Obsah (5)

§ 164§ 456§ 445§ 442§ 631

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-24-17

§ 164

lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest maakohus tuvastas, et kostja ei esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Maakohus ei põhjendanud, miks ta nimetatud sätet ei kohalda. Seda, et kostja on oma sissetulekuid varjanud, tõendab asjaolu, et

1. septembril 2025 laekus kostja Soome Nordea pangakontolt hageja seadusliku esindaja pangakontole 97,10 eurot, kuigi Nordea kontot ei pidanud kostja enam kasutama. Kuna kostja käitumine põhjustas menetluse venimise ja kulud, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Riigikohus on leidnud, et PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 13). Maakohus ei mõistnud seega õigesti elatist välja kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtusse mitte seetõttu, et kostja on oma vara varjanud (mida kostja teinud ei ole), vaid põhjusel, et kostja on jätnud hageja ees ülalpidamiskohustuse täitmata. Tulenevalt sellest ei ole

§ 164lg 3 kohaldamine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte kanda. 9. Kostja vaidlustab otsuse täitmise korra määramata jätmist osas, mis puudutab tagasiulatuvat elatist, samuti igakuise elatisemakse kuupäeva. Hageja vaidlustab elatise välja mõistmata jätmist hageja täisealiseks saamisest kuni keskkooli lõpetamiseni ja menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult vaidlustatud osas. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 4).

1. Kostja heidab maakohtule põhjendatult ette, et maakohus ei lahendanud kostja taotlust otsuse täitmise viisi määramiseks, kuid ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole ka alust. 10.
2. Maakohus mõistis elatise võlgnevuse 3315,69 eurot välja ühes osas. Vastupidiselt hageja väidetule taotles kostja maakohtus läbivalt võla ajatamist. Hagivastuses ja
3. märtsi 2025 kohtuistungil palus kostja võla ajatada 24 kuuks (dtl 22, 146),
4. aprilli 2025 vastuses ja
5. augusti 2025 kohtuistungil 65 kuuks (dtl 192, 238), kohtukõnes 24 kuuks või alternatiivselt 65 kuuks (dtl 263). Hageja vaidles ajatamisele
6. jaanuari 2025 ja
7. veebruari 2025 vastustes vastu (dtl 39, 118). Hageja seaduslik esindaja oli
8. märtsi 2025 kohtuistungil nõus, et elatise võlg makstakse kahe aasta jooksul (dtl 146), kuid
9. aprilli 2025 seisukohas leidis hageja, et kostja ajatamise taotlus on pahatahtlik ja see tuleks jätta tähelepanuta (dtl 185). Vastuses kostja apellatsioonkaebusele märgib hageja ainult, et kostja ei ole nimetanud õigusnorme, mida maakohus rikkus.

§ 445

lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata muu hulgas täitmise tähtaja.

§ 442

lg 5 kohustab kohut otsuse resolutsiooniga lahendama poolte veel lahendamata taotlused. Maakohus ei lahendanud kostja taotlust täitmise viisi määramiseks ega põhjendanud ka taotluse tähelepanuta jätmist, millega rikkus menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada. 4 10.2. Täitmise viisi määramisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, sest seadus ei sätesta taotluse rahuldamiseks mingeid eeltingimusi. Kuna

§ 445

lg 1 on erandnorm võrreldes otsuse tavalise täitmisega, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse täitmise ajatamist (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

1. § 445 komm 3.1.1). Kostja põhjendab täitmise ajatamise vajadust väikese sissetuleku, töövõimetuse ja teise alaealise lapse olemasoluga, samuti Riigikohtu seisukohaga, et väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo
2. mai 2011 nr 32-1-33-11; RKTKo
3. detsember 2009 nr 3-2-1-127-09). Samas on Riigikohus ka leidnud, et kohus ei saa

§ 445

lg 1 alusel otsuse täitmist edasi lükata pelgalt seetõttu, et kostjal on raskusi kohustuse täitmisega, kui hageja nõue on sissenõutav (RKTKo

1. oktoober 2024 nr 2-21-20188/48, p 17). Hageja sõnul on hageja ema kandnud hageja ülalpidamise kohustust ka kostja eest, sageli oma heaolu arvel, mistõttu on oluline, et võlgnevus tasutaks võimalikult kiiresti ning 24 kuud ei ole põhjendatud tähtaeg. Küsimus on seega selles, kas 3315,69 euro maksmine ühekorraga on kostjale ebamõistlikult koormav ja kas võla ajatamine on hageja huve arvestades mõistlik. Kohtupraktikas on kohtuotsuse täitmise ajatamist peetud põhjendatuks ainult erandlikel asjaoludel (vt RKTKm
2. juuni 2012 nr 3-2-1-79-12, p 11; TlnRnKm
3. detsembri 2025 nr 2-22-134820/54, p 13). 10.
4. Maakohus leidis, et kostja ei ole menetluses avaldanud usaldusväärseid andmeid oma varalise seisundi kohta ja seega tõendanud enda makseraskusi. Ringkonnakohus nõustub sellega, ka on kostja esitanud tõendeid, mis jätavad eksitava mulje tema varalisest seisust. Lisaks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Kohtule esitatud tuludeklaratsioonid, millest nähtuvalt ei ole kostja aastatel 2021–2024 tulu saanud, ei ole koostatud vastava aasta lõpus, vaid vahetult enne kohtule esitamist. Deklaratsioonidel ei ole küll kostja allkirja või muud selle koostamise ajale viitavat elementi, kuid iga dokumendi ülaservas on näha selle Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitamise aeg. 2021.,
5. ja
6. a deklaratsioonid, mis saadeti kohtule
7. veebruaril 2025, on MTA-le esitatud
8. veebruaril 2025 ja
9. jaanuaril 2025 (dtl 56–76),
10. märtsil 2025 kohtule saadetud
11. a deklaratsioon on MTA-le esitatud
12. veebruaril 2025 (dtl 136). Kuivõrd deklaratsioonide kõigis lahtrites on nullid, ei ole ühtegi ilmset põhjust, miks kostja üldse oleks pidanud deklaratsioone esitama. Neis ei ole märgitud ka tulu, mida kostja enda kinnitusel on saanud – töövõimetoetus ja puude toetus, mis on küll maksuvabad. Tegemist on seega vaid kostja enda kohtumenetluse ajal antud kinnitusega, mis ei ole kostja väidete tõendamiseks piisavad. Kostja esitas maakohtule Transpordiameti tõendi, millest nähtub, et kostja nimele oli
13. maist 2012 kuni
14. aprillini 2025 registreeritud sõiduk Mazda 323, mis kustutati liiklusregistrist kostja taotlusel
15. aprillil 2025 (dtl 211), mis oli päev pärast seda, kui maakohus küsis kostjalt andmeid tema varalise seisu, mh sõidukite kohta (dtl 201). Kostja on seega asunud kohtumenetluse ajal oma vara varjama. Lisaks väitis kostja maakohtus, et tal puudub ligipääs Soome Nordea panga kontole (dtl 80, 134). Samas nähtub tema enda esitatud kontoväljavõtetest, et pank on need talle saatnud iga kuu alguses eelmise kuu kohta, vähemalt oktoobrist 2024 kuni märtsini 2025 (dtl 156–161). Kostja elukaaslane on teinud kontole ülekandeid, raha on edasi kantud A.H. (dtl 156, 157, 161), kontole on makstud intressi, mis intressi summa ja kontojäägi põhjal ei saa olla samal kontol olevate vahendite järgi arvestatud (dtl 158). Ka on kostja teinud hageja emale
16. oktoobril 2025 Nordea pangast ülekande (dtl 300). 5 Eelnevale lisaks on toimikus tõendid selle kohta, et kostja SEB Panga konto on arestitud (dtl 143) ja tema ametlik sissetulek laekub elukaaslase kontole (dtl 32). Kostja enda sõnul on tema suhtes on käimas neli täitemenetlust (dtl 177). Nende asjaolude pinnalt kogumis on usutav, et kostja tegeleb võlgade maksmise vältimiseks oma vara ja sissetuleku varjamisega ning tema esitatud andmed väikese sissetuleku kohta ei ole usaldusväärsed. Kostja ei ole menetluse ajal tasunud elatist ka ulatuses, milleks ta enda väitel on suuteline. Vastuseks kostja väitele, et kui temalt elatis välja mõistetakse, suureneb lihtsalt sundtäitmisel olevate kohustuste summa, märgib ringkonnakohus, et täitemenetluses on lapse elatisenõue eelisõigustatud (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg 1). Ka võimaldab TMS § 132 lg 11 lapse elatisenõude katteks arestida suurema osa võlgniku sissetulekust kui muude nõuete katteks. 10.
17. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole eelnevast tulenevalt usaldusväärselt tõendanud, et tema sissetulek on elatisevõla maksmiseks liiga väike, võlg on tekkinud tema enda tegevuse tulemusena ja hageja esindaja kohtuistungil antud nõusolek võla ajatamiseks kaheks aastaks oli antud kompromissi arutamise raames, ei ole ajatamise taotluse rahuldamine põhjendatud. Kostja välja toodud asjaolud ei ole sellised, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et praegusel juhul peaks eelistama kostja huve hageja omadele.
18. Kostja taotleb ka igakuise elatisemakse kuupäeva muutmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see taotlus põhjendatud, sest on esitatud hilinemisega. Hageja on kogu maakohtu menetluse vältel alates hagiavaldusest palunud määrata maksekuupäevaks iga kuu
19. kuupäev. Kostja maakohtus sellele vastu ei vaielnud ega taotlenud muud kuupäeva ega ole apellatsioonkaebuses ka toonud esile, et kuupäeva mõjutav asjaolu oleks muutunud pärast maakohtu otsuse tegemist. Juba maakohtus esitas kostja Töötukassa otsuse, mille kohaselt makstakse töövõimetoetust kalendrikuu
20. kuupäevaks (dtl 27).

§ 631

lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Riigikohus on leidnud, et otsuse täitmise viisi saab taotleda enne otsuse tegemist (RKTKo 30. september 2010 nr 3-2-1-72-10, p 17). Praeguses asjas taotles hageja igakuise elatise maksmise kuupäevaks 1. kuupäeva määramist. Kuivõrd otsuse täitmise viisi saab kohus

445 lg 1 järgi määrata ainult poole taotlusel, ei saanud maakohus omal algatusel määrata maksmiseks muud kuupäeva ilma kostja taotluseta. Kostja maakohtus muud kuupäeva ei taotlenud, seega ei ole maakohus kuupäeva määrates menetlusnormi rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja kardab, et regulaarselt laekuv sissetulek kulub ära enne järgmise kuu

1. kuupäeva, saab ta elatise üle kanda ka varem – kohe pärast sissetuleku laekumist. Sellega ei rikuks ta PKS § 100 lg-st 4 tulenevat nõuet, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis elatise välja mõistmata kuni hageja keskkooli lõpetamiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis elatise põhjendatult välja kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja viitab õigesti, et PKS § 97 lg 2 järgne ülalpidamisnõue ei ole PKS § 97 lg 1 järgse nõude jätk. Alaealist last esindab elatisenõude esitamisel lapse teovõime piiratuse tõttu vanem, täisealiseks saanud laps aga otsustab nõude esitamise ise. Lisaks ei saa kohus olukorras, kus laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas tema täisealisena ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud PKS § 97 p 2 järgi üldse saabuvad, tuvastada, kas 6 lapsel on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses (RKTKm
3. oktoober 2015 nr 3-2-1119-15, p 13). Täisealise lapse puhul ei kohaldu ka PKS § 101 miinimumelatise sätted.
4. Hageja meelest on maakohus menetluskulude jaotamisel jätnud alusetult kohaldamata

§ 164

lg 3, mis võimaldab jätta menetluskulud kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

§ 164

lg 3 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult

§ 164lg 3 kohaldamata, erandi kohaldamata jätmist ei pea kohus eraldi põhjendama.

Kostja ei esitanud küll menetluses oma vara kohta usaldusväärseid andmeid, kuid see ei olnud menetluse alustamise põhjuseks. Hageja avaldatust saab järeldada, et talle oli juba enne hagi esitamist teada, et kostja sissetulek ei koosne ainult töövõimetoetusest ja puude toetusest. Hagiavalduses märgitu kohaselt esitas hageja nõude seetõttu, et kostja ülalpidamiskohustust ei täitnud. 14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluse kulud

§ 164lg 1 alusel poolte kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7