K Ri puhul ta ka väljendas suuliselt viha kannatanu kui politseiniku suhtes (eelnevalt käsitletud asitõendi vaatlusprotokoll) enne löömist. Kõikide episoodide puhul oli isiku tegevus agressiivne ja löökide puhul kasutas süüdistatav rusikat, küünarnukki, jalga, ta ise kinnitas, et oli harrastanud poksi ja ka tunnistajad S T ja L R kinnitasid, et tegemist oli õpitud löökidega. IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Prokuröri ja kaitsja poolt süüdistatavale nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu 11 kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Kohus selgitab, et seadusandja on kuritegude eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette järgneva:
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav J.N pani
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja
Karistust kergendavaks asjaoluks oli puhtsüdamlik kahetsus vaid ühes episoodis, kannatanu B. Raua puhul, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava J.N suhtes karistusena vangistust. Kuna seaduseandja on
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näinud ette ka rahalise karistuse, lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus ei pea põhistatuks rahalise karistuse mõistmist, kuna antud karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt aastal 2020 puudusid isikul sissetulekud (t kd 1 lk 173-175), mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita. Ka on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei vastaks isiku süüle, kuivõrd isikut süüdistatakse mitmes kuriteos, millistest üks on 4 episoodiline. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et J.N-i karistati viimati Harju Maakohtu 10.03.2020.a otsusega samalaadse kuriteo eest ja vangistus asendati üldksuliku tööga (t kd 1 tl 166-167), käesolevas kriminaalasjas käsitletud kuriteod pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega saab järeldada, et J.N olles varem toime pannud samalaadse kuriteo, mille eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, ei ole avaldanud isikule mõju, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust mõlema kuriteo puhul. Kohus peab põhistatuks karistada isikut
lg 2 p 2, 3 järgi, arvestades episoodide arvu, kergendava asjaolu esinemist ühes episoodis, asjaolu, et kuritegu pandi toime kavatsetult, vangistusega 8 kuud, milline on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kohus arvestab karistuse mõistmisel isikul esinevat tervislikku seisundit (residuaalne afektiivne häire t kd 1 lk 151).
lg 1 järgi karistusena peab kohus põhjendatuks mõista vangistuse 4 kuud, samuti alla sanktsiooni keskmise määra ja seda samuti arvestades tema tervislikku seisundit ja tekitatud valu ja punetuse lühiajalisust.
lg 1 alusel suurendades ükskikkaristustest raskeimat peab kohus põhjendatuks mõista karistusena 10 kuud vangitust ning kuna isik pani kuriteod toime 10.03.2020.a otsusega 12 mõistetud karistuse kandmise ajal, tuleb
lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra (8 kuud ja 15 päeva) ning lõplik kandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva vangistust, millise alguseks on kinnipidamise päev, s.o 24.08.2021.a. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kellel varasemalt mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ja selle ajal pani ta toime uued vägivallateod, mistõttu on alust seda ka jätkuvalt karta. Isik viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et J.N tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Menetluskulud Vastavalt
Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjatele makstud tasu kogusummas 1342,60 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kulud summas 765 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis kuulub J.N ’lt väljamõistmisele. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjatele makstud tasu tuleb välja mõista J.N ’lt. Arvestades, et J.N asub kandma vangistuslikku karistust ning asjaolu, et vabaduses viibides oli tema sissetulek vähene, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kulud summas 765 eurot riigi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid ülejäänud osas riigi kanda, kuna J.N on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks olevad erinevad andmekandjad on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kriminaalasjas asitõendiks olevad süüdistatavale kuuluvad laigulised püksid tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel J.N’le kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts 13 Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.