Obsah (7)

§ 37§ 45§ 121§ 47§ 43§ 87§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2036 Määruse kuupäev 28. veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal osta Phil

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. juunil 2025 Tartu Vanglas kinni peetava X-i kaebus, milles kaebaja kirjeldab oma probleemi seoses sellega, et tal ei ole olnud vanglas võimalik osta Philipsi telerit, mille ekraani diagonaal oleks 24 tolli ja võimsus kuni 30W. Kaebaja viitab kaebuses tema hagi rahuldamisele tsiviilasjas nr 2-22-2434 ja märgib, et vanglal oli võimalus kohtuga nõustuda ja teler asendada või see talle müüa. Vangla aga valetas kohtule, 3-25-2036 et Eestis ei ole enam 24-tolliseid telereid, mille võimsus ei ületaks 30W. Kaebusele on lisatud kaks arvet, mis kaebaja hinnangul tõendavad, et vangla müüs samal ajal selliseid telereid. Kaebaja arvates peab vangla tagama kinnipeetavatele teleri vaatamise ja ostmise võimaluse. Kaebaja on pöördunud mitme aasta vältel vangla poole, et talle müüdaks soovitud teler. Kaebaja on probleemiga seoses pöördunud ka vangla kaupluses kaupu müüva OÜ Makro Trade Baltic poole, kuid pole vastust saanud ja tema kõnesid ei võeta vastu. Samuti pöördus kaebaja Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kust edastati tema pöördumine
3. märtsi
4. a kirjaga nr 11-7/2101-2 vanglale. Vangla teatas
5. aprilli
6. a vastusega nr 6-7/3-25/2002-2 kaebajale, et vangla võttis OÜ-ga Makro Trade Baltic ühendust ning vangla tegeleb probleemi lahendamisega, kuid lõpplahendust ei ole seniajani. Kaebaja ei ole saanud vanglalt vastust, kas ja mis moel on probleem lahendatud ja kuidas ta saab teleri osta. Kaebaja viitab ka vangla
7. jaanuari
8. a vastusele nr 6-7/2-25/22-2 ja enda vaidele, mille kohta tegi vangla
9. mail 2025 vaideotsuse nr 1-8/2-25/34-
10. Samuti viitab kaebaja vangla
11. mai
12. a vastusele nr 2-2/2-25/2947-
13. Kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest ning palub anda talle advokaat.
14. Tartu Vangla esitas
15. juunil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
16. detsembri
17. a avalduse (registreeritud vanglas
18. jaanuaril 2025 nr-ga 6-7/2-25/22-1) ja vangla
19. jaanuari
20. a vastuse (nr 6-7/2-25/22-2), samuti kaebaja
21. veebruari
22. a vaide (registreeritud vanglas
23. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/2-25/34-1) ja vangla
24. mai
25. a vaideotsuse (nr 18/2-25/34-2). Lisaks esitas vangla kohtule kaebaja pöördumise Justiits- ja Digiministeeriumile (registreeritud
26. märtsil 2025 nr-ga 11-7/2101-1) ja vangla
27. aprilli
28. a vastuse (nr 6-7/325/2002-2), samuti kaebaja
29. mai
30. a selgitustaotluse (registreeritud vanglas
31. mail 2025 nr-ga 2-2/2-25/2947-1) ja vangla
32. mai
33. a vastuse (nr 2-2/2-25/2947-2).
34. Tartu Halduskohus jättis
35. juuni
36. a määrusega X-i kaebuse käiguta. Kohus kohustas kaebajat selgelt esile tooma, millise

§ 37lg-s 2 nimetatud nõude ta soovib kohtule esitada.

1. Kaebaja esitas
2. juunil 2025 kohtule vastuse, milles ta palub nõuda vanglalt välja
3. mai
4. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/34-2 ja
5. mai
6. a vastuse nr 2-2/2-25/2947-
7. Kaebaja palub pärast seda anda talle tähtaeg ja saata originaalkaebuse osad talle koos materjalidega tagasi. Kaebaja sõnul suudab ta täpsustada kaebuse sisu alles siis, kui ta saab pärast
8. juulit 2025 uue teleri kätte. Kaebaja väitel pakuti talle lahendust, kuid kaebaja kardab, et teda jälle petetakse.
9. Kaebaja esitas
10. juulil 2025 kaebuse täienduse, milles märgib, et ta täiendab kaebust hiljem. Praegu võib ta selgitada, et talle toodi
11. aastal vale teler ning ta pidi oma õigusi kohtu kaudu kaitsma, sest telerit ei soovitud välja vahetada. Vangla valetas kohtule kohtuistungitel, et telerit ei saa asendada, sest Eestis ei müüda enam 24-tollist telerit, mille võimsus ei ületaks 30W. Hiljem tuli välja, et samal ajal, kui vangla väitis kohtus, et telerit ei saa asendada, müüdi vangla kaupluses
12. ja
13. aastal 24-tolliseid telereid võimsusega 30W. Samuti sai kaebaja teada, et need telerid on mujal Eestis tänaseni müügil. Kaebaja vajab kohtu kinnitust, et vangla pidi võimaldama tal juba
14. aastal asendada vangla kauplusest ostetud teler kaebaja soovitud teleri vastu. Kaebaja arvates on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, sest teistele kinnipeetavatele müüdi kõnealuseid telereid.
15. Kaebaja esitas
16. juulil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles ta palub nõuda vanglalt
17. juuni
18. a vastuse tema taotlusele nr 6-7/2-25/2262-2 ning tunnistada, et vangla pidi talle 2 3-25-2036 juba
19. aastal müüma või asendama teleri Philips 24PHS5537, mille võimsus ei ületa 30W. Sellised telerid ilmusid uuesti vangla kauplusesse müügile, aga keegi ei teavitanud kaebajat sellest. Kaebaja esitas kaebuse või vaide, et teda teavitataks ning et talle müüdaks selline teler. Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil ning kaebaja soovib tõestada, et tema mitmesaja euro suurused kulutused olid põhjendatud. Kaebaja palub saata talle tagasi originaalid kaebusest ja selle lisadest ning kaebuse täiendustest.
20. Tartu Vangla esitas
21. septembril 2025 vastuseks kohtunõudele kaebaja
22. juuni
23. a taotluse ja vangla
24. juuni
25. a vastuse kaebaja taotlusele nr 6-7/2-25/2262-
26. Vangla teatas, et OÜ Makro Trade Baltic müüs
27. juulil 2025 kaebajale 24-tollise Philipsi teleri ilma Smart-funktsioonita (keskmine tarbimine 17kWh/1000h). Kirjeldatud teler võimsusega 36 W väljastati
28. juulil 2025 kaebajale kambrisse.
29. juulil 2025 paigutati teler lattu kaebaja isiklike asjade juurde. Vangla lisas vastusele fotod teleri karbist ja teleril olevast sildist.
30. Kaebaja esitas
31. oktoobril 2025 avalduse, milles palub kohtul teha otsuse, et vangla peab korraldama talle OÜ Makro Trade Baltic kaudu teleri, mille võimsus on alla 30 W. Samuti palub ta kohtul tuvastada, et vanglal oli vastav kohustus juba varem, ning hüvitada talle vangla viivitusega tekitatud kahju, sest ta on pidanud rohkem kulutama. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda vaideotsuse ja materjalid, viidates
32. septembri
33. a avaldusele nr 1-8/2-25/203-
34. Kaebaja kordab oma taotlust saata talle originaalkaebus ja lisad tagasi.
35. Tartu Vangla esitas
36. novembril 2025 vastuseks kohtunõudele kaebaja
37. novembri
38. a vaide (nr 1-11/24/272-1) ning Tartu Vangla
39. septembri
40. a vaideotsuse nr 1-8/225/203-
41. Ühtlasi teatas Tartu Vangla, et kaebaja ei ole
42. aastal esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seostub teleri ostmisega. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine
43. Kohus mõistab kaebaja poolt kohtule esitatud avalduste põhjal, et kaebaja palub kohtul kohustada Tartu Vanglat võimaldama tal osta Philipsi teleri, mille ekraani diagonaal oleks 24 tolli ja võimsus alla 30W. Samuti palub kaebaja mõista Tartu Vanglalt välja hüvitise varalise kahju eest, mis tal on tekkinud seoses vangla viivitusega Philipsi 24-tollise ja alla 30W võimsusega teleri ostmise korraldamisel. Seega on kaebaja esitanud kohtule kohustamis- ja hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p-d 2 ja 4).

Kaebaja palub kohtul ka tuvastada, et Tartu Vangla pidi juba 2022. aastal asendama talle varem antud teleri uue teleriga, mille võimsus on alla 30W, või müüma talle sellise teleri. Kohtu hinnangul kattuvad tuvastamisnõude ja kahju hüvitamise nõude alused, mistõttu puudub eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks vajadus. Tuvastamiskaebus poleks ka eraldiseisvalt lubatav ja kuuluks seetõttu tagastamisele, sest kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusam õiguskaitseabinõu: kahju hüvitamise nõue (

§ 45lg 2).

3 3-25-2036 Seoses kaebaja väidetega vangla tegevuse kohta tsiviilasja nr 2-22-2434 menetluse ja kohtuotsuse täitmise käigus, märgib kohus, et halduskohtumenetluses ei ole võimalik vaidlustada tsiviilasja menetluses tehtud toiminguid ega tagada maakohtu lahendite täitmist. Halduskohus on kaebajale asjakohased täpsemad selgitused juba andnud (vt Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-202, p 6). 11. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla teatas 4. novembri 2025. a vastuses kohtule, et kaebaja ei olnud esitanud 2025. aastal vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seostub teleri ostmisega. Seega ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

12. Kohus leiab, et kohustamisnõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 12.

1. Kohustamiskaebusel ei ole eduväljavaateid. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puuduks VangS § 31 lg-ga 1 tagatud võimalus jälgida televisioonisaateid. Kaebaja soovib kaebusega saavutada võimalust osta kindlatele tunnustele vastav teler. Sellist õigust õigusaktid kinnipeetavale ette ei näe. Piiratud valikuvabadus sisseostude tegemisel on vangistuses viibimisega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Seetõttu ei saaks kohus kohustada Tartu Vanglat tagama kaebajale võimalust osta Philipsi 24-tollist ja alla 30W võimsusega telerit. Selline võimalus puuduks kohus isegi juhul, kui mõnel teisel kinnipeetaval on olnud varem võimalik samasugust telerit vangla kauplusest osta. 12.
2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Vangla teatas
3. septembri
4. a vastuses kohtule, et kaebaja ostis
5. juulil 2025 vangla kauplusest 24-tollise Philipsi teleri, mille võimsus on 36W. Seega on kaebajale tagatud võimalus nimetatud telerit kasutada. Kaebaja soovib osta vähemalt 6W võrra väiksema võimsusega telerit. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja soovib kuni 30W võimsusega telerit põhjusel, et sellise seadme kasutamise kulu ühes kuus on 63 senti, samas kui 36W võimsusega seadme kasutamise eest tuleb ühes kuus tasuda 2,23 eurot (justiitsministri
6. novembri
7. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 591 lg 1). Võttes arvesse, et kinnipeetaval ei pea olema kambris isiklikku telerit, vaid televisioonisaateid saab jälgida eluosakonnas olevast 4 3-25-2036 telerist, ei ole alust pidada isikliku teleri omamisega kaasnevat igakuist 1,60 euro suurust lisakulu kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. 12.
8. Seepärast tagastab kohus kohustamiskaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse (

§ 43lg 2).

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

1. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Muud menetluslikud otsustused
4. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
5. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle originaalkaebuse koos lisadega ja kaebuse täiendused. Kohus mõistab, et kaebaja soovib saada kõiki tema poolt paberkandjal kohtule esitatud menetlusdokumente. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud pöördumised, kuid kohus tagastab soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (

§ 87lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 56 lg 5). Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad üksnes ärakirjadena esitatud paberdokumente (TsMS § 56 lg 4). 19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 5 3-25-2036 Ene Andresen 6