kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivis kuni kohtumääruse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on elumajas XXX moodustatud XXX korteriühistu (registrikood 80427340). Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 ja 4.2.12 alapunktide kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makse ning maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14.
lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 15. Avaldaja on ühes avalduse täiendusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on avaldaja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 983,88 eurot. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajat on esindanud menetluses tema lepinguline esindaja ning avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. 3 Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kooskõlas
Vastavalt
lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses, st ta saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (
Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, on käesoleval juhul põhjendatud mõista
alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Kohtuväline kulu on
Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 122148,80 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus loeb käesolevas tsiviilasjas põhjendatud tunnitasu suuruseks 122 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasust suurem esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Avaldaja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt avalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ja kohtusse esitamiseks, kohtu kompromissettepanekule vastamiseks ning lõpliku seisukoha esitamiseks kokku 6 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal tekiksid õigusabikulud antud ulatuses. Avaldaja poolt on kohtule esitatud kommunaalkulude võlgnevuse nõue, mis ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole avaldaja pidanud osalema kohtuistungitel. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja õigusabi kulud menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel 6 tunni ja 45 minuti mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse avalduse koostamise, avaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise ning kohtunõuetele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 488 eurot (4h x 122 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 558 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 488 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 16.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 4 menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
). /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.