Aruande kohaselt laekus võlgniku sissetulekust ja pangakonto intressist pankrotivarasse 50 799,05 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks oli 1800 eurot ning korra aastas maksti tööandja poolt võlgnikule ka aastaboonust, mis jäi tavaliselt suurusjärku 0,5-1 kuutasu. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses puudus pandiese, samuti puudub müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. Pankrotimenetluse kuludeks on halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas 6 eurot. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid summas 8551,38 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine ehk muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 4. Pankrotiseaduse (
) § 157 punkti 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 1 punkti 2 alusel esitab pankrotihaldur lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.
nõuetele ning sellest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus kinnitab seetõttu lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. 7. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku hooletu finantskäitumise. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Pankrotihalduri vabastamine 8. Pankrotihaldur Toomas Saarma palub end vabastada võlgniku pankrotihalduri ülesannete täitmise kohustustest. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis tuleb Toomas Saarma võlgniku pankrotihalduri kohustustest vabastada (
Toomas Saarma jätkab usaldusisiku ülesannete täitmist võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, mille lõpetamine otsustatakse eraldi määrusega. Menetluskulud 9. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (
Pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast pankrotivara (
Pankrotimenetluse kuluks on muu hulgas halduri tasu (
10. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (
11. Kohus määrab haldurile tasu üldjuhul
lõikes 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele (
Kohus võib määrata haldurile
1 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa
lõikes 2 nimetatud ülemmäära mh, kui kohus peab seda põhjendatuks (
12. Haldur palub määrata oma tasuks 4779 eurot (lisandub käibemaks). Kokku 5925,96 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab pankrotihalduri tasu nõue halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (
(allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.