lg 7 alusel S.W kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. S.W ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 5.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 05.10.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.04.2024, järgmine 01.10.2024 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Võlgnik on esitanud vaid kaks aruannet ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud korduvat meeldetuletust. Usaldusisik ei ole esitanud ühtegi aruannet. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lg 2 toodud kohustust anda kohtule ja usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta. 7.
28.04.2025 esitatud aruande kohaselt oli võlgniku töötasu ületanud mittearestitavat määra. Kohus palus esitada täisealise ülalpeetava kohta õppimise tõend, kuid seda ei esitatud. Võlgnik oli kogunud võlausaldajatele sularahas 860 eurot, mille pidi usaldusisik 20. septembril võlausaldajatele välja maksma, kuid võlgnik tunnistas ärakuulamisel, et ei ole väljamakseid teinud ning kasutas raha ära. Võttes arvesse, et võlgnik ülalpeetava kohta õppimise tõendit ei esitanud, siis ei saa kohus täisealist ülalpeetavana arvestada. Võlgnikule laekus töötasu järgmiselt: 2024.a oktoobris 989,23 eurot, 2024.a novembris 1918,92 eurot, 2024.a detsembris 2250,71 eurot, 2025.a jaanuaris 1645,86 eurot, 2025.a veebruaris 2064,62 eurot ja 2025.a märtsis 2679,81 eurot. Võttes arvesse, et võlgniku töötasu ületas mittearestitavat määra (s.o 886 eurot) ja seda ületavalt osalt oleks tulnud 75% loovutada võlausaldajatele, siis oleks pidanud võlgnik eraldama võlausaldajatele kokku 4674,86 eurot (2024.a oktoobris 77,42 eurot, 2024.a novembris 774,69 eurot, 3 2024.a detsembris 1023,53 eurot, 2025.a jaanuaris 569,90 eurot, 2025.a veebruaris 883,97 eurot ja 2025.a märtsis 1345,36 eurot). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud
Võlaõigusseaduse § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus selgitas võlgnikule ja usaldusisikule korduvalt tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi ning võlgnikule ei saanud olla need teadmata. Usaldusisik ei ole esitanud kohtule ühtegi aruannet. Võlgnik on esitanud andmeid kolmel korral, sh puudustega, mis on jäänud kõrvaldamata. Viimase aasta kohta kohtul andmed võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta täielikult puuduvad, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle. Kohus on saatnud korduvalt meeldetuletusi nii usaldusisikule kui võlgnikule ning suhelnud võlgnikuga korduvalt ka telefoni teel kuna usaldusisik ei ole olnud kättesaadav. Kohus on selgitanud 05.10.2023 kohtuistungil mõlemale nende kohustusi käesolevas menetluses ning nad on kinnitanud, et selgitused on arusaadavad. Kohus on selgitanud võlgnikule 06.02.2026 telefoni teel, et aruanne tähtajaga 01.10.2025 on esitamata ning edastas ka 13.03.2026 vastava info e-kirja teel e-posti aadressidele XXX ja XXX, kuid puuduoleva perioodi kohta aruannet esitatud ei ole. Samuti on saabunud juba ka uue aruande tähtaeg 01.04.2026, mida ka esitatud ei ole. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis on algatatud võlgniku avalduse alusel. Kohtule nähtub sellest selgelt, et võlgnik ei ole enam huvitatud selle menetluse läbimisest, jättes täitmata enda seadusest tulenevad kohustused. Võlgnik ja usaldusisik ei ole andnud kohtule vajalikku teavet ega teinud võlausaldajatele väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses. Võlgnik on kasutanud saadud sissetulekud enda isiklikuks tarbeks ent arvestades võlgniku töötasu suurust, pidi võlgnik tegema võlausaldajatele väljamakseid, kuid ei ole seda teinud, rikkudes seeläbi loovutuskohustust. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et kohtule ei ole esitatud viimase aasta kohta aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et S.W kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma
Vastavalt
lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4 10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda S.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka S.W pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab S.W kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anna-Triin Helve vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.