) § 23 lg-le
Isikule koostati sundtäitmise protokoll, mille kohaselt kuulub ta väljasaatmisele Ukrainasse.
lg 4’alusel kui on kindlaks tehtud, et välismaalane viibib Eestis viibimisaluseta, võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kuni 48 tunniks kinni pidada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.
sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Rahvastikuregistri andmetel on X vallaline, 2 3-26-1571 lapsi ei ole, päritoluperekonda kuuluvad tema vanemad Ljudmila Andreikina ja Aleksandr X. Kinnipeetava sõnul elavad vanemad lahus, suhtleb nendega võimalusel. EIK on 08.01.2009. a. asjas Joseph Grant vs Ühendkuningriik aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirja teel ning seda isegi juhul, kui isikul on alaealised lapsed, kellega ta koos ei ole elanud. PPA andmetel on X vanemad Ukraina kodanikud ning neil on võimalus ka edaspidi suhelda ja külastada X kodakondsusjärgses riigis. Seega X Eesti Vabriigist väljasaatmine on kooskõlas EIK ja Euroopa Kohtu praktikaga ning väljasaatmist välistavaid asjaolusid X suhtes ei esine. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020 haldusasjas nr 3-19-1274 selgitanud, et „Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu (viimane ajakohastatud versioon on kinnitatud Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitusega (EL) 2017/2338 – ELT L 339, 19.12.2017, lk 83–159) p 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine, samuti ebaseaduslik sisenemine muu hulgas Schengeni alale. Seejuures tuleb iga juhtumit hinnata individuaalselt ja tervikuna ning ükski loetletud asjaoludest ei anna automaatselt alust järeldada põgenemise ohu olemasolu. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis. Käsiraamatu p-s 14.1 (kinnipidamist õigustavad asjaolud) on rõhutatud isiku kinnipidamiseks konkreetse põhjuse nõutavust. See aga ei tähenda käsiraamatu kohaselt, et kinnipidamise eeltingimusena peaks isiku suhtes juba olema kohaldatud leebemat meedet, mis pole osutunud piisavalt tulemuslikuks.“ PPA on seisukohal, et X osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada
Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Arvestades isiku varasemaid kriminaalseid käitumismustreid, elukoha puudumist Viru Vanglast vabanemisel ning soovimatust täita kaasaitamis kohustust ja põgenemisohtu, ei pea PPA võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kohtuotsusega nr 1-26-1622 tehti Sergii Mironenkole sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Eesti Vabariigist.PPA leiab, et isiku suhtes esineb
lg 1 p-s 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul alates välismaalase kinnipidamisest, kuid Ukraina reisi korraldamine koos vajalike transiidilubade hankimisega on ajamahukas. Seetõttu leiab PPA, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik võimaliku ebaseadusliku piiriületuse ärahoidmiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamisekesesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlusteta. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotleva eesmärgi suhtes“. 3. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluses esitatud seisukoha juurde. 4. Isik selgitas, et tal on Ukraina pass, seega reisidokument olemas. Ta läheks Kiivi 10 Tallinna, sõbra juurde. Isik kinnitas, et on nõus järgima
KOHTU SEISUKOHT 3 3-26-1571 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 6.
lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja
lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. 11. Isik peeti
lg 4’ alusel kinni ja PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb
Seega on isik väljasaadetav. 12.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. 13. PPA sisustab põgenemise ohtu
14.
p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. 4 3-26-1571 15.
p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määruse asjas nr 3-3-1-93-16 p-st 13 tulenevalt peab
p-de 4 ja 6 kohaldama koos
8 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama.
kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine
§-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga
Samuti ei kinnita põgenemisohu esinemist asjaolu, et PPA andmetel on välismaalasel kehtiv reisidokument – Ukraina kodaniku pass nr FX400783, kehtiv kuni 12.09.2029 ning, et Viru Vanglaga peetud kirjavahetusest nähtub, et X ei ole nõus esitama nimetatud passi ametivõimudele, selgitades, et pass on ühe tuttava käes ning pärast vabanemist saab ta selle enda kätte. Selline käitumine viitab PPA hinnangul isiku soovimatusele lahkuda oma kodakondsusjärgsesse riiki. Eeltoodu ei tähenda aga, et ta lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoidub. Samuti ei saa eeltoodud isiku selgitust käsitleda kohase teadaandena
8 p 6 mõttes, seda enam, et isikul on kehtiv reisidokument, mis sest et momendil on pass tuttava käes. PPA on taotluses märkinud, et
Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Väljasaadetava kaasaaitamiskohustus hõlmab eelkõige selliseid kohustusi, mis eeldavad isiku aktiivset panust eesmärgiga aidata PPA-l selgitada välja haldusmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Etteheide kaasaaitamiskohustuse rikkumisest saab olla põhjendatud vaid tingimusel, et see kohustus on piisavalt konkreetselt piiritletud. Kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa tuletada pelgalt isiku väidetest, et ta ei soovi Eestist lahkuda ja päritoluriiki naasta (RKHK 16.06.2017. a määrus nr 3-3-1-24-17, p 11; TlnRK 12.09.2019. a määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018. a määrus nr 3-18-1771, p 9; 27.04.2018. a määrus nr 3-18-658, p 13). 19. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on
-i § 15 lõike 2 kohaselt võimalik üksnes siis, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. PPA põhjendused, miks ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise asemel võimalik kohaldada
lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, on seotud isiku põgenemise ohuga, kuid kohus ei ole vastavat ohtu tuvastanud. PPA taotlusest ei nähtu muid põhjuseid, mis oleksid leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisele takistuseks. 20. Kohus selgitab lisaks, et PPA-l on võimalik kaaluda väljasaatmismenetluse tagamiseks VVS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete, eelkõige elamine kindlaksmääratud elukohas ja ilmumiskohustuse seadmine (p-d 1-3), rakendamist. Halduskohus rõhutab, et kui isik järelevalvemeetmete rakendamisel neid süüliselt ei järgi, siis võib esineda alus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Seega tuleb isikul suhtuda haldusmenetluses osalemisse, võimalike rakendatavate järelevalvemeetmete järgimisse ning ka kaasaaitamiskohustuse täitmisse tõsiselt. Isiku kinnipidamine on lubatav tema väljasaatmise eesmärgil ning tingimusel, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Kuna praegusel juhul ei ole PPA sisulist leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalust hinnanud ning kohtule ei nähtu, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks võimatu või ei kannaks endas eesmärki, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata. 6 3-26-1571 21. Isik elas enne vahistamist aadressil Randvere tee 115, Pirita linnaosa, ta läheks Kiivi 10 , Tallinn sõbra juurde. Seega on isiku puhul võimalik kohaldada järgmisi järelevalvemeetmeid: 1) elamine kindlaksmääratud kohas (
lg 2 punkt 1); 2) kohustada teda ilmuma määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele (
lg 2 punkt 2); 3) kohustada teavitama elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest (
Samuti on PPA-l õigus kontrollida isiku elamist kindlaksmääratud elukohas. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.