← Eesti

4-24-184/9

Obsah (4)§227§127§15§224

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg 07.02.2024 Väärteoasja number 4-24-184 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi F.I väärteoasi

§227lg.3 järgi Kaebuse esitaja F.I sünd.

08.04.1983, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht XXX Kohtuväline menetleja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 10.01.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,23,005408 F.I karistamise osas

§227

lg.3 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 (kuus) kuud - tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas. Mõista F.I-le

§227

lg.3 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 (neli) kuud. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 10.01.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,23,005408 muutmata. F.I kaebus jätta rahuldamata.

§127

alusel on F.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist 07.02.2024. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Taivo Veersalu koostas 14.12.2023 väärteoprotokolli nr.AB 1636761 F.I kohta selles, et viimane juhtis 14.12.2023 kell 12.31 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Sämi – Sonda – Kiviõli teel mootorsõidukit Audi A4 Avant (registreerimismärk XXXXXX) asulasisesel teel kiirusega 105 +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 50 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h võrra. Sellega rikkus F.I

§15

lg.1 p.2 sätteid ja pani toime väärteo

§227lg.3 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova otsusega väärteoasjas nr.2440,23,005408 määrati F.I-le

§227lg.3 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud.

Otsuse kohaselt on menetlusalune isik talle inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Sõidukiiruse niivõrd suur ületamine ei saa juhile märkamatuks jääda. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust, millest üks on liiklusalane ja mille eest isikut karistati rahatrahviga. Määratud rahatrahvi jättis isik tasumata ja eiras sellist karistuse liiki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik ei tunne ennast karistatuna, kui talle määratakse rahatrahv, mis jääb tasumata. Tasumata rahatrahv asendati 27.11.2023 üldkasuliku tööga, mis on käesolevaks ajaks veel tegemata. Vaatamata sellele pani isik 14.12.2023 toime uue liiklusalase väärteo. Selline käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusaluse isiku käitumine näitab ka seda, et ta ei ole oma eelnevatest väärtegudest ja karistustest mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumises midagi muutnud. Menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest. Tegemist on olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine möödapääsmatu. Karistus peab mõju avaldama, hoidmaks isikut seadusekuulekusel. 2 Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid ning kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja süü tunnistamist ja kahetsust. Menetlusalune isik F.I esitas 12.01.2024 Viru Maakohtule kaebuse. Tegemist oli puudustega kaebusega, mistõttu Viru Maakohtu 17.01.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta ning selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusalune isik F.I esitas 22.01.2024 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse, milles palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebuse kohaselt asendati tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga, sest see rahatrahv jäi tasumata seoses raskete aegadega. Üldkasuliku töö tegemise aja määrab selle korraldaja. Kaebuse esitaja ei pea õigeks, et kohtuväline menetleja on arvestanud ka tema kehtivat kriminaalkaristust ning teist kehtivat väärteokaristust, kuna need ei ole seotud liiklusalase väärteokaristusega. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja liiklusele ohtlik. Sel korral lülitas menetlusalune isik püsikiirusehoidja sisse enne asulast väljumist, kuid tunnistab, et seda ei oleks tohtinud teha ning kahetseb seda. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuses märkinud ka seda, et kaebuse esitaja käitumine on üleolev. See ei ole nii, kuna temaga koos istuvad tihti autos ka lapsed ja kaebuse esitaja ei paneks nende elusid ohtu. Kaebuse kohaselt on selle esitajal xx-kuune ja xx-aastane laps, kellega on tihti vaja käia arstil. Kaebuse esitaja elab xxx, arstil ja kaupluses käib Rakveres ning ka töötab Rakverest väljas. xxx ei ole tööd, bussiga oleks võimalik sõita Rakveresse, aga mitte sealt edasi. Kaebuse esitaja koos abikaasaga on ka abikaasa ema ainsad toetajad, kelle juurde on samuti vaja autoga sõita. Kõik kohustused ja sõidud jääksid abikaasa kaela, samuti tekiks rahaline auk, kui kaebuse esitaja ei saa tööl käia. Rahatrahv on võimalik tasuda graafiku alusel. Kaebuse esitaja oli nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 31.01.2024 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/704-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused sellised, millega oleks vastuvõetud otsuse muutmine põhjendatud. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks KarS eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 51 km/h, selle ületus ei saa juhile märkamata jääda. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada, menetlusalune isik ei ole suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukor dadele õigeaegselt reageerima. On üldteada, et talvisel ajal on tee- ja ilmastikuolud juhtidele raskemad, teed on kohati libedad. Väärtegu oli toime pandud asulas, ülekäiguraja kõrval, mis omakorda suurendab liiklusohtu, kuna liikumas on vähekaitstud jalakäijad. Kohtuväline menetleja viitas oma kirjalikus vastuses ka juba otsuses märgitud Karistusregistri väljavõtte andmetele. 3 Kohtuväline menetleja leidis, et karistus peab mõju avaldama. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toimepannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Kaebuse esitaja, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, oli teadlik liiklusreeglitest ja

ga sätestatud sanktsioonidest. Kaebuse esitajal oli võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Otsuse vastuvõtmisel arvestati kergendava asjaoluna kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistuse liik ja määr on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga, määratud karistus on oma eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et F.I kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja ei kuulu sisuliselt rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 31.01.2024 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/704-4 Viru Maakohtu 24.01.2024 päringule nr.4-24-184 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

§227

lg.3 alusel.

§227

lg.31 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 - 60 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. 4 Nagu nähtub 14.12.2023 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1636761, on menetlusalune isik rikkunud

§15

lg.1 p.2 nõudeid.

§15

lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 14.12.2024 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1636761 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 12.31 Sämi – Sonda – Kiviõli teel Sonda alevikus mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 105 +/- 4 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt ülekuulamise protokolli. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 14.12.2023 protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras F.I poolt juhitud mootorsõiduki Audi A4 Avant (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruse mõõtmist 14.12.2023 kell 12.31 Ida-Viru maakonnas Sonda alevikus Sämi – Sonda – Kiviõli tee 17-ndal kilomeetril kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr.AS004172, mis oli vastavalt 14.12.2023 kell 10.30 testimisele töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulasisesel teel oli nähtavus hea, tegemist oli valge ajaga sademeteta märja kattega kahesuunalise 2 eraldusribaga teega. Mõõtja seisis paremal, kiirusmõõtur oli paigaldatud statiivil. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, liikus üksinda, lähenes. Kiirust jälgiti 1 - 2 sekundit ja segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem oli 105 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h ja lõplik mõõtetulemus 101 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Eesti Akrediteerimiskeskuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS23/00219 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker II MDR nr.AS004172 taadeldud 05.10.2023, mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskehtivude lõppkuupäev on 31.10.2024. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 14.12.2023 protokollist nähtub, et menetlusalune isik on tabloole fikseeritud lugemiga tutvunud ning eraldi märkusi avaldusi ei esitanud. Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. 5 Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud

§227

lg.3 alusel, kuna ta rikkus

§15lg.1 p.2 nõudeid.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§227

lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Nagu nähtub

§227

lg.3 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv kriminaal- ja 2 kehtivat väärteokaristust, neist 1 on liiklusalase väärteo toimepanemise eest 08.03.2020. Nimetatud eelmise väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 203 trahviühiku ulatuses, seda rahatrahvi menetlusalune isik ära ei tasunud. Viru Maakohtu 27.11.2023 määrusega asendati nimetatud tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga 20 tundi tegemise tähtajaga 2 kuud. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik süüteo toime pannud 6 14.12.2023, seega 2 nädala möödumisel peale karistuse asendamist. Maakohus nendib, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi, jättes rahatrahvi aastaid tasumata. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku suhtumist liiklusreeglitesse ilmestab ka tema omakäeline seletus ülekuulamise protokollis: (tsitaadi algus) Olin mõttes mujal seoses lapsega, nimelt olin teel Lääne-Virumaal xxx linnast suunaga Ida-Virumaale xxx linna lapsega ära leppima (tsitaadi lõpp). Ilmselgelt ei olnud tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, kui menetlusalune isik suudab väga suurel kiirusel sõites oma mõtteid mujal hoida, tuleb tal liikluses eriti tähelepanelik olla. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur. Käesolevas väärteoasjas tuleb tähelepanu osutada ka asjaolule, et tegemist oli asulasisese teega, ülekäiguraja läheduses ja päevasel ajal, mil lisaks tavajalakäijatele on liikumas ka lapsed. Samuti nõustub maakohus igati kohtuvälise menetleja viitega asjaolule, et tegemist oli talvise olukorraga, kus teeolud on muuhulgas ka kiiruse ületamisel teistsugused ning niivõrd suur kiiruse ületamine asula sees ei saanud kuidagi jääda menetlusalusele isikule märkamatuks või arusaamatuks. Sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et kasutab sõidukiiruse valikul püsikiirusehoidjat ning käesoleval juhul lülitas selle sisse enne asula piirkonna lõppemist. Maakohus leiab, et see asjaolu ei anna kuidagi alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks, vastupidi, see asjaolu näitab taaskord menetlusaluse isiku suhtumist kehtestatud kiirusepiirangutesse. Kui ka lähtuda asjaolust, et menetlusalune isik kasutab sõidukiiruse valikul püsikiirusehoidjat, siis näitab see, et menetlusalune isik ei järgi kehtestatud kiirusepiiranguid ka muuhulgas väljaspool asula territooriumi, kuna tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti vähemalt 101 km/h. Teatavasti on

§15lg.1 p.1 alusel suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

Seega ei järgi menetlusalune isik püsikiirusehoidja sisselülitamisel kuidagi ei asulasisest ega -välist kiirusepiirangut. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja 7 väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese

nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist ja kahetsust. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Oma 31.01.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/704-4 on kohtuväline menetleja õigesti viidanud ka maakohtu otsuses eelpool märgitud kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning järgnevalt arvestada süü suuruse ja karistust kergendavata/raskendavate asjaoludega. Maakohus nendib, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja seda arvestanud. Maakohus arvestab ise siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna ning leiab, et seega kuulub karistusmäär muutmisele. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga leiab maakohus, et arvestades menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist väärteo toimepanemisest alates, on seaduslik alus vähendada karistuse suurust. Maakohus leiab, et põhjendatud on

§227

lg.3 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Maakohus arvestab siinkohal nii konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega kui ka menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaebuse kohaselt peab menetlusalune isik põhjendamatuks, et kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel ka tema varasema kriminaal- ja ühe väärteokaristusega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt ja/või mõistmisel kohtu poolt on isiku varasema karistatuse arvestamine teda iseloomustava käitumisena igati põhjendatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja igati põhjendatult viidanud eelkõige menetlusaluse isiku varasemale 8 31.03.2020 karistusele

§224

lg.2 järgi, mille alusel määratud rahatrahvi jättis menetlusalune isik vähemalt kuni 27.11.2023 tasumata, mil see asendati üldkasuliku tööga. Maakohus nõustub küll menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatuga selles osas, et üldkasuliku töö tegemise aja määrab selle korraldaja, kuid peab vajalikuks rõhutada, et üldkasulik töö asendati seoses menetlusaluse isiku poolt tasumata jäetud rahatrahviga. Viru Maakohtu 27.11.2023 määruse kohaselt ei olnud menetlusalune isik selleks ajaks rahatrahvi tasuma asunud ja rahatrahvist ei olnud tasutud mitte midagi. Maakohus nõustub siinkohal igati kohtuvälise menetleja otsuses viidatuga selles osas, et taaskord rahatrahvi karistuseks määramisel ei tunne menetlusalune isik end karistatuna ja jätab selle taaskord tasumata. Kaebuse väidet selle kohta, et menetlusalune isik asub rahatrahvi mõistmisel seda tasuma graafiku alusel, ei pea maakohus eluliselt usutavaks, kuna menetlusaluse isiku varasem käitumine ei toeta seda väidet. Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et ta ei ole liiklusele ohtlik. Maakohus ei nõustu ka selle väitega. Olles varasemalt karistatud

§224

lg.2 järgi ja pannes nüüd vahetult peale karistuse asendamist toime väärteo

§227

lg.3 järgi, näitab see üheselt menetlusaluse isiku suhtumist

ga kehtestatud reeglitesse. Maakohus möönab küll, et tegemist ei ole süstemaatilise ja ühte liiki

rikkujaga, kuid seda on maakohus arvestanud juba karistuse suuruse mõistmisel. Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et tema käitumine ei ole üleolev. Maakohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Menetlusalune isik jättis tahtlikult tasumata varasema liiklusalase rahatrahvi, see asendati maakohtu 27.11.2023 määrusega üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele pani menetlusalune isik 14.12.2023 toime uue liiklusalase väärteo. Maakohtu hinnangul näitab selline käitumine ilmselgelt menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist nii varasemasse karistusse kui ka selle asendamisse. Kaebuse kohaselt seab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluse isiku raskesse olukorda. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik laste olemasolule, töökoha omamisele elukohast eemal ning abikaasa ema aitamise vajadusele. Vaatamata sellele, et maakohus andis menetlusalusele isikule oma 17.01.2024 määrusega võimaluse esitada kaebuse väidete kinnitamiseks tõendeid, menetlusalune isik seda ei teinud. Siinkohal peab maakohus vajalikuks rõhutada, et ei sea laste ja töökoha olemasolu menetlusalusel isikul kuidagi kahtluse alla, kuid nagu maakohus juba eelpool viitas, peab karistus olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Mis puudutab abikaasa ema abistamise kohustust, siis on üksielaval isikul õigus ja võimalus vajadusel pöörduda igasuguse abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku F.I karistamise osas

§227

lg.3 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, mõistes talle karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ja uue otsuse tegemist, mõistes talle karistuseks rahatrahvi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. 9 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.