2-24-8027/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-8027 Kohtuasi L.A hagi N.B vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24. juuli 2025. a otsus Kaebuse esitaja ja liik L.A apellatsioonkaebus Kaebuse hind 15 204,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: L.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja: N.B (isikukoo XXX), lepinguline esindaja Sven Paaver Kohtuistungi toimumise aeg 4. märts 2026 RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 24. juuli 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

2.Jätta L.A apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud L.A kanda.

4.Mõista L.A-lt N.B kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 1072 eurot.

Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-24-8027 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. L.A (hageja, tellija) esitas 21.05.2024 Tartu Maakohtule hagi N.B (kostja, töövõtja) vastu põhivõla 11 685 euro ja kahjuhüvitise 1830 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Tartu Maakohus andis asja 03.06.2024 menetlemiseks üle Harju Maakohtule.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu Harjumaal Anija vallas XXX XXX asuva elamu katusealuse korruse ehitustööde tegemiseks. Tööde sisu, maht ja tasu (11 000 eurot) määrati 22.12.2020 ehituskalkulatsioonis. Tööde üleandmise kuupäev oli 28.02.2021. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 11 685 eurot.

3.Lepingujärgsed tööd on lõpetamata. Kostja tegi ettevalmistused põranda töödeks (vahelae liiv-kruusa koristus ja vana laudise eemaldus), paigaldas osaliselt elektri, kanalisatsiooni ja tarbevee torustiku, ehitas terrassi põranda ning terrassi laelaudise ja paigaldas liistud.

4.Hageja nõudis kostjalt korduvalt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuid kostja ei reageerinud hageja nõudmistele täitmisega. Hageja andis 23.02.2024 kostjale täiendava tähtaja tööde tegemiseks kuni 15.03.2024 ning hoiatas, et kui kostja kohustust täiendava tähtaja jooksul ei täida, loeb hageja ennast töövõtulepingust taganenuks alates 16.03.2024. Kuna kostja kohustust ei täitnud, lõppes leping 16.03.2024 ja kostjal tuleb tagastada hagejale temalt lepingu alusel saadud 11 685 eurot.

5.Kuna kostja rikkus oma kohustusi, oli hageja sunnitud pöörduma professionaalse õigusnõustaja poole. Hageja tasus kohtueelsete õigusabikuludena kokku 1830 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Kostja vastuväited 6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7.Kostjal ei ole lepingulist suhet hagejaga, vaid hageja ema Yga, kes tööd tellis. Hageja on Y poeg ja nad elavad samas majas. Y ja hageja üksnes jagasid omavahel ära, kes milliste tööde eest tasub. Hageja tasutud 11 685 eurost 4000 eurot tasus hageja Y palvel välitööde eest.

Leping Yga lõppes 22.02.2021, kui Y ei lubanud hagejat enam objektile. Seetõttu ei saanud kostja töid lõpuni teha.

8.Hageja nõue aegus märtsis 2024. Kostja pidi tööd hagejale üle andma 28.02.2021.

Aegumine algas hiljemalt 01.03.2021, kui sai selgeks, et tööd on lõpetamata. Nõude aegumise tõttu on ka lepingust taganemine tühine.

9.Taganemisavaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja pidi rikkumisest teada saama hiljemalt 28.02.2021, mil tööde üleandmise tähtaeg möödus. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale nõude tööde lõpetamiseks enne jaanuari 2024. Taganemisavaldus 2 2-24-8027 esitati 16.03.2024 ehk üle kolme aasta pärast seda, kui hageja pidi avastama lepingu rikkumise.

10.Kui taganemisavaldus kehtib, soovib kostja tasaarvestada hageja nõude tarnitud materjalide ja tehtud tööde maksumusega.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused 11. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 4262,50 eurot.

12.Maakohus tuvastas, et hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid 22.12.2020 töövõtulepingu maja katusealusega seotud ehitustööde tegemiseks. Kostja ja hageja ema Y vahel oli eelnevalt sõlmitud eraldi leping välitööde tegemiseks 05.10.2020–28.02.2021.

Hageja tasus kostjale kokku 11 685 eurot. Kostja ei tõendanud, et 4000 eurot sellest tasuti Yga sõlmitud lepingu täitmiseks. Kostja alustas ehitustöödega, kuid ei ole neid lõpetanud ega tellijale üle andnud. Y ei lubanud kostjal alates märtsist 2021 ehitustöid jätkata. Hageja teadis või pidi objektil tööde tegemise katkestamisest teadma.

13.Kuna Y ei lubanud kostjal enda kinnistul töid jätkata, ei saanud kostja jätkata ka hagejaga sõlmitud töövõtulepingu täitmist. Seega katkestas kostja tööde tegemise ka hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel hiljemalt märtsis 2021 ja hageja teadis sellest. Samas ei öelnud hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingut siis üles ega taganenud sellest. Seda, et hageja oleks kaudselt nõustunud Y poolt töövõtulepingust taganemisega ning aktsepteeris seda enda ja kostja vahelises lepingulises suhtes, ei ole alust järeldada.

14.Kostja oli rikkumises (tööde tegemise katkestamisega) hiljemalt alates 2021 märtsist.

Hageja ei nõudnud töövõtulepingu täitmist mõistliku aja jooksul kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-ga 3 ja oli seetõttu jaanuariks 2024 (seda enam veebruariks, märtsiks) kaotanud õiguse nõuda töövõtulepingu täitmist. Mõistlik aeg nõuda lepingu täitmist oli 3 kuud, aga mitte rohkem kui 5 kuud. Isegi kui arvestada, et kostja üritas ka aprillis-mais 2021 objektile tulla, pidi ta ikkagi hiljemalt mais 2021 aru saama, et kostja töid ei lõpeta. Seega oleks hageja saanud nõuda lepingu täitmist kuni 31.08.2021 või maksimaalselt kuni 31.10.2021.

15.Kuna hageja oli kaotanud õiguse nõuda lepingu täitmist, ei saanud ta enam 23.02.2024 anda kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks ega täiendava tähtaja rikkumise tõttu lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Seega puudus 23.02.2024 taganemisavaldusel materiaalne alus ning see on toimetu. Hagejal ei ole seega kostja vastu VÕS §-s 189 sätestatud nõuet.

16.Hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida kahju hüvitamisena täitmise asemel (VÕS §

115), kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kahju nõude eelduseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.

Apellatsioonkaebus 17. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3 2-24-8027 18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagi rahuldamata jätmine VÕS § 108 lg-te 3 ja 5 alusel üllatuslik. Maakohus ei selgitanud õiguslikku olukorda ega arutanud nendega VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 kohaldamise võimalusi.

19.Maakohus rikkus kohustust lahendada vaidlus poolte esitatud asjaolude alusel. Hageja ei esitanud täitmisnõuet VÕS § 108 lg 2 järgi, vaid tagasitäitmise nõude VÕS § 189 lg 1 alusel ning kostja ei tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et hageja oleks kaotanud täitmisnõude VÕS § 108 lg 5 alusel, vaid üksnes sellele, et hageja esitas taganemisavalduse hilinenult.

Samuti ei olnud pooltel vaidlus töövõtulepingu lõppemise, vaid üksnes lõppemise aja üle.

20.Seisukoht, nagu ei oleks hageja saanud täitmisnõude kaotamise tõttu lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda, on vastuolus VÕS § 108 lg-ga 5, mille järgi ei välista täitmisnõude kaotamine muude õiguskaitsevahendite kohaldamist. Täiendava tähtaja määramine on üksnes taganemis- ja kahju hüvitise nõuete kasutamise kohustuslik eeldus. Isegi, kui täitmisnõue õiguskaitsevahendina oli kaotatud, võis hageja anda kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, andes sellega kostjale võimaluse välistada teiste õiguskaitsevahendite kasutamine.

Maakohus ei erista VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud sekundaarset täitmisnõuet VÕS § 2 lg-s 1, § 8 lg-s 2 ja § 76 lg-s 1 sätestatud primaarsest täitmisnõudest. Primaarse kohustuse võib võlgnik täita ka pärast sekundaarse täitmisnõude lõppemist. Põhikohustuse täitmata jätmine on jätkuv rikkumine, mille korral VÕS § 108 lg-d 3 ja 5 ei kohaldata. Kui põhikohustus on täitmata, ei saa töövõtjal tekkida õigustatud ootus, et tellija on sooritusega rahul või et tal ei ole enam kohustust lepingut täita. Täitmisnõue ei saanud lõppeda enne selle aegumist.

21.Töö valmimise kohustuse rikkumise korral ei saa kohaldada töö puuduste kõrvaldamisega seotud nõuete esitamise tähtaega. VÕS § 642, § 643, § 644 ega § 646 ei kohaldu.

22.Hageja ei olnud jaanuaris ja veebruaris 2024 kaotanud õigust nõuda kostjalt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Asjaolust, et Y ei lubanud kostjal tema kinnistul töid jätkata, ei saanud hageja teada kostja kohustuse rikkumisest, vaid sellest, mis takistas kostjal tööde jätkamist. Kuna kostja ei saanud takistuse tõttu töid jätkata, ei saanud hageja tööde tegemist kostjalt ka nõuda. Täitmise võimatus ei lõpeta kohustust, vaid üksnes välistab täitmise nõude. Võimatuse lõppemisel võib võlausaldaja esitada täitmise nõude.

23.Kuna kostja püüdis töid jätkata veel 06.07.2021, ei saanud täitmisnõude esitamise mõistlik tähtaeg alata aprillist-maist 2021. Täitmisnõude esitamise mõistliku aja arvestus algas hetkest, mil hagejale sai teatavaks täitmist takistanud asjaolude äralangemine. Maakohus ei tuvastanud, kas täitmist takistanud asjaolud on ära langenud, millal need ära langesid ja millal hageja nende äralangemisest teada sai. Kuna vaidlus Yga ei ole seniajani lõppenud, ei olnud täitmist takistanud asjaolud ka 23.02.2024 pretensiooni esitamise ajal ära langenud.

24.Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus märkis, et hageja ei ole kaotanud võimalust esitada nõudeid muul õiguslikul alusel, viidates ka kahjunõude kasutamise võimalusele, kuid pärast täitmisnõude kaotamist ei oleks hageja saanud esitada ka täitmist asendavat kahju nõuet VÕS § 115 lg 2 alusel. Vastuolus oma selgitustega jättis maakohus rahuldamata ka hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude ega ole seda otsuses üldse käsitlenud.

Maakohus tuvastas kostjapoolse lepingu rikkumise ega väitnud, et kostja ei vastuta kohustuse rikkumise eest või et kahju ei kuulu muul põhjusel hüvitamisele. Nende asjaolude välja toomise ja tõendamise kohustus lasus kostjal. Kohtueelsed õigusabikulud on kahjuna hüvitatavad.

4 2-24-8027 25. Maakohus ei analüüsinud võimalust rahuldada hageja põhinõue täitmist asendava kahju hüvitamise nõudena. Hageja tõi esile kõik vajalikud asjaolud ja esitas tõendid, mis oleksid võimaldanud hagi rahuldada VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi ja lg 2 alusel. Kui kostja oleks töövõtulepingu nõuetekohaselt täitnud, oleks hagejale üle antud 11 685 euro väärtuses töö.

Seega on hageja hagiavalduses välja toonud ja tõendanud kahju ja selle suuruse.

Vastustaja seisukoht 26. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

28.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt p 12 ülal), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid Harjumaal Anija vallas, XXX XXX asuva elamu katusealuse korruse ehitustööde tegemiseks töövõtulepingu. Tööde tegemise tähtaeg oli 28.02.2021, kuid tööd jäid lõpetamata. Hageja andis kostjale 23.02.2024 täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel taganeb hageja VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel lepingust alates 16.03.2024. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas hageja täitmisnõue oli 2024. aasta alguseks lõppenud. Sellest sõltub see, kas hageja 23.02.2024 taganemisavaldus kehtib ja kas hagejal on seega lepingu tagasitäitmisest tulenev nõue.

29.Kolleegium selgitab esmalt, et lepingust taganemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed üksnes siis, kui ülesütlemise formaalsed (eelkõige avalduse esitamine) ja materiaalsed eeldused (eelkõige mõjuva põhjuse olemasolu) on täidetud. Maakohus on aga jätnud kontrollimata, kas taganemise formaalsed eeldused on täidetud, kohaldades seeläbi ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkudes kohtulahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.

29.1. VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub lepingust taganemine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Taganemine kui kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS § 69 lg 2). Kostja pööras nii 16.09.2024 kui ka 03.03.2025 menetlusdokumendis tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sai tema 23.02.2024 kirja kätte.

Hageja selgitus ja tõendid selle kohta, et kiri saadeti kostjale kuuluvale e-posti aadressile, ei ole aga piisavad tuvastamaks, et kostja sai hageja tahteavalduse kätte. Hageja pidi tõendama kirja kättesaamist, mitte selle saatmist. Seejuures märkis hageja ka ise õigesti, et tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks pärast selle saabumist adressaadi serverisse (vt ka RKTKo 29.11.2021, 2-19-14714/65, p 11.2), kuid ei esitanud kirja kostja teenusepakkuja serverisse jõudmise kohta siiski ühtegi tõendit. Maakohus pööras hageja väite tõendamatusele tähelepanu ka 02.06.2025 kohtuistungil (ajamärge 01:12:41), kuid hageja ei avaldanud ka siis soovi oma väidete kinnitamiseks täiendavaid tõendeid esitada.

5 2-24-8027 29.2. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 1 avaldanud kostjale 23.02.2024 tahet lepingust taganemiseks. Kostja kinnitusel sai ta hageja 23.02.2024 avalduse kätte kuu või kaks hiljem läbi teise kohtumenetluse (maakohtu 02.06.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärge 01:08:43). Seda arvestades jõudis tahteavaldus kostjani kõige varem 23.03.2024, s.o pärast talle määratud täiendavat tähtaega ja lepingust taganemist hageja poolt.

29.3. Hageja tõi esile, et taganes lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel põhjusel, et kostja ei täitnud lepingut ka täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul (mõjuv põhjus). VÕS § 116 lg 2 p 5 eelduseks on täitmiseks täiendava tähtaja andmine ehk sisuliselt täitmisnõude esitamine.

Kuna tahteavalduse kostjani jõudmise ajaks (kõige varem 23.03.2024) oli hageja lugenud ennast juba lepingust taganenuks (16.03.2024), ei ole kostjale sisuliselt antud võimalust väidetav rikkumine kõrvaldada, sest rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtaeg oli juba möödunud. Selliselt on taganemisavaldus toimetu materiaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu. Hageja nõue tuleb ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata.

30.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et VÕS § 108 lg-te 3 ja 5 kohaldamisel maakohus ei eksinud. Maakohus leidis õigesti, et 2024. a alguseks oli hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt töövõtulepingu täitmist. Kuna hageja ei saanud enam täitmisnõuet esitada, ei saanud ta sellel alusel enam ka lepingust taganeda. Seega jättis maakohus hagi lõppastmes õigesti rahuldamata.

30.1. VÕS § 108 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda muu kui raha maksmisele suunatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. VÕS § 108 lg 5 kohaselt ei või ta vastasel juhul enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Mõistliku tähtaja määramine VÕS § 108 lg 3 alusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus saab sekkuda siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Siinsel juhul leidis maakohus, et mõistlik aeg on 3 kuud, aga kindlasti mitte rohkem kui 5 kuud. Õige ei ole apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohtu otsusest ei nähtu mõistliku aja määramise kaalutlusi. Maakohus selgitas, et sellises töövõtusuhtes, nagu oli poolte vahel, peaks 3–5 kuu jooksul hageja tellijana jõudma järeldusele, kas ta soovib kostjalt lepingu täitmist või kasutab muid õiguskaitsevahendeid. Hageja ei toonud esile, millised konkreetsed asjaolud jättis maakohus arvestamata ja mille alusel saaks ringkonnakohus jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

30.2. Maakohus leidis õigesti, et kostja oli ehitustööde teostamise katkestamisega rikkumises alates märtsist 2021, mil hageja katkestas tööde tegemise ega lõpetanud töid kokkulepitud tähtajaks 28.02.2021. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et VÕS § 108 lg 3 järgsest kohustuse rikkumisest teadasaamist tuleb arvestada üksnes lepingus kokkulepitud tööde valmimise lõpptähtaja (28.02.2021) möödumisest, s.o alates 01.03.2021 ja tähtsust ei oma, milliseid lubadusi andis kostja hageja emale Yle viimasega sõlmitud lepingu täitmiseks. Asjas esitatud e-kirjad ei kinnita, et kostja oleks lubanud hagejale, et tuleb temaga sõlmitud töövõtulepingu alusel töid lõpetama. 02.03.2021 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja lubas tulla lõpetama Yga kokku lepitud töid (dtl 116). Samal põhjusel ei ole rikkumisest teadasaamise kontekstis oluline ka 02.06.2025 kohtuistungil avaldatud 06.07.2021 kuupäev, sest ka sellest ei selgu, et kostja püüdis nimetatud kuupäeval minna täitma hagejaga sõlmitud lepingut.

Tunnistaja W on hoopis kinnitanud, et hagejat ei olnud kordagi objektil, kui neid sealt ära aeti (dtl 254). Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks võinud pärast lepingujärgse tööde lõpetamise tähtaja möödumist olla mistahes teadmine või põhjendatud ootus selleks, et kostja temaga sõlmitud lepingu täidab. Küll aga pidi hagejale olema lepingus kokkulepitud 6 2-24-8027 tähtpäeva 28.02.2021 möödumisel selge, et tööd ei ole valmis. Seega hakkas mõistlik tähtaeg täitmisnõude esitamiseks kulgema 01.03.2021.

30.3. Kui hageja esitas kostjale täitmisnõude kõige varem jaanuaris 2024, s.o ligi 2 aastat ja 11 kuud pärast seda, kui tellija pidi kohustuse rikkumisest teada saama, oli mõistlik aeg täitmisnõude esitamiseks igal juhul möödunud. Väär on hageja seisukoht, mille kohaselt ei saanud täitmisnõue lõppeda enne selle aegumist. VÕS § 108 lg 3 järgne tähtaeg peakski üldjuhul olema aegumistähtajast lühem (VÕS I (2016), § 108, komm, p 8.2.1. b).

Apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus, nagu ei oleks hagejal kostja täitmise võimatuse tõttu, s.o kuna tema ema ei luba kostjat objektile, võimalik täitmisnõuet siiamaani esitada, järelduks aga üksnes see, et hageja taganemise avalduse materiaalsed eeldused on siiamaani täitmata.

30.4. Kuigi VÕS § 108 lg 5 võimaldab täitmisnõude võimatuse korral kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, peavad kohaldatavate õiguskaitsevahendite eeldused olema siiski täidetud. VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise materiaalseks eelduseks on täitmiseks täiendava tähtaja andmine ehk sisuliselt täitmisnõude esitamine. Seega hindas maakohus õigesti täitmisnõude esitamise võimalikkust ja eeldusi olenemata sellest, et hageja ei esitanud kohtusse VÕS § 108 lg 2 järgset täitmisnõuet või et täiendava tähtaja andmine ise ei ole õiguskaitsevahend. Seejuures ei ole õige hageja arvamus, nagu oleks täiendava tähtaja raames täitmisnõude esitamine pelgalt üldine eeldus teiste õiguskaitsevahendite kohaldamiseks, ega ole samastatav VÕS § 108 lg 2 alusel esitatava täitmise nõudega. Taganemise eeldusena esitatav täitmisnõue ei ole üksnes näiline või formaalne vaid peab andma lepingu teisele poolele tegeliku võimaluse kohustus täita.

30.5. Põhjendamatud on apellandi etteheited primaarse ja sekundaarse täitmisnõude mitteeristamise kohta. Hageja viitas taganemisavalduses kostjapoolsele kohustuse rikkumisele (tööde lõpetamata jätmisele) (dtl 80). Kohustuse rikkumisega muutub täitmisnõue primaarsest nõudest VÕS §-s 108 reguleeritud õiguskaitsevahendiks (VÕS I (2016), § 108, p. 4.1.). Seega on hageja nõudekirjas/taganemisavalduses esitatud täitmisnõue käsitatav sekundaarse täitmisnõudena. Maakohus hindas selle esitamise võimalikkust õigesti VÕS § 108 alusel.

30.6. Hageja väide, et tööde üleandmiskohustuse täitmata jätmisel ei kohaldu puuduste kõrvaldamisele kohalduvad erisätted VÕS § 642, VÕS § 646 lg 6 ega VÕS § 643 ja § 644, on asjakohatu. Maakohus ei ole neid sätteid siinses asjas kohaldanud. Samuti ei ole asjakohane viide sellele, et kestvussuhete ja jätkuvate rikkumiste puhul ei ole vähemalt eelduslikult VÕS § 108 lg-test 3–5 tulenevad ajalised piirangud kohaldatavad (VÕS I (2016), § 108, p 3 a)).

Töövõtuleping ei ole kestvusleping.

30.7. Samuti on põhjendamatud väited VÕS § 108 lg 3 ja 5 kohaldamise üllatuslikkuse kohta.

Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et hageja kasutas õiguskaitsevahendeid hilinenult, seda nii lepingu täitmise kui taganemisavalduse kontekstis (vt nt kostja 03.03.2025 seisukoha p 5, dtl 210-213). Lisaks arutas maakohus pooltega sisuliselt küsimust sellest, mis aja jooksul võib anda täiendava tähtaja (vt 02.06.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 01:36:18, dtl 251).

Seega andis maakohus otsuses üksnes õigusliku hinnangu menetluses esitatud poolte väidete ja pooltega arutatud asjaolude kohta (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Lisaks sai hageja esitada kõik seisukohad VÕS § 108 kohaldamise kohta apellatsioonimenetluses. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu ega tõendit, mida ta oleks veel esitanud, kui maakohus oleks menetluse ajal viidanud VÕS § 108 lg 3 ja 5 kohaldamise võimalikkusele. Need hageja väited ei anna seetõttu maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

7 2-24-8027 31. Siiski on õige hageja etteheide, et maakohtu otsusest ei nähtu hageja esitatud kahjunõude lahendamine (TsMS § 438 lg 1 rikkumine). Ringkonnakohus saab selle rikkumise ise kõrvaldada.

31.1. Hageja nõudis kostjalt kohtuväliste õigusabikulude 1830 euro hüvitamist. Kohtueelne õigusabi seisnes vaidlusaluse nõudeavalduse/taganemisavalduse koostamises. Kuigi arvelt nähtuvalt on tegemist nii kohtuliku kui kohtuvälise esindusega (dtl 85), ei kuulu lepingulise esindaja tasu kohtumenetluses esindamise eest kohtueelsete õigusabikuludena hüvitamisele (TsMS § 174 lg 11). Mistahes muid kohtueelse õigusabiga seonduvaid toiminguid kui taganemisavalduse koostamine ja selleks asjaolude väljaselgitamine, ei ole kohtu ette toodud.

Kuna ringkonnakohus asus ülal seisukohale, et hageja lepingust taganemine ei kehti, on ka sellega seonduvad kulutused õigusabile mittevajalikud, mistõttu jääb kulude hüvitamise nõue rahuldamata (vt ka RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p. 24).

32.Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles maakohus ühelt poolt märkis, et täitmisnõude lõppemise tõttu ei ole lepingust taganemine võimalik, kuid asus siis seisukohale, et hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv).

Sarnaselt lepingust taganemisele VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel võib ka kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist (VÕS § 115 lg

2). See vastuolu ei muuda siiski valeks maakohtu järeldust, et lepingust taganemise eeldused on täitmata. Küll aga tuleb muuta maakohtu põhjendusi kahjunõude esitamise võimalikkuse osas. Kuna hageja oli VÕS § 108 lg 5 alusel kaotanud 2024. aasta alguseks õiguse nõuda töövõtulepingu täitmist, ei ole ka täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamise materiaalsed eeldused täidetud.

33.Isegi, kui kahju hüvitise nõude esitamine VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel oleks võimalik, ei ole kohtu ette toodud asjaoludel võimalik hageja tagasitäitmisenõuet kvalifitseerida kahju hüvitise nõudena. Kahju hüvitamise nõude tõendamiskoormis lasub hagejal, kes peab mh tõendama, et tal on tekkinud kahju ja selle suuruse ning põhjusliku seose tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel. Hageja ei toonud kohtu ette ega tõendanud kahju hüvitamise nõude üldiseid eeldusi VÕS § 115 lg 1 järgi, mh kahju ja selle suurust. Hageja vastupidised väited ei ole õiged. Lepingu alusel üleantu ei ole samastatav VÕS § 127 alusel hüvitamisele kuuluva kahjuga. Väide, mille kohaselt seisneb kahju ja selle suurus lepingus kokkulepitud hinna väärtuses saamata jäänud töös, on esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses ja tuleb jätta tähelepanuta (TsMS § 436 lg 4 ls 1).

34.Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. jäävad ringkonnakohtus kantud 36. Kostja on apellatsioonimenetluses kandnud teda esindanud lepingulise esindaja kulud, mille kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjale osutati apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 8 tundi tunnihinnaga 160 eurot (sisaldab käibemaksu), sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja maakohtu otsuse analüüs 2 tundi, vastuse koostamine ja kliendiga nõupidamine 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga nõupidamine 2,5 tundi ning kohtuistungil osalemine 1 tund. Menetluskulude nimekirjades 8 2-24-8027 loetletud toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast iseenesest vajalikud, kuid neile kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu.

36.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kohtuistungil osalemisele 1 tund.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 13.31 ning lõppes 14.13, seega kestis istung 42 minutit. Istungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega 42 minutit.

Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulus esindajal 2 tundi ning selles osas kliendiga nõupidamisele 0,5 tundi (s.o kokku 2,5 tundi). Arvestades vaidluse vähest mahtu, samuti asjaolu, et tegemist oli teise astme menetlusega, kus uusi läbitöötamist vajavaid väiteid esitati minimaalselt, on istungiks ettevalmistamise ja selles osas kliendiga nõupidamise põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi. Muudele toimingutele kulunud aeg oli põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja mahu ja sisuga. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 6 tundi ja 42 minutit (2 + 0,5 + 2 + 1,5 + 0,42).

36.2. Kostja juristist lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik. See ei ületa oluliselt keskmist kohtupraktikas varem põhjendatuks peetud hinda (vt nt TlnRnKo 20.12.2024, 2-21-12012, p 55 ja TlnRnKo 30.10.2024, 2-21-14108 p 33). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi, siis on põhjendatud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.

36.3. Arvestades kostja esindaja põhjendatud tunnihinda 160 eurot (koos käibemaksuga) ja ajakulu 6 tundi 42 minutit, on kostjale hüvitatavate õigusabikulude suurus 1072 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.