2-25-120574/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-120574 M Pi hagi N Pi vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindaja Hageja M Pi (isikukood xxxx), esindajad seaduslik LR Kostja N Pi (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Jana Kitter RESOLUTSIOON
2. Kinnitada M Pi ning N Pi vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
3. Pooled lepivad kokku, et N Pi tagasiulatuva elatise võlgnevuse summa on kokku 500 eurot perioodi eest alates
4. september 2024 – kuni
5. märts
6. N Pi tasub tagasiulatuva elatise võlgnevuse 6 kuu jooksul võrdsete osamaksetega alates
7. aprillist
9. N Pi tasub alates
10. aprillist 2026 M Pi (isikukood xxxx) ülalpidamiseks kuni M Pi täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuist elatist 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
11. aprillil (esimest korda
12. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
13. N Pi maksab kokkuleppe punktides 1-2 märgitud elatise iga kuu 10ndaks kuupäevaks L R arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Laste elatis“. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
14. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-120574 kompromissi kinnitamisega. menetlus seoses poolte sõlmitud
15. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
16. Harju Maakohtu menetluses on M Pi (hageja) hagi N Pi (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kohtub isaga ebaregulaarselt. Hageja viibib kostja juures vähem kui 7 päeval ühes kalendrikuus. Hageja emale laekub igakuiselt peretoetus. Kostja on elatist tasunud, kuid teinud seda ebaviisavas suuruses – 150 eurot kuus. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude (aasta eest enne kohtusse pöördumist), so alates
17. septembrist
18. Isa vaidles elatise nõudele vastu leides, et ta on täitnud elatise tasumise kohustust, sest täidab samal ajal ühise täisealise lapse elatise tasumise kohustust. Samuti märkis isa, et tervislikust seisundist (neuroloogiline probleem) tulenevalt ei saa ta suuremat sissetulekut teenida.
20. aprillil 2026 toimunud istungil jõudsid hageja ja kostja kompromissile, mille kohus kandis protokolli järgmiselt: - isa ja ema lepivad kokku, et isa tagasiulatuva võlgnevuse summa on kokku 500 eurot perioodi eest alates
21. september 2024 – kuni
22. märts
23. Isa tasub tagasiulatuva elatise võlgnevuse 6 kuu jooksul võrdsete osamaksetega alates
24. aprillist 2026; - isa tasub alates
25. aprillist 2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Elatist indekseeritakse igal aastal; - elatis tasutakse iga kuu
26. kuupäevaks hagis märgitud ema pangakontole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitas pooltele, et kinnitab kompromissi kohtumäärusega ning lõpetab sellega menetluse. Samuti selgitas kohus pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtu seisukoht
27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.
28. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik