Obsah (8)

§ 643§ 663§ 664§ 637§ 3§ 423§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-26-8425 Tsiviilasi Haljala 1

§ 643lg 4, § 659).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Haljala 1 Energiapark OÜ (avaldaja) esitas
2. märtsil 2026 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile juhatuse liikme Sander Sortsi ning kustutada registrikaardilt juhatuse liikme Matthew Michael Charles Braundi. Kandeavaldusele oli mh lisatud osanike
3. märtsi 2026 otsus, millega osanikud kutsusid alates
4. märtsist 2026 tagasi juhatuse liikme Matthew Michael Charles Braundi ning valisid alates
5. märtsist 2026 uueks juhatuse liikmeks Sander Sortsi tähtajaga neli aastat.
6. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis
7. märtsi 2026 määrusega nr Ä 50269852 / M3 avaldajale tähtaja esitada seaduse nõuetele vastavad juhatuse koosseisu muutmise dokumendid – osanike otsus või seda sisaldav osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, juhatuse liikmete kandeavaldus. Kannet ei saa teha, sest kandeavaldust põhistav osanike otsus juhatuse uue liikme valimise kohta ei vasta seaduse nõuetele. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Juhatuse uus liige Sander Sorts valiti tähtajaga neli aastat. Põhikirjas volituste tähtaega märgitud ei ole, juhatuse liige valitakse ametisse tähtajatult. Kui osanikud soovivad valida juhatuse liikme tähtajaliselt, tuleb muuta vastavalt põhikirja ja märkida põhikirjas volituste tähtaeg. Juhatuse uus liige saab kandeavalduse allkirjastada pärast juhatuse liikme volituse tekkimist nõuetekohase osanike otsuse tegemisega.
8. Avaldaja esitas
9. aprillil 2026 määruskaebuse, milles palub teha kande juhatuse liikme Sander Sortsi ametisse nimetamise kohta, lähtudes põhikirjast ning kandes juhatuse liikme ametisse tähtajatult. Samasisuline osanike otsus tehti ja kandeavaldus esitati ka Väike-Maarja 1 Energiapark OÜ, Pärnu 1 Energiapark OÜ, Kadrina 1 Energiapark OÜ, Pärnu 2 Energiapark OÜ, Tõrva 1 Energiapark OÜ, Haapsalu 1 Energiapark OÜ osas, kelle põhikirjade järgi määratakse juhatuse liikmed ametisse samuti tähtajatult. Osanike otsust tuleb tõlgendada kooskõlas põhikirjaga. Äriregister lähtus viidatud äriühingute puhul sellest põhimõttest ning kandis juhatuse liikme registrisse tähtajatult, jättes tähelepanuta otsuses märgitud tähtajalise ametiaja. Puudub põhjendus, miks samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras ei ole tehtud vastavat kannet avaldaja osas. Halduspraktika peab olema ühtlane ja sarnaseid olukordi tuleb kohelda võrdselt.
10. Kohtunikuabi edastas määruskaebuse
11. aprillil 2026 Tartu Maakohtu kohtunikule, kes jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
12. aprillil 2026

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
2. Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel

§ 664

lg 1 kohaselt, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

§ 664lg 2 järgi määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

7. Määruskaebus ei vasta nõuetele.

§ 663

lg 1 kolmanda lause järgi kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. 2 ÄS 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Avaldaja põhikirja p 4.3 näeb ette, et kaks juhatuse liiget esindavad ühingut ühiselt, ning selline kanne on tehtud ka äriregistrisse. Määruskaebuse on allkirjastanud vaid üks juhatuse liige. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta kaebust käiguta ja anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest esineb muu alus jätta määruskaebus läbi vaatamata. 8. Sarnaselt kohtusse pöördumisega on ka kohtumääruse peale kaebuse esitamise esmane sisuline eeldus õiguskaitsevajaduse olemasolu (

§ 3

). See esineb olukorras, kus kohtulahend koormab kaebuse esitanud isikut (vt nt kohtuotsuse kohta RKTKo 31. märts 2025, 2-17-6713/196, p 20). Analoogiliselt näeb

§ 423

lg 2 p 1 ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus leiab, et kuigi avaldajal oli määruskaebuse esitamise ajal õiguskaitsevajadus, oli see määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise ajaks ära langenud. Praeguses tsiviilasjas menetletakse avaldaja avaldust juhatuse liikme Matthew Michael Charles Braundi äriregistrist kustutamiseks ja uue juhatuse liikme Sander Sortsi äriregistrisse kandmiseks. Äriregistrist nähtuvalt kustutati 23. aprilli 2026 kandeavalduse alusel samal päeval registrist juhatuse liige Matthew Michael Charles Braund ja kanti registrisse uus juhatuse liige Sander Sorts. Seega on avaldaja õiguskaitsevajadus ära langenud ja tema määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 9.

§ 172

lg 1 esimese lause alusel tuleb jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10.

§ 150

lg 1 p 3 alusel on määruskaebuse esitajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 3