1-22-7314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 12. mai 2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7314 (21740000007) Kohtukoosseis kohtunik Jaanika Kõr

) §-dest § 311, 314 ja 315 maakohus otsustas:

1. Mõista Küllike Namm KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
2. Mõista Toomas Tamm KarS § 320 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
3. Mõista Kalev Kangur KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
4. Rahuldada Toomas Tamme kaitsjate Kristiina Lee ja Martin Triipani taotlus ja mõista välja SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitis sularaha summas 110 800 eurot arestimise eest perioodil 27.01.2021 kuni 02.06.2022 kuus protsenti (6%) aastas summas 8961,14 eurot Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks.
5. Rahuldada Toomas Tamme kaitsjate Kristiina Lee ja Martin Triipani taotlus SKHS § 7 lg 1 alusel välja mõistetud kahju hüvitise 8961,14 eurot suurendamiseks vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju võrra summas 21 497 eurot ning mõista Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitis kokku summas 30458,14 eurot.
6. Jätta rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate Kristiina Lee ja Martin Triipani taotlus SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglases summas.
7. Välja mõistetud kahju hüvitis SKHS § 7 lg 1 alusel kokku summas 30 458,14 eurot kanda Toomas Tamme arveldusarvele nr XXX.
8. Rahuldada Küllike Nammi kaitsja Norman Aasa taotlus SKHS § 7 lg 1 ja 11 lg 2 alusel mõista välja kahju hüvitis Küllike Nammi perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest summas 1000,00 eurot.
9. Jätta rahuldamata Küllike Nammi kaitsja Norman Aasa taotlus SKHS § 7 lg 1 ja 11 lg 2 alusel hüvitise välja mõistmiseks Küllike Nammile põhjendamatu süüdistuse esitamise eest.
10. Välja mõistetud kahju hüvitis SKHS § 7 lg 1 alusel summas 1000 eurot kanda Osaühing Küllike Namm Advokaadibüroo (registrikood 10662245) pangakontole SEB pangas (kontonumber XXX). Asitõendid: – – – – Notaribüroo I R läbiotsimisel 15.03.
11. a ära võetud volikiri nr X, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

DVD-plaadid ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Digitaalsete andmekandjate koopiafailid(s,o 29.01.

1. a vaatlusprotokollis nimetatud tõmmis ja koopiafailid, 16.02.
2. a vaatlusprotokollis nimetatud tõmmis ja koopiafailid), mis on hoiul Kaitsepolitsei andmehoidlas – tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatav Kalev Kanguri poolt 05.02.
3. a Kaitsepolitseiametile üle antud A4 2 1-22-7314 – – – paber, millel käsikirjalised märkmed – turvakleebis XXX, mis asub kriminaalasja materjalides – tagastada M M , kuna Kalev Kanguril puudub selle dokumendi hoidmiseks õiguslik alus ja dokument on vormistatud M M poolt. Toomas Tamme elukoha läbiotsimisel 27.01.
4. a ära võetud dokumendid(s.o Toomas Tamme ja Kalev Kanguri vahel sõlmitud notariaalne leping XX , 11-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 59-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 18-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 65-lehel – turvaplomm XX; 6-puruks rebitud pabertükki käsikirjaliste märkmetega – turvakleebis nr XXX; erinevad dokumendid, 27-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 59-lehel – turvaplomm XX; dokument 1-lehel – turvakleebis XXX; märkmepaberileht käsikirjaliste märkmetega – turvakleebis XXX), mis asuvad Kaitsepolitseiametis – tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Toomas Tammele.

Toomas Tamme elukoha läbiotsimisel 27.01.2021. a ära võetud elektroonilised seadmed(s.o mobiiltelefon NOKIA (IMEI kood: XXX) – turvakleebis nr XX; mobiiltelefon NOKIA (IMEI kood: XXX) – turvakleebis nr XX; sülearvuti HP (nr XXX) – turvaplomm XX; osadeks võetud kõvaketas – turvakleebis XXX), mis asuvad Kaitsepolitseiametis – tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Toomas Tammele.

Mälupulk(s.o M M meilpostkastide tõmmiskoopiaga), mis asub kriminaalasja materjalides – jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Menetluskulud: Seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega jätta Viru Maakohtu 20.02.2024 määrusega tunnistajale L E hüvitatud transpordikulud summas 20,60 eurot Eesti Vabariigi kanda. Jätta

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses käekirja ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) teostamisega tekkinud kulu summas 282,00 eurot Eesti Vabariigi kanda. Rahuldada kannatanu Roodevälja Terminal OÜ (registrikood XXX) lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning mõista välja

§ 181

lg 1, § 182 alusel Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks menetluskulud summas 32 940 eurot(sh käibemaks). Kannatanu esindajal tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Küllike Nammi lepingulise kaitsja Norman Aasa menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista

§ 181

lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Küllike Nammi kasuks menetluskulud summas 148 123,557 eurot(sh käibemaks). Küllike Nammil tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Kristiina Lee menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista

§ 181

lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks menetluskulud summas 75 032,66 eurot(sh käibemaks). Toomas Tammel tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Martin Triipani menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista

§ 181

lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks menetluskulud summas 99 893,28 eurot(sh käibemaks). Toomas Tammel tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud 3 1-22-7314 menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Kalev Kanguri lepingulise kaitsja Dmitri Teplõhhi menetluskulude hüvitamise taotlus ning välja mõista

§ 181

lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Kalev Kanguri kasuks menetluskulud summas 134 524,70 eurot(sh käibemaks). Kalev Kanguril tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 26.05.2025. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (

§ 315lg 6).

SÜÜDISTUS Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kanguri süüdistatakse alljärgnevas: Toomas Tamm, ühiselt ja kooskõlastatult, grupis koos Küllike Nammi (Namm) ja Kalev Kanguriga (Kangur) lõid teadvalt ajavahemikul 30.06.

1. a kuni 12.09.
2. a Rakvere Rohuaia 8 Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile ja ajavahemikul 01.02.
3. a kuni 26.02.
4. a Tartus Kalevi 1 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja Maksim Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kohtuotsusena täitedokument, mis võimaldaks MV Finantseeringud OÜ-l saada ebaseaduslikku tulu. Ebaõige ettekujutluse loomise tõttu tegid kohtud kohtuotsuse, millega mõisteti OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevus MV Finantseeringud OÜ kasuks summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses.
5. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2012 aastal Eesti Vabariigis soovis Toomas Tamm osta endale AS-ilt Kalotex (äriregistri kood XXX) viimasele kuuluvad Aseri sadama üksteist kinnistut: kinnistu registriosa nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Eesmärgiga varjata Toomas Tamme isikut, kui tegelikku Aseri sadama kinnistute uut omanikku, Aseri sadama kinnistute müüja AS Kalotex seadusliku esindaja O L eest, leppisid Toomas Tamm, M M ja Küllike Namm kokku, et Toomas Tamm annab Aseri sadamas olevate kinnistute AS-ilt Kalotex ostmiseks M M 400 000 eurot ning pärast kinnistute ostmist vormistatakse kinnistud Küllike Nammi poolt loodud äriühingu nimele, mille tegelik kasusaaja on Toomas Tamm. Kinnistute ostmiseks vajaliku summa üleandmiseks vormistati Toomas Tamme korraldusel, Toomas Tammele kuuluva äriühingu T.R. Tamme Auto OÜ (äriregistri kood XXX), kelle esindajaks oli juhatuse liige S S ja OÜ-ga Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX), kelle esindajaks oli M M , vahel 23.07.
6. a näilik laenuleping. 25.07.2012 tehti Toomas Tamme korraldusel T.R. Tamme Auto OÜ arveldusarvelt ülekanne OÜ Roodevälja Terminal 4 1-22-7314 arveldusarvele summas 400 000 eurot selgitusega „laenuleping 23.07.2012 alusel“. AS Kalotex juhatuse liikme O L nõudmisel pidi M M kinnistute eest maksma O L sularahas 300 000 eurot ning 50 000 eurot ülekandega AS Kalotex arveldusarvele. Kooskõlastatult Toomas Tammega ja selleks, et maksta O L sularahas 300 000 eurot, tegi M M Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt ülekande enda isiklikule arvelduskontole summas 343 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“, millest 340 000 eurot võttis M M 01.08.2012 sularahas välja. 01.08.2012 sõlmis AS Kalotex, kelle esindajaks olid juhatuse liikmed H M ja O L , OÜ-ga Roodevälja Terminal, kelle esindajaks oli M M , kinnistute registriosa nr XXX, XXX, XXX, XXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX notariaalse müügilepingu. M M ja O L varasema kokkuleppe kohaselt kirjutati kinnistute müügilepingusse kinnistute hinnaks 50 000 eurot. Pärast kinnistute müügilepingu sõlmimist andis M M O L le kinnistute ostmise eest sularahas 300 000 eurot. O L kirjutas käsikirjaliselt valgele paberile, et on saanud M M käest kinnistute müügi eest sularahas 300 000 eurot. O L poolt kirjutatud käsikirjalise kinnituse 300 000 euro sularahas üleandmise kohta andis M M 10.09.2012 Küllike Nammi kätte. Pärast Aseri sadama kinnistute omandamist Roodevälja Terminal OÜ-le ja vastavalt varasemale kokkuleppele Toomas Tammega, esitas Küllike Namm 07.08.2012 äriregistrile avalduse äriühingu Aseri Sadam OÜ asutamiseks eesmärgiga vormistada Aseri sadama kinnistud Aseri Sadam OÜ nimele ja varjata Toomas Tamme osalust kinnistute omandamisel. Aseri Sadam OÜ loodi 09.08.2012 ja selle ainuosanikuks sai Osaühing Advokaadibüroo Küllike Namm. 11.09.2012 sõlmisid Aseri Sadam OÜ, kelle esindajaks oli Küllike Namm ja OÜ Roodevälja Terminal, kelle esindajaks oli M M Aseri sadamas asuvate ning OÜ-le Roodevälja Terminal kuuluvate kinnistute registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX notariaalse müügilepingu, mille kohaselt kinnistute müügihinnaks oli 95 000 eurot. 14.09.2012 maksis Küllike Namm Aseri Sadama OÜ arvelduskontolt 95 000 eurot OÜ Roodevälja Terminal arvelduskontole selgitusega „kinnistute müügileping 11.09.2012“. Aseri Sadam OÜ raha kinnistute ostmiseks pärines Toomas Tamme Šveitsis asuvalt arveldusarvelt, millelt 12.09.2012 Toomas Tamm kandis 100 003,31 eurot OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm ning mis seejärel kanti 14.09.2012 edasi summas 97 314 eurot OÜ Aseri Sadam arvelduskontole selgitusega „laenu andmine – (osak sissem ja riigilõiv sissem)“. M M korraldusel maksti OÜ-lt Aseri Sadam laekunud 95 000 eurot kohe edasi Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt T.R. Tamme Auto OÜ arvelduskontole selgitusega „laenu osaline tagastus alus laenulep. 23.07.2012“. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal Eesti Vabariigis leppisid Kalev Kangur, Toomas Tamm ja Küllike Namm kokku, et Kalev Kangur asutab äriühingu, mille eesmärgiks on Roodevälja Terminal OÜ vastu kohtusse hagi esitamine ning 23.07.2012 vormistatud näiliku laenulepingu alusel makstud raha tagasi nõudmine Roodevälja Terminal OÜ-lt. 10.05.2017 lõi Kalev Kangur äriühingu MV Finantseeringud OÜ (äriregistri kood XXX), mille asutaja ja ainuke juhatuse liige on ta ise. Vahetult pärast äriühingu asutamist on MV Finantseeringud OÜ saanud laenu Toomas Tamme omandis olevalt T.R. Tamme Auto OÜ-lt. Muud tegelikku äritegevust MV Finantseeringud OÜ-l peale Roodevälja Terminal OÜ hagemise ei olnud. 30.05.2017 saatis T.R. Tamme Auto OÜ juhatuse liige L E Toomas Tamme korraldusel Küllike Nammi poolt koostatud 23.07.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude loovutamise teatise Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikmele M M le, millega teavitas T.R. Tamme Auto OÜ Roodevälja Terminal OÜ-d, et 23.07.2012 laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded 5 1-22-7314 Roodevälja Terminal OÜ vastu on loovutatud MV Finantseeringud OÜ-le. MV Finantseeringud OÜ esitas Toomas Tamme, Kalev Kanguri ja Küllike Nammiga kooskõlastatult advokaat Maksim Greinomani vahendusel 30.06.
7. a Viru Maakohtule hagiavalduse Roodevälja Terminal OÜ vastu, näilises nõudes, milline oli MV Finantseeringud OÜ-le loovutatud 30.05.
8. a T.R. Tamme Auto OÜ (äriregistri kood XXX) poolt. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 (MV Finantseeringud OÜ hagi M M ja OÜ Roodevälja Terminal vastu) varjasid Küllike Namm, Toomas Tamm, Kalev Kangur ja MV Finantseeringud OÜ äriühingu advokaadist esindaja vahendusel teadvalt kohtu eest hagi aluseks olevaid tegelikke asjaolusid ja viisid kohtu eksimusse lahendi koostamisel. Hagiavalduses taotleti muuhulgas Roodevälja Terminal OÜ-lt välja nõuda 23.07.
9. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu alusel põhinõudena summa 305 000 eurot ja kõrvalnõudena viivis summas 24 416,75 eurot. 23.07.
10. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu alusel Roodevälja Terminal OÜ-le üle kantud 400 000 eurot ei olnud laen Roodevälja Terminal OÜ-le, vaid sihtotstarbeline summa Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ilt Toomas Tamme huvides Aseri sadama kinnistute võõrandamiseks. Nimetatud kohustuse oli M M eelnevalt täitnud ja võõrandanud kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga kinnistud OÜ-le Aseri Sadam, mille tegelik juht ja kasusaaja oli Toomas Tamm ja mille juhatuse ainuliige oli Küllike Namm. 04.07.
11. a võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Ifret Mamedguseinov MV Finantseeringud OÜ poolt esitatud hagi menetlusse tsiviilasjas nr 2-17-
12. MV Finantseeringud OÜ ja äriühingut esindava advokaadi M. Greinomani vahendusel viisid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur Viru Maakohtu, kohtunik Ifret Mamedguseinovi isikus teadlikult jätkuvate tegudega eksimusse hageja esindaja esitatud arvamustega: 04.10.
13. a; 16.11.
14. a; 04.02.
15. a; 01.03.
16. a; 30.04.
17. a; 08.05.
18. a ja 08.08.
19. a ning kohtuliku arutamise käigus istungitel 19.02.
20. a, 23.07.
21. a ja 14.08.
22. a avaldatud positsiooni ning seeläbi ebaõigete andmetega seoses hagi aluseks olevate asjaoludega. 04.10.
23. a kinnistas MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinov täiendavalt eksimusse viimist, esitades Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile arvamuse, milles esitati vastuväited 23.07.
24. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu näilikkuse ning selle Toomas Tammega seotuse kohta. Hageja vastuses eksitatakse Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi samuti kostja esitatud tõendite lubatavuse osas, viitega, et Küllike Nammi, Toomas Tamme ja M M vahelise kirjavahetuse puhul on tegemist advokaadi õigusteenuse osutamist puudutava dokumentatsiooniga. 16.11.
25. a MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel esitatud vastuses kinnistatakse jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist, esitades vastuväiteid tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamise põhjendatuse kohta, tuues lisaks välja ülekuulamise ressursimahukuse ning seeläbi menetluse aeglustamise. Samuti esitatakse MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel vastuväiteid Küllike Nammi ülekuulamise taotlusele. 04.02.
26. a vastuses kinnistatakse jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist, vaidlustades jätkuvalt kostja taotletud tõendite asjakohasust. MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel kinnistavad Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev 6 1-22-7314 Kangur ühiselt ja kooskõlastatult Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist 19.02.
27. a kohtuistungil muuhulgas väitega, et MV Finantseeringud OÜ taotletud dokumendi (O L poolt kirjutatud käsikirjalise paberi rahaliste vahendite üleandmise kohta) olemasolu puudumise kohta ning vaidlustades Toomas Tamme puutumust näiliku laenutehinguga. Seega on MV Finantseeringud OÜ läbi oma esindaja loonud kohtule teadvalt tegelikest asjaoludest pettusliku pildi, jättes Küllike Nammi ja Toomas Tamme tegeliku puutumuse sõlmitud näiliku laenulepingu ja selle alusel liikunud rahaliste vahendite tegelike asjaolude kohta avaldamata. 01.03.
28. a edastati MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimise kinnistamiseks 01.03.
29. a Kalev Kanguri allkirjastatud kinnitus, milles ta väidab, et tema teada ei ole olemas ja seega ei saa kohtule esitada O L poolt kirjutatud käsikirjalist paberit rahaliste vahendite üleandmise kohta. Tegelikkuses teadsid nimetatud paberi olemasolust ja raha üleandmise asjaoludest nii Küllike Namm kui ka Toomas Tamm. Täiendavalt kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist 24.04.
30. a Küllike Nammi poolt Viru Maakohtule edastatud kirjaga, mille allkirja kohaselt OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm (äriregistri kood XXX) vandeadvokaat Küllike Namm on Toomas Tamme lepinguline esindaja. Esitades teadlikult notariaalselt kinnitatud võltsitud volikirja, mille kohaselt on Küllike Namm Toomas Tamme esindaja abikaasana, eesmärgiga vältida tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamist ning paludes asendada vahetu ülekuulamise kirjalike selgituste võtmisega. Teadlikult võltsitud volikirja esitamisega omistas Küllike Namm, kelle tunnistajana ülekuulamist oli tsiviilasja 2-17-10142 kohtuliku arutamise käigus kohtult taotletult, endale tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) seadustiku § 218 lg 1 p 5 alusel sätestatud esindusõiguse, eesmärgiga taotleda Toomas Tamme tunnistajana ülekuulamata jätmist ning eesmärgiga vältida enda tunnistajana ülekuulamist. Esindusõigust muul moel ei oleks olnud võimalik Küllike Nammil saada, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda tunnistajal kasutada advokaadist esindaja abi. 30.04.
31. a kinnistati MV Finantseeringud OÜ esindaja M. Greinomani vahendusel esitatud hageja arvamuses, mis oli tehtud vastuseks Toomas Tamme abikaasa 24.04.
32. a kirjale, Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist veelgi, toetades Toomas Tamme abikaasa kirjas esitatud taotlust ning paludes kohtul Toomas Tamm üle kuulata kirjalikult. 08.05.
33. a arvamuses MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist, vaidlustades tunnistaja Toomas Tamme vande all kohtuistungil ülekuulamise vajadust, viitega Toomas Tamme abikaasa esitatud volikirjale. Täiendavalt kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimuses olemist 23.07.
34. a ajavahemikul kell 11.10 kuni 11.52 Toomas Tamme poolt Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8 tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 teadvalt valeütluste andmisega. Ütlustes kinnitas Toomas Tamm vande all, et temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX) tasus AS Kalotex (äriregistri kood XXX) juhatuse liikmele O L 01.08.
35. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas, samuti kinnitades, et ei ole nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud. Samuti kinnitas Toomas Tamm, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda 7 1-22-7314 sõnul Aseri Sadam OÜ investor. Lisaks ei ole Toomas Tamm enda sõnul andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex. Tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamise ajal kohtusaalis viibinud Küllike Namm, olles teadlik tsiviilkohtumenetluse 2-1710142 aluseks oleva 23.07.
36. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu näilikkusest ja Toomas Tamme poolt valeütluste andmisest, ei avaldanud kohtusaalis tehingu tegelikke asjaolusid ja süvendas tegevusetusega Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimuses olekut. Toomas Tamme poolt valeütluste andmise ning MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel tsiviilasjas nr 2-17-10142 OÜ Roodevälja Terminal vastu hagiavalduse esitamise ning Viru Maakohtule kostja arvamuste ning kohtuistungil avaldatud seisukohtadega lõid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult grupis MV Finantseeringud OÜ äriühingu advokaadist esindaja M. Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile teadvalt ebaõige ettekujutuse tsiviilasja 2-17- 10142 MV Finantseeringud OÜ hagi OÜ Roodevälja Terminal vastu aluseks olevate asjaolude kohta. Toomas Tamm andes tsiviilkohtus tunnistaja teadvalt vande all vale ütlusi ühiselt ja kooskõlastatult Küllike Nammi ja Kalev Kanguriga MV Finantseeringud OÜ vahendusel viisid Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi kavatsetult eksimusse OÜ Roodevälja Terminal T.R. Tamme Auto OÜ suhtes 23.07.
37. a sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevuse esinemise ja võla ulatuse osas, olles teadlikud, et tegelikku laenusuhet ei eksisteeri ning M M on oma kohustused kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga täitnud, võõrandades Aseri sadama kinnistud Aseri Sadam OÜ-le. Eksimusse viidud Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinov tegi 12.09.
38. a kohtuotsuse, millega mõistis OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevuse summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses, s,o 634 416,75 eurot. Lisaks kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja M. Greinomani vahendusel ajavahemikul 01.02.
39. a kuni 26.02.
40. a Tartus Kalevi 1 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke eksimuses olekut, Viru Maakohtusse tsiviilasjas 2-17-10142 esitatud hagi, seisukohtade ja Toomas Tamme antud ütluste ning Tartu Ringkonnakohtule esitatud hagi vastuväidete ning 29.01.
41. a kohtuistungil Tartus Kalevi 1 toimunud kohtuistungil. Nimetatuga lõid Toomas Tamm, Küllike Namm, Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult grupis MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja M. Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke, teadvalt ebaõige ettekujutuse tsiviilasja 2-17-10142 MV Finantseeringud OÜ hagi OÜ Roodevälja Terminal vastu aluseks olevate asjaolude kohta. Eksimusse viidud Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tegi 26.02.
42. a kohtuotsuse, millega mõisteti OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevus summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi, põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses. KarS § 121 p 2 loetakse suureks kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur panid toime KarS § 209 lg 2 p 3,4 alusel kvalifitseeritava kuriteo, luues grupis varalise kasu saamise eesmärgil Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nackele teadvalt ebaõige ettekujutuse 8 1-22-7314 kannatanu OÜ Roodevälja Terminal ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel sõlmitud laenulepingu asjaoludest, eesmärgiga saada õigus 634 416,75 euro (s.o suur ulatus KarS § 12 1 p 2 järgi) väljamõistmiseks. Samuti süüdistatakse Küllike Nammi selles, et tema olles teadlik, et 02.01.
43. a kuupäevaga koostatud ja tõestatud notariaalse volikirja, mis on 02.01.
44. a registreeritud Rakvere notar I R notari ametitegevuse raamatu registris nr X, millega Toomas Tamm volitas ennast erinevates tehingutes ja toimingutes esindama Küllike Nammi, sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid, esitas notariaalselt kinnitatud volikirja esindusõiguse tõestamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Ifret Mamdeguseinovile. Notariaalselt kinnitatud volikirjas oli kirjas, et volitatu Küllike Namm on Toomas Tamme abikaasa. 02.01.
45. a toimunud Rakvere Notar I R juures toimingu tegemisel ei juhtinud ei Toomas Tamm ega ka Küllike Namm notari I R tähelepanu sellele, et volikirjas olev termin, justkui oleks Küllike Namm Toomas Tamme abikaasa, ei vasta tõele olenemata sellest, et notar luges volikirja isikutele ette. 24.04.
46. a esitas Küllike Namm, kui OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm (äriregistri kood XXX) vandeadvokaat ja Toomas Tamme volitatud esindaja, teadlikult notariaalselt kinnitatud volikirja, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid, Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule Ifret Mamdeguseinovile Rakveres Rohuaia
47. Küllike Nammi poolt esitatud tegelikkusele mittevastava volikirjaga soovis Küllike Namm saada õiguse esindada Toomas Tamme tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) seadustiku § 218 lg 1 p 5 sätestatud alustel kui tunnistaja Toomas Tamme abikaasa. Tulenevalt advokatuuriseaduse § 40 lg 1, § 55 lg 1, § 12 lg 6 on advokaadi poolt kliendi kohtus esindamine õigusteenus, mille osutamise aluseks on kliendileping ning millega advokaat kinnitab, et on kliendi poolt esitatud ülesande vastu võtnud. Küll aga ei saa advokaat advokatuuriseaduse § 12 lg 3 ülesannet vastu võtta, kui on ilmne, õigusabi taotletakse seadusega vastuolus oleva huvi kaitseks või kui kliendi nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks. Seega Küllike Namm, omamata õigusteenuse osutamiseks kliendilepingut ja seeläbi TsMS § 218 lg 1 p 1 tulenevat vandeadvokaadi esindusõigust, omandas teadlikult võltsitud volikirja esitamisega Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale õiguse esindada Toomas Tamme, kui tunnistaja abikaasa tsiviilasjas nr 2-17-10142 ning see võimaldas tal teha Toomas Tamme volitatud esindajana kohtule ettepanek vältida tunnistaja Toomas Tamme vahetut ülekuulamist, taotledes selle asendamist kirjalike selgituste andmisega. Lisaks soovis Küllike Namm valeandmeid sisaldava volikirja esitamisega luua endale kohtumenetluses seaduslik alus vabaneda Toomas Tamme abikaasa ja tunnistaja esindajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 ütluste andmisest. 30.04.2018 ja 08.05.2018 arvamustes MV Finantseeringud OÜ esindaja esitas kohtule seisukohad viitega Küllike Nammile kui Toomas Tamme abikaasale. Seega, Küllike Namm teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 345 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Toomas Tamme (Tamm) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda hoiatati eelnevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 262 lg 2 alusel teadvalt vale ütluse andmise eest, andis Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8 23.07.
48. a ajavahemikul kell 11.10 kuni 11.52 tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 teadvalt valeütlusi selle kohta, et temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX) tasus AS Kalotex (äriregistri kood XXX) juhatuse liikmele O L le 01.08.
49. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas, samuti kinnitades, et ei ole 9 1-22-7314 nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud. Samuti kinnitas Toomas Tamm, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda sõnul Aseri Sadam OÜ investor. Lisaks ei ole Toomas Tamm enda sõnul andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex. Toomas Tamm on vande all selgitanud, et tema ei ole M M ga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga ja temale ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja, mis on seostatavad Aseri sadama keskkonnaprobleemidega. Tegelikkuses on tuvastatud, et kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2012 aastal Eesti Vabariigis soovis Toomas Tamm osta endale AS-ilt Kalotex (äriregistri kood XXX) viimasele kuuluvad Aseri sadama üksteist kinnistut: kinnistu registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX . Eesmärgiga varjata Toomas Tamme isikut, kui tegelikku Aseri sadama kinnistute uut omanikku, Aseri sadama kinnistute müüja AS Kalotex seadusliku esindaja O L eest, leppisid Toomas Tamm, M M ja Küllike Namm kokku, et Toomas Tamm annab AS-ile Kalotex kuuluvate Aseri sadamas olevate kinnistute ostmiseks M M le 400 000 eurot ning pärast kinnistute ostmist vormistatakse kinnistud Küllike Nammi poolt loodud äriühingu nimele, mille tegelik kasusaaja on Toomas Tamm. Kinnistute ostmiseks vajaliku summa üleandmiseks vormistati Toomas Tamme korraldusel, Toomas Tammele kuuluva äriühingu T.R. Tamme Auto OÜ (äriregistri kood XXX), kelle esindajaks oli juhatuse liige S S ja OÜ-ga Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX ), kelle esindajaks oli M M , vahel 23.07.
50. a näilik laenuleping. 25.07.2012 tehti Toomas Tamme korraldusel T.R. Tamme Auto OÜ arveldusarvelt ülekanne OÜ Roodevälja Terminal arveldusarvele summas 400 000 eurot selgitusega „laenuleping 23.07.2012 alusel“. AS Kalotex juhatuse liikme O L nõudmisel pidi M M kinnistute eest maksma O L le sularahas 300 000 eurot ning 50 000 eurot ülekandega AS Kalotex arveldusarvele. Kooskõlastatult Toomas Tammega ja selleks, et maksta O L le sularahas 300 000 eurot, tegi M M Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt ülekande enda isiklikule arvelduskontole summas 343 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“, millest 340 000 eurot võttis M M 01.08.2012 sularahas välja. 01.08.2012 sõlmis AS Kalotex, kelle esindajaks olid juhatuse liikmed H M ja O L , OÜ-ga Roodevälja Terminal, kelle esindajaks oli M M , kinnistute registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX notariaalse müügilepingu. M M ja O L varasema kokkuleppe kohaselt kirjutati kinnistute müügilepingusse kinnistute hinnaks 50 000 eurot. Pärast kinnistute müügilepingu sõlmimist andis M M O L le kinnistute ostmise eest sularahas 300 000 eurot. O L kirjutas käsikirjaliselt valgele paberile, et on saanud M M käest kinnistute müügi eest sularahas 300 000 eurot. O L poolt kirjutatud käsikirjalise kinnituse 300 000 euro sularahas üleandmise kohta andis M M 10.09.2012 Küllike Nammi kätte. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et 17.05.2015 on M M , J L , Toomas Tamm ja Küllike Namm kohtunud Küllike Nammi Advokaadibüroos ning kohtumise käigus arutati Aseri sadama ostmise protsessi ja Toomas Tamm oli teadlik, et T.R Tamme Auto OÜ poolt edastatud 400 000 euro eest soetas M M AS-lt Kalotex üksteist Aseri sadamas asuvat kinnistut, mis võõrandati hilisemalt Küllike Nammi loodud äriühingule OÜ Aseri Sadam. Toomas Tamme e-postkastidest nähtuvalt on Küllike Namm Toomas Tammele 26.02.2016 aadressilt XXX aadressile XXX edastanud e-kirja seoses Aseri Sadamas olevate prügimägedega, samuti on Toomas Tamm olnud e-kirjavahetuse osaliseks 18.10 ning 23.11.2017 ja 12.04 ning 10 1-22-7314 07.05.2018, kus on lisaks temale (XXX) osalenud Küllike Namm (XXX) ja G K (XXX) ning kirjavahetuse teemaks on olnud XXX jääkreostus ja sellega seoses tehtud uuringud. Seega on Toomas Tamm hiljemalt 17.05.2015 kinnitanud Aseri Sadama kinnistute soetamise asjaolusid, mille osas on ta 23.07.2018 Viru Maakohtu istungil väitnud vastupidist. Lisaks on Toomas Tamm ajavahemikus 18.10.2017-07.05.2018 osalenud ühe osapoolena kirjavahetuses, milles on arutatud Aseri sadama keskkonnaprobleeme ja nende likvideerimist. Seega, Toomas Tamm tunnistajana tsiviilkohtumenetluses teadvalt valeütluste andmisega, pani toime KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus jõudis tõendeid kogumis hinnates veendumusele, et Küllike Namm, Toomas Tamm ning Kalev Kangur tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Oma seisukohti põhjendab kohus järgnevalt, andes esmalt hinnangu menetluslikele küsimustele ning tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele, seejärel käsitleb üldiseid tuvastatud faktilisi asjaolusid, annab õigusliku hinnangu süüdistusele KarS § 209 lg 2 p 3,4, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 320 lg 1 järgi ning viimaks peatub süüteomenetluses tekitatud kahju küsimustel, asitõenditel ning menetluskuludel.
51. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Süüdistuse muutmine Esmalt peatub kohus süüdistuse muutmise temaatikal, kuna kaitsjad on seisukohal, et süüdistuse muutmine on olnud lubamatu. Prokuratuur esitas 26.04.2022 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja üldmenetluses kriminaalasja nr 1-22-2637 Küllike Nammi süüdistustes KarS § 3001 lg 2; § 209 lg 2 p 3, 4 ja § 345 lg 1 järgi; Toomas Tamme süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4; § 320 lg 1 järgi ja Kalev Kanguri süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi. Viru Maakohtu 28.11.2022 määrusega eraldati

§ 216lg 4 alusel kriminaalasjast eraldi kriminaalasjaks Toomas Tamm süüdistuses Kar

S § 320 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi; Kalev Kangur süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi; Küllike Namm süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4, KarS § 345 lg 1 järgi. Kaitsjad on algusest peale esitanud etteheiteid süüdistusakti kvaliteedile ning taotlenud süüdistusakti tagastamist nii enne kui ka pärast süüdistuste eraldamist. Kohus süüdistusakti tagastamist põhjendatuks pidanud ei ole, leides eelkõige seda, et kohtu hinnangul ei ole põhjendatud, et kohus jagaks prokuratuurile süüdistusakti tagastades juhtnööre, kuidas n-ö võimalikult kuulikindel süüdistusakt koostada.

1. Kohtumenetluse käigus esitas prokuratuur 19.04.2024 muudetud süüdistuse, täpsemalt esitas prokuratuur süüdistusest muudetud tervikteksti. Kohus möönab, et süüdistuse tervikteksti esitas prokuratuur esmalt kohtule ja kaitsjatele, jättes selle esitamata süüdistatavatele ning süüdistatavatele edastas prokuratuur muudetud süüdistuse tervikteksti alles siis, kui kaitsjad juhtisid sellele prokuratuuri tähelepanu (30.04.2024 kohtuistung). Kohus möönab ka seda, et asjaolud, mis tingisid süüdistuse muutmise pidid olema prokuratuurile teada juba varem. Kohus kõrvutades algset süüdistust ning muudetud süüdistust ei näe asjaolusid, mis oleksid saanud prokuratuurile teatavaks alles tõendite uurimisel kohtumenetluses. Seega menetlusökonoomika seisukohalt tuleb nõustuda kaitsjatega, et prokuratuur oleks saanud süüdistust muuta oluliselt varem, seejuures juba algselt esitada süüdistus sellisel kujul nagu on esitatud 19.04.
2. Ilmselgelt kohtumenetluse käigus süüdistuse muutmine mõjutas kriminaalasja efektiivset menetlemist, sest tõi kaasa viivituse, sest kaitsjatel ning süüdistatavatel oli vaja aega muudetud
3. 11 1-22-7314 süüdistusega tutvumiseks. Sellest hoolimata on kohus seisukohal, et eelnevalt viidatu ei too kaasa süüdistuse muutmise lubamatust.

§ 268

lg 2 kohaselt prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks, võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti. Sama §-i lg 4 kohaselt süüdistuse muutmise või täiendamise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Käesoleval juhul on prokuratuur süüdistust muutnud

§ 268

lg-s 2 lubatud ajal, kohus on muudetud süüdistuse vastu võtnud ning kaitsjatele ning süüdistatavatele on olnud tagatud aeg muudetud süüdistusega tutvumiseks ning ka oma seisukohtade esitamiseks. Kohus lähtub prokuratuuri 19.04.2024 muudetud süüdistusest.

1. Aegumine Seoses süüdistuse muutmisega tõusetus küsimus aegumises. 17.05.2022 määrusega andis Viru Maakohus süüdistatavad K. Nammi, K. Kanguri ja T. Tamme kohtu alla. Võrreldes algse süüdistusega, mille alusel süüdistatavad kohtu alla anti, on süüdistust 19.04.2024 muudetud süüdistuse esitamisel, täiendatud. Nimelt 19.04.2024 muudetud süüdistuses on kajastatud sündmusi aastast 2012, mida varasem süüdistusakt ei sisaldanud.
2. aastal kehtinud KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohtinud kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Aegumistähtaja alguse sidumine kuriteo lõpuleviimisega jõustus 01.01.
3. Seega ilmselgelt kui jaatada kelmuse toimepanemise etteheidet aastast 2012 on võimalik kelmus praeguseks aegunud. Kohus võrreldes algse süüdistuse ning muudetud süüdistuse teksti leiab, et prokuratuur ei ole irdunud oma põhietteheitest, milleks on justinimelt tsiviilkohtule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine ajavahemikul 30.06.
4. a kuni 12.09.2018 ja 01.02.
5. a kuni 26.02.
6. Muudetud süüdistuses lisandunud tekst puudutab teole eelnenud faktilisi asjaolusid ning kirjeldab sündmuste tausta, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistust kelmuses enne 30.06.2017 toimunud sündmustes esitatud ei ole.
7. Ka valeütluste osas, kus muudetud süüdistuses on täiendatud valeütluste sisu, leiab kohus, et prokuratuur ei ole irdunud oma algses süüdistuses välja toodud etteheitest, milleks oli T. Tamme poolt tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 teadvalt valeütluste andmine Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8 23.07.
8. a ajavahemikul kell 11.10 kuni 11.
9. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et KarS § 320 ei näe erisust valeütluste andmisel ühel korral või korduvalt, mistõttu on ainetu rääkida uute episoodide lisandumisest või faktilise olukorra muutumisest.
10. Sarnaselt ei tuvasta kohus, et süüdistuse muutmisega oleks irdutud Küllike Nammile algsest esitatud etteheite sisust – võltsitud dokumenti kasutamine.
11. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et isikutele esitatud etteheited sisuliselt muutunud ei ole. Kohtu alla andmisel 17.05.2022 otsustas kohus samade episoodide osas ning kuna süüdistuse muutmisel täiendavalt isikuid kohtu alla ei anta, siis kohaldub KarS § 81 lg 5 p 2, mis katkestab inkrimineeritavate kuritegude aegumise.
12. 12 1-22-7314 Uurimisalluvus kohtueelses menetluses Kohtumenetluses on korduvalt tõstatud küsimus kohtueelsest uurimisalluvusest. Kriminaalasjas nr 21740000007 alustati menetlust 20.01.2021 KarS § 320 lg 1 ja § 209 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud kuritegude uurimine kuulub

§ 212

lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 11.04.2013 määruse nr 60 kohaselt Politsei ja Piirivalveameti pädevusse. Käesolevas kriminaalasjas oli kohtueelse menetluse läbiviijaks Kaitsepolitseiamet. Ometi ei ole Kaitsepolitseiamet omal algatusel kriminaalasjas menetlust läbi viima asunud, vaid prokuratuuri määrusega on

§ 212

lg 5 alusel muudetud uurimisalluvust, millega on määratud uurimisasutuseks Kaitsepolitseiamet. (20.01.2021 juhtiv riigiprokurör Taavi Perni määrus - KoTo, tõendite köide 8, tl 210-211). Samal päeval on prokuratuur edastanud kriminaalasja materjalid Kaitsepolitseiametile kohtueelse menetluse läbiviimiseks. (KoTo, tõendite köide 8, tl 208-209). 10.

§ 212

lg 5 sätestab, et prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas. Seda antud juhul tehtud ongi. Kuna prokuratuuril on seadusest sätestatud õigus uurimisalluvust muuta otstarbekuse kaalutlustel, siis otstarbekuse üle otsustab prokuratuur. Prokuratuuri esitatud motiividega otstarbekuse hindamisel nõustumine või mitte nõustumine ei mõjuta vähimalgi määral uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasust. Prokuratuur on pädev uurimisalluvust muutma ning muudetud uurimisalluvuse alusel oli Kaitsepolitseiamet pädev uurimist läbi viima ning käesolevas kriminaalasjas kohtueelses menetluses menetlustoiminguid tegema.

1. Menetluse alustamine Järgnevalt peatub kohus kaitsjate väitel, millega seati kahtluse alla menetluse alustamise õiguspärasus. Kohus leiab, et M. M kasutuses olnud e-postkastides sisalduvad e-kirjad kinnitavad, et pärast seda kui tsiviilkohtud olid teinud otsuse, millega MV Finantseeringud OÜ hagi Roodevälja Terminal OÜ vastu rahuldati, hakkas M. M otsima võimalusi kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteokaebuse sarnastel asjaoludel, mis käesolevas kriminaalmenetluses, esitas M. M 19.03.2019 (KoTo, tõendite köide 9, tl 55-60). See jäi aga edutuks, sest Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2019 määrusega nr 1-19-5653 jäeti Roodevälja Terminal OÜ kaebus rahuldamata (KoTo, tõendite köide 9, tl 53-181). Seejärel nähtub, et M. M on aktiivselt asunud e-kirju saatma erinevatele politseiametnikele.
2. Kohus on vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud M. M ja politseiametnik G. A vahel toimunud e-kirjavahetuse (kokku 73 e-kirja). Sellest nähtub, et M. M edastab G. A erinevat infot, sh on ta edastanud ka oma meili salasõna ning dokumente seoses Aseri sadama maadega, ehituslubadega, reostusega. M. M on 13.03.2020 e-kirjaga edastanud G. A K. Nammi 24.04.2018 e-kirja kohtule, millele on lisatud juurde volikiri. (KoTo, tõendite köide 11, tl 1-279). G A kontakti on M. M saanud A J (KoTo, tõendite köide 9, tl 230).
3. Lisaks on kohus vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud 33 e-kirja perioodil 11.05.2020 kuni 17.01.2021 M. M suhtlus kaitsepolitseiametnik J. P . J. P on M. M edastanud materjale seoses Roodevälja Terminal OÜ poolt esitatud kuriteokaebusega ning edastanud Roodevälja Terminal OÜ ja MV Finantseeringud OÜ vahelise tsiviilvaidluse materjale (KoTo, tõendite köide 10, tl 1218). Veel on kohus vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud M. M e-kirjad politseiametnik A S ajavahemikul 20.01.2021-28.01.
4. Sellest nähtub, et M. M on edastanud infot seoses Aseri sadama maade keskkonnaprobleemidega (KoTo, tõendite köide 12, tl 1-13). Ohtrast ekirjavahetusest politseiametnikega ei saa aga kohtu hinnangul järeldada seda, et
5. 13 1-22-7314 kriminaalmenetluse alustamine ei oleks toimunud õiguspäraselt. Kaitseõiguse rikkumine Kaitsjad leiavad, et antud kriminaalmenetluses on rikutud süüdistatavate õigusi (ebaseaduslikult arestiti T. Tammele kuuluv raha, kohtueelses menetluses menetleja kogus üksnes süüstavaid tõendeid, ebaseaduslikult saadi juurdepääs T. Tamme e-postkasti sisule, läbiotsimine T. Tamme elukohas teostati ilma kohtu õigeaegse loata, kriminaalmenetluse kaitse aktiivse ettevalmistamise perioodil kuulati pealt T. Tamme telefonivestlusi kaitsjatega, süüdistusakt on algusest peale olnud ebaselge ja nõuetele mittevastav, menetlusõigusi kuritarvitades on muudetud süüdistusakti), mistõttu peab kõiki süüstavaid tõendeid hindama erilise hoolikusega. Kaitsjad on arvamusel, et ainuüksi asjaolu, et menetleja kogus üksnes süüstavaid tõendeid ning kohtualuste kõnesid aktiivse kaitse ettevalmistamise perioodil pealt kuulati, peaks kaasa tooma õigeksmõistmise.
6. Kohus tugineb tõendite hindamisel

§-le 61, mis sätestab, et kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Väljaspool vaidlust on asjaolu, T. Tamme vara aresti on Riigikohus oma 02.06.2022 määrusega nr 1-21-7774 tühistanud ning T. Tamme vara aresti alt vabastanud. Kohtu hinnangul annab see T. Tammele võimaluse taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist SKHS-i alusel.

1. T. Tamme e-postkasti sisu kasutamisel tõendina ning läbiotsimisel T. Tamme elukohas peatub kohus allpool, andes seisukoha, kas tegemist on olnud lubatavate tõenditega. Süüdistuse muutmise osas on kohus juba oma seisukoha ülal esitanud.
2. Puutuvalt kaitsjatega telefonivestluste pealtkuulamisega märgib kohus, et 13.11.2024 esitasid kaitsjad taotluse prokuröride A. Rüütel ja S. Nurm taandamiseks, alternatiivselt kõrvaldamiseks menetlusest. Taotlus esitati põhjusel, et kaitsjatele sai teatavaks, et päev pärast süüdistusakti kohtusse esitamist, milles süüdistus esitati lisaks T. Tammele ka K. Kangurile, K. Nammile, allutati T. Tamm jälitustoimingule (teabe salajane pealtkuulamine, -vaatamine, salvestamine) ning vastavaid jälitustoiminguid viidi T. Tamme suhtes läbi 10 kuu jooksul. Seda kriminaalasjas nr
3. Sealhulgas kuulas Kaitsepolitseiamet salaja pealt ning salvestas kõik T. Tamme telefonidelt väljaminevad, nendele sissetulevad kõned, sh kõned kaitsjatega. 04.09.2024 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusele 22913000008 andis loa Alan Rüütel. 15.11.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus kaitsjate taotluse osaliselt ning taandas prokurör Alan Rüütli. Kohus leidis, et kuigi jälituse toimumise ajal prokurör Alan Rüütel veel riigiprokurör ei olnud ja jälituslube kriminaalasjas 22913000008 ei andnud, siis nagu ta ise on selgitanud, siis jälitustoimikuga on ta kriminaalmenetluses nr 22913000008 tutvunud. Prokurör A. Rüütlil oli reaalne võimalus kõnealuste telefonikõnedega tutvumiseks ning juba pelgalt sellise reaalse võimaluse olemasolu kõnede kuulamiseks võib objektiivses kõrvalseisjas tekitada kahtlusi menetluse õigluses. Seega kohus reageeris menetluse õigluse kahtlusele ning taandas menetlusest prokuröri, kellel oli võimalik juurdepääs kõnedele kaitsjatega.
4. Kohus jääb oma 15.11.2024 seisukoha juurde ning leiab, et süüdistatavate vestlused kaitsjatega pidid jääma konfidentsiaalseks. Samas on kaitsjate viidatud jälitustoimingud, millega mh kuulati pealt ka kõnesid kaitsjatega, teostatud mitte käesoleva kriminaalasja raames, vaid kriminaalasjas
5. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et jälitustoimingute õiguspärasust tuleb hinnata asjas
6. Kaitsjate arvamusel on konfidentsiaalsuse rikkumisega rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, mis peaks olema iseseisvaks aluseks õigeksmõistmisel.

§ 309lg 2 ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist 19.

14 1-22-7314 õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alusena ei nimeta. Samuti ei ole tuvastatav, et käesoleva kriminaalmenetluse käigus oleks kriminaalasjas 22913000008 jälitustoimingutega saadud teavet mingilgi määral kasutatud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et asjaolu, et kriminaalmenetluses nr 22913000008 jälitustoimingute käigus on kuulatud pealt ka kõnesid kaitsjatega, ei too iseseisva alusena kaasa õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsjad on seisukohal, et kohtueelses menetluses on kogutud ainult süüstavaid tõendeid ning viidatud on menetleja K. K tegevusele. Kohus möönab, et menetleja K. K on menetlusdokumente koostades mitmel korral teinud nn hooletusvigu. Nii on nt 12.02.2021 vaatlusprotokollis tuvastatavad mitmed ebatäpsused: eksimus M isikukoodis, protokollis on märgitud M laenude tagastus, mitte laenude tagastus (KoTo, tõendite köide 1, tl 108-110). 28.09.2021 vaatlusprotokollis, millega on vaadeldud T.R Tamme Auto OÜ arvelduskontosid on viidatud Swedbank arvelduskontole, kuigi tegemist on Danske Bank kontoga. (KoTo, tõendite köide 1, tl 166-169). T. Tamme arvelduskontode vaatlusprotokolli kohtule esitamisel 17.01.2024 kohtuistungil ilmnes, et K. K on koostanud samade kontode vaatlusprotokolli ka 21.09.2021 kuupäevaga, s.o samal päeval kui ta tegi päringu kontode saamiseks. Seletamatul moel sisaldub kriminaalasja kohtueelse menetluse toimiku sisukorras 17.11.2021 vaatlusprotokoll, samas kui toimik on saabunud prokuratuuri 06.10.2021 (KoTo, tõendite köide 17, tl 150). Lisaks eelnevale on menetleja pidanud nn musta toimikut, tema ütluste kohaselt seal toimikus on asjad, mis ei oma tähtsust menetluses, mingid päringud. Kaitsjatel oli võimalus nn musta toimiku materjalidega tutvuda alles pärast seda kui K. K oli üle kuulatud, sest varem ei olnud kaitsjad teadlikud, et üldse selline toimik eksisteerib.

1. 01.03.2022 ja 09.03.2022 protokollidest kriminaaltoimiku materjalide kaitsjatele tutvustamise kohta nähtub, et kaitsjatel võimaldati neile huvipakkuvad e-kirjad salvestada vaatlusarvutisse eraldi kausta, mille koopiate väljastamist otsustas prokuratuur. (KoTo, tõendite köide 9 tl 183-185). Lääne Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2022 taotluse osalise rahuldamata jätmise määrusest nähtub, et M. M e-postkasti kontodega tutvumise kaustast ei edastatud kaitsjatele koopiat kõikidest e-kirjadest.( KoTo, tõendite köide 9, tl 186-187).
2. Kohus leiab, et ainuüksi menetleja tõendite kogumisel tehtud minetused kohtueelse menetluse käigus, ei saa olla eraldivõetuna õigeksmõistmise aluseks. Olenemata kõikidest eeltoodud minetustest on kohtumenetluses kaitsjatel olnud võimalik esitada ka need tõendid, millele kohtueelses menetluses juurdepääs on puudunud ning kohus on võimaldanud kaitsjatel esitada oma õigustavad tõendid. Kohus on taganud pooltele võrdse võimaluse esitada nende positsioone kinnitavaid tõendeid. Isegi juhul kui jaatada, et kohtueelne menetlus on olnud süüdistatava kallakuga, on kohus selle kohtumenetluses täiel määral kompenseerinud. Kohus on seisukohal, et selliselt oli süüdistatavatele tagatud nii kaitseõigus kui ka õigus ausale ning õiglasele kohtupidamisele. Kohus kogus nii prokuröri esitatud süüstavad tõendid kui ka kaitsjate esitatud õigustatavad tõendid ning hindas kõiki neid kogumis.
3. TÕENDITE LUBATAVUS JA USALDUSVÄÄRSUS Notar I R 2.detsembri 2019 e-kiri M K Kohus võttis vastu notar I R
4. detsembri 2019 e-kirja M K (KoTo, tõendite köide 1, tl 1). Kaitsjad N. Aas ning D. Teplõhh juhtisid 27.11.2023 kohtuistungil tõendi vastuvõtmisele vastu vaieldes kohtu tähelepanu sellele, et e-kirjas on avaldatud andmeid, mille osas on notaril notariaadiseaduse kohaselt saladuse hoidmise kohustus. Kaitsja D. Teplõhh viitas täiendavalt, et tegemist on notari antud selgitustega ajakirjanikule ning tegemist ei ole nõuetele vastava tõendiga.
5. 15 1-22-7314 Kohus olles tõendiga tutvunud leiab, et e-kirja sisust nähtuvalt on tõepoolest tegemist selgitustega ning kohus nõustub kaitsja D. Teplõhhiga, et isikuliselt tõendiallikalt selgituste saamise korrektne vorm on läbi ütluste andmise. Kohus märgib, et notar I. R on kohtus tunnistajana ülekuulatud ning tõendiks on tema kohtus antud ütlused, mitte aga e-kirjaga antud selgitused ajakirjanikule. Eelnevast tulenevalt kohus tunnistab I. R e-kirja M K lubamatuks tõendiks. Notar I R 28.12.2012 volikirja nr XX originaali koopia Kohus võttis tõendina vastu Rakvere notar I R 28.12.2012 volikirja nr XX originaali koopia. (KoTo, tõendite köide 1, tl 2-3). Nimetatud tõendi vastuvõtmisel tõusetus 27.11.2023 kohtuistungil küsimus tõendi kogumise õiguspärasuses. Kaitsjad viitasid NotS § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele ning kaitsjate vastuväidete kohaselt jäi ebaselgeks ka see, mil moel üldse dokument menetlejani jõudis. Prokurör leidis, et I. R on esitanud volikirja oma ülekuulamise käigus. Kaitsjad olid seisukohal, et notari ülekuulamise protokollist on võimalik aru saada ainult seda, et dokument oli esitatud menetleja poolt notarile ütluste andmise käigus.
6. I. R on kohtumenetluses tunnistajana ütlusi andes selgitanud, et ta ei anna dokumente välja ilma kohtu loata. Tunnistaja ütluste kohaselt ühel tööpäeval tulid tema juurde Kaitsepolitseiameti uurijad või politsei, aga kuna neil kohtu luba puudus, ei saanud ta üldse originaaldokumenti välja anda. Nad vormistasid dokumendi, tema andis selle volikirja ning siis lepiti kokku, et ta peab tulema kahtlustatavana ülekuulamisele Jõhvi. Kui ta Jõhvis käis, siis selgus, et ta on T. Tamme ja K. Nammiga seoses varasemalt veel ühe volikirja teinud, mida ta ei mäletanud. Uurija isegi näitas talle seda.
7. Tunnistaja I. R ütlustest tulenevalt nõustub kohus kaitsjatega, et ei ole jälgitav, kuidas 28.12.2012 volikirja nr XX koopia menetlejani jõudis. I. R ütlustest tuleneb üheselt, et notar oli teadlik NotS § 3 lg 2 sätestatud nõudest ning ilma kohtumääruseta dokumente välja andma ei nõustunud. Ütlusest saab järeldada sedagi, et läbiotsimise käigus andis notar välja 02.01.2018 volikirja nr X (volikirja, milles sisaldus eksitus), mitte aga volikirja nr XX originaali koopia. Seda kinnitab ka 15.03.2021 läbiotsimisprotokoll. (KoTo, tõendite köide 8, tl 84-85). Notari ütluste kohaselt oli varasem volikiri tal meelest läinud ja seda näitas talle menetleja. Seega ei ole tuvastatav, kuidas volikirja nr XX originaali koopia menetlejani jõudis ning kohus leiab, et sellega on oluliselt rikutud tõendi kogumise korda, mistõttu ei ole tõend lubatav.
8. 12.01.2021 läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr 20913000001, koos lisa, fototabeliga Kohus võttis tõendina vastu 12.01.2021 läbiotsimisprotokolli kriminaalasjas nr 20913000001, koos lisa, fototabeliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 17-49). Kaitsjad on tõstatanud küsimuse nii läbiotsimisprotokolli kui ka sellele lisatud fototabeli lubatavuses tõendina. Seejuures on seoses fotodega küsimused tekkinud juba ammu enne tõendi lubatavuse vaidlust kohtus (KoTo, tõendite köide
9. kd, tl 26-28).
10. Kaitsjate hinnangul ei ole kohtu luba läbiotsimiseks T. Tamme elukohas antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning läbiotsimine toimus kohtu loata, s.o ebaseaduslikult. Läbiotsimismäärusest nähtub, et see on koostatud 11.01.2021 juhtivprokurör T. Perni poolt ning allkirjastatud 11.01.
11. Digitaalallkirjade kinnituslehest nähtub, et kohtunik J. Vernikova on andnud järgmise pealdise – Kohtunik/Rahuldatud/Pealdisega rahuldatakse järgnevad objektid: XXX. Digitaalallkiri antud 14.01.2021, s.o 2 päeva pärast läbiotsimise toimumist. (KoTo, tõendite köide 1, tl 7-16). Läbiotsimine toimus 12.01.
13. 16 1-22-7314

§ 91

lg 2 sätestab, et kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. Lõikest 3 tuleneb, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel. Lõige 6 sätestab, et läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Seega tuleneb seadusest prokuratuurile kohustus läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunikule seaduses läbiotsimise lubatavaks tunnistamiseks tähtaega määratud ei ole. Eelduslikult ei saa tähtaeg läbiotsimise lubatavaks tunnistamiseks olla ülemäära pikk, kuid ei saa eeldada, et see peab ilmtingimata toimuma läbiotsimise alustamisele järgneva tööpäeva jooksul, sest ka eeluurimiskohtunikul on vaja aega otsustuse tegemiseks. Antud juhul on eeluurimiskohtunik läbiotsimise lubatavaks tunnistanud 14.01.2021, mida saab pidada igati mõistliku aja jooksul otsustamiseks. Seega on kohus seisukohal, et läbiotsmine on kohtu poolt lubatavaks tunnistatud ning läbiotsimisprotokoll on lubatav tõend. 29. 12.01.2021 läbiotsimise protokollist nähtub, et vajadusel lisatakse hiljem läbiotsimisprotokolli juurde fototabel. Nähtuvalt lisatud fototabelist ongi nii toimitud. Fototabel on vormistatud järgmiselt: fototabel 12.01.2021 Toomas Tamme elukohas aadressil XXX toimunud läbiotsimisprotokolli juurde, kriminaalasjas nr 20913000001. Koostajaks on juhtivspetsialist Kadri Kuusik. Kohus tutvunud nii läbiotsimisprotokolli kui ka fototabeliga ning kõrvutades seda tunnistajate ütlustega on seisukohal, et fototabelis kajastatakse 12.01.2021 läbiotsimisel tehtud fotosid. 30. Kohus on poolte kokkuleppel

§ 2911 alusel vastu võtnud tunnistaja V B kohtueelses menetluses antud ütlused. (Ko

To, tõendite köide

1. tl 31-35). Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, kuidas läbiotsimisel majapidamisruumis asuvast saunaahjust politseinikud katki rebitud paberid välja võtsid, tegid pildid ja panid paberid tagasi. Tunnistaja V T ütluste kohaselt tegi tema oma töö mobiiltelefoniga pildid T. Tamme 12.01.2021 elukoha läbiotsimisel sauna ahjust avastatud katki rebitud paberitest. Teemaks paberitel oli M M , kes sai raha ja oli teise paberiga kohustatud tagastama, oli raha summa kirjas. Fototabelist nähtub, et kirjeldusele sarnaseid pabereid on kajastatud fotodel 26 ja
2. Läbiotsimisprotokolli ning fototabeli koostas K. K , kelle ütluste kohaselt läbiotsimisel tehtud fotod laeti kausta, millest tema tegi fototabeli. Millal täpselt ta fototabeli koostas, K. K ei mäleta.
3. Kaitsjad on viidanud, et kohtule on esitatud vaid paberkandjal fototabel ja kohtus ei ole olnud võimalik uurida elektroonilisi faile. Tunnistaja K K ütluste kohaselt e-toimikusse ta faile laadinud ei ole. Vastavalt

§ 149lg-le 3 tuleb digitaalfotot säilitada arvutifailina e-toimiku süsteemis.

Seega tuleb jaatada, et rikutud on

§ 149lg-s 3 sätestatud nõuet.

Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kaitsjate kinnitusel 25.01.2022 läbiotsimise fotodega tutvumisel arvuti failidena fotosid 26 ja 27 neile ei näidatud (KoTo, tõendite köide 9, tl 182). Seda, mis põhjusel fotod 26 ja 27 kaitsjatele tutvustamata jäid, ei ole teada ning kohtu hinnangul ei saa sellest ei saa teha järeldust, et neid fotosid ei olnudki. Olenemata asjaolust, et fototabel on esitatud vaid paberkujul, on võimalik tulenevalt tunnistajate ütlustest sedastada, et 12.01.2021 toimunud läbiotsimisel fotografeeriti ahjust välja võetud rebitud pabereid ning need on vastavuses fototabelis kajastatud fotodega 26 ja

3. Riigikohtu praktika kohaselt tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on 17 1-22-7314 oluliselt rikutud. Kohus on seisukohal, et antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Läbiotsimisel tehtud fotode vormistamine eraldi fototabelina hiljem, mitte samaaegselt läbiotsimisprotokolliga ei mõjutanud kuidagi fotodel kujutatut ning läbiotsimisprotokollis on viidatud, et vajadusel lisatakse fototabel. Nimetatud tõendid oleks saadud ka juhul kui fototabel oleks koostatud koos läbiotsimisprotokolliga. Tunnistaja V T ütlused Kohus peatub siinkohal tunnistaja V T ütluste usaldusväärsusel. Nimelt on kaitsjad välja toonud, et analüüsides ja võrreldes J P ning V. T ütluseid, saab asuda seisukohale, et vähemalt üks nendest ei räägi tõtt ning seda konkreetselt puutuvalt suhtlusesse M. M ga. Kohus nõustub, et V. T ja J. P on andnud suhtluse osas M. M ga vastakaid ütlusi. J. P ütlustest nähtub, et ta oli V. T le enda suhtlusest M. M ga juba
4. mais ette kandnud. Lisaks on J. P andnud ütlusi, et V. T oli isikuks, kes andis talle M. M kontakti ja vahendas M. M soovi Kaitsepolitseiametiga suhelda. J. P kinnitas sedagi, et osales T. Tammega seotud kohtades läbiotsimisel Rakvere Aqva veekeskuses ning samal päeval läbiotsimisega näitas V. T talle fotosid paberitest. J. P sai aru, et tegemist on sama paberiga, millele M. M on kogu aeg viidanud. Kindlasti avaldas ta seda V. T le. V. T kinnitas aga oma ütlustes, et temale ei öelnud 12.01.2021, s.o läbiotsimise ajal T. Tamme elukohas, M. M nimi mitte midagi ning J. P ta asja sisust suhelnud ei ole.
5. M. M on J. P aktiivselt e-kirju kirjutanud, kohus on vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud 33 e-kirja perioodil 11.05.2020 kuni 17.01.
6. (KoTo, tõendite köide 10, tl 1-218). Seega M. M teadis J. P ning nähtuvalt M. M J P saadetud e-kirjadest on M. M kirjutanud J. P nö Aseri sadama maadest, hoidnud kursis seal olevate keskkonnaprobleemidega, kirjutanud KKT Varad OÜ rahade liikumise kohta, edastanud materjale seoses M. M kui Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikme poolt esitatud kuriteokaebusega (seoses T. Tamme 23.07.2018 tsiviilkohtus antud valeütlustega ning grupis toime pandava kelmusega), edastanud tsiviilasja nr 2-17-10142 materjale (Roodevälja Terminal OÜ ja MV Finantseeringud OÜ vaheline vaidlus). Seega on M. M J. P hoidnud kursis asjaoludega, mis on puutumuses käesoleva kriminaalmenetlusega ning J. P pidi olema M. M e-kirju lugedes teadlik M. M versioonist, et M. M andis O. L le sularahas 350 000 eurot, mille saamist O. L kirjalikult kinnitas, kuid mille kohta paberit M. M l enam ei ole.
7. Ilmselgelt on usutav, et kui J. P nägi T. Tamme elukoha läbiotsimisel tehtud fotot puruks rebitud paberist M. M ja O. L nimedega, siis ta sai aru, et tegemist on paberiga, millest M. M on talle kirjutanud. Ometi puudub vaidlus selles, et 12.01.2021 keegi nimetatud paberit T. Tamme elukohast ära võtma ei läinud. Sellest järeldab kohus, et 12.01.2021 ei omistatud fotol kujutatud paberile ega ka M. M le (kui isikule, kelle nimi oli paberil) mingit tähtsust ning sellega võib olla seletatav J. P ning V. T ütluste erinevus. Üldteada on, et ebaolulisi detaile kalduvad inimesed halvemini mäletama. Nii J. P kui ka V. T andsid ütlusi
8. aastal, seega 3 aastat pärast T. Tamme elukohas toimunud läbiotsimist ning kohus leiab, et nö tavapäraste tööülesannete täitmisega seonduvad asjaolud, milleks saab pidada nii läbiotsimist kui ka igapäevast infovahetust, ei pruugigi detailselt meeles olla. Samuti kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamiseseme asjaolude osas oluline, mil moel ja kes M. M ga esimesena kontakti sai ja kuidas hiljem neid kontakte vahetati. V. T ütlused T. Tamme elukohas toimunud läbiotsimise käigus saunaahjus olnud puruks rebitud paberite fotografeerimise osas ühtivad tunnistaja V. B ütlustega, mistõttu leiab kohus, et V. T ütlused puutuvalt läbiotsimisel tehtud fotodega on usaldusväärsed ning neile saab tugineda.
9. Tunnistaja K K ütlused 18 1-22-7314 Seoses menetleja K. K on kaitsjad välja toonud, et tal tunnistajana ütlusi andes mälu küsitu suhtes sisuliselt puudus. Tõepoolest K. K ülekuulamisest saab teha järelduse, et tal on väga kehv mälu, sest K. K on korduvalt ja korduvalt küsimustele vastanud: “ei mäleta“ . Samas on ta ise ütlusi andes kinnitanud, et tal on pigem halb mälu. Arvestades, et K. K andis kohtus (istungid 04.04.2024 ja 10.05.2024) ütlusi aastatel 2021-2022 tööülesannete täitmisega seotud sündmuste osas, leiab kohus, et ei saa igapäevaste tööülesannetega seonduva detailselt mitte mäletamist ette heita. Seega leiab kohus, et ainuüksi kehv mälu ei too kaasa K. K ütluste ebausaldusväärsust tervikuna, vaid tema ütlusi on riimuvalt teise tõenditega võimalik arvestada.
10. 25.01.2022 Kristiina Lee e-kiri ja 26.01.2022 K L e-kiri Kohus võttis 05.06.2024 kohtuistungil tõendina vastu 25.01.2022 ja 26.01.2022 e-kirjad, millega kaitsjad kinnitavad T. Tamme 12.01.2021 elukoha läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumist. (KoTo, tõendite köide 9, tl 182). Prokurör vaidles tõendi vastu võtmisele vastu, olles seisukohal, et tegemist ei ole lubatava tõendiga, tegemist on kaitsjate omavahelise kirjavahetusega, kus kinnitatakse, mida neile on näidatud ja mis on näitamata jäetud. Prokurör leidis, et nimetatud ekirjad ei tõenda otseselt seda, mida kaitsjatele näidati või mitte. Tõendi loomiseks kaitsjad oleksid pidanud pöörduma Kaitsepolitseiameti poole ja küsima välja teabenõudega, selgitustaotlusega selle infot sealt nendelt inimestelt, kes tutvustasid neid materjale või kutsuma need inimesed kohtusse ja küsima, mida kellelegi näidati. Kui kaitsja tahab esitada kriminaalmenetluses mingisuguse väite, et temale on midagi tutvustatud või midagi jäetud tutvustamata, siis kaitsja saab seda istungil suuliselt teha. 38.

§ 63

lg 2 võimaldab kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Seega peab kohus tõendit lubatavaks. Samas tuleb nõustuda prokuratuuriga selles, et fotode tutvustamise täpsete asjaolude osas oleks olnud kohane küsida välja info materjalide tutvustamise kohta nendelt, kes tutvustasid materjale või kutsuma need isikud kohtusse. Seda tehtud ei ole ning kohus saab 25.01.2022 ning 26.01.2022 e-kirjadest järeldada vaid seda, et kaitsjad on käinud läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumas, fotosid 26 ja 27 neile siis ei näidatud. Mis põhjustel ei näidatud, ei ole tuvastatav. 39. T. Tamme e-postkasti tammeauto.ee vaatlusprotokoll 01.04.2021.a koos lisadega Kohus võttis tõendina vastu T. Tamme e-postkasti tammeauto.ee vaatlusprotokolli 01.04.2021.a koos lisadega.(KoTo, tõendite köide 5, tl 5-220). T. Tamme e-postkasti XXX sisule juurdepääs saadi Telia Eesti AS-i 21.01.2021 päringu vastusega. Päringu Telia Eesti AS-ile tegi Kaitsepolitseiamet 20.01.2021 tuginedes

§-dele 32 lg 2 ning 90 1 lg 1 ning 215 lg 1. (KoTo, tõendite köide 5, tl 1-4). Kaitsjad on vaidlustanud tõendi lubatavust viidates Põhiseaduse (PS) § 43 tulenevale sõnumisaladusele ning vaidlustades tõendi kogumise viisi (

§ 215alusel päringuga).

1. Kohus leiab, et T. Tamme e-postkasti sisu näol oli tegemist juba adressaadini jõudnud sõnumitega. Põhiseaduse § 43 sõnumisaladuse kaitsealasse kuuluvad vaid need sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis, kuid sinna ei kuulu saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid, mis on saatja või saaja valduses. Nimetatud asjaolu on põhjendatav sellega, et sõnumi teeloleku ajal, kui ta on väljunud saatja valdusest ning pole veel adressaadini jõudnud, on sõnum isiku mõjusfäärist väljas ning ta ei saa seda kolmandate isikute eest kaitsta. Kui sõnum on adressaadini jõudnud, on inimesel võimalik otsustada, kas sõnum kustutada või muul viisil teha kolmandatele isikutele kättesaamatuks. (vt Riigikohtu 30.06.2014 otsus 3-1-1-14-14). Seega ka
2. 19 1-22-7314 antud juhul oli T. Tammel võimalus otsustada, kas kustutada oma e-postkastist talle saabunud ekirjad või mitte. E- kirjade kustutamata jätmisel pidi T. Tamm arvestama riskiga, et juhul kui kellelgi õnnestub saada juurdepääs tema e-postkastile, siis on kättesaadavad ka tema e-kirjad. Seejuures pidi T. Tamm arvestama, et tema e-postkastis olevatele e-kirjadele on seaduses sätestatud juhtudel õigus juurde pääseda ka õiguskaitseorganitel. Küll aga nõustub kohus kaitsjatega, et antud juhul ei saanud menetleja T. Tamme epostkastile juurdepääsu lubataval viisil. Kohus on seisukohal, et kaitsjad on asjakohaselt viidanud

§ 901

sisalduvale regulatsioonile (seejuures on

§ 901

lg-le 1 tuginetud Kaitsepolitsei päringus), mis sätestab, milliste andmete saamiseks võib menetleja teha elektroonilise side ettevõtjale päringu. Kaitsepolitseiameti 20.01.2021 päringu tegemise ajal kehtinud

redaktsiooni kohaselt oli menetlejal õigus teha päring elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed (lg 1). Nimetatud säte ei anna menetlejale luba postkasti sisu välja nõudmiseks. Sellist luba ei anna ka

§ 215

. Antud säte ei loo iseseisvat nõuet ja määruste tegemise alust, need peavad olema legitimeeritud muude sätetega (vt Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne § 215 komm 1). Seega lisaks

§-ile 215 pidi olema täiendav seaduslik alus päringu tegemiseks ning andmetele juurdepääsu saamiseks. Nagu kohus varasemalt märkis, siis päringus viidatud

§ 901lg 1 selleks aluseks sobilik ei olnud.

1. Kaitsjad on seisukohal, et T. Tamme e-postkastist andmete saamine oli võimalik ainult kohtu loal ning kohus nõustub kaitsjatega. T. Tamme e-postkast sisaldas nii T. Tamme enda edastatud kui ka talle edastatud sõnumite sisu ning lisaks andmeid sõnumite vahetamise aja ning isikute kohta, kellega sõnumeid vahetati. Märkimisväärne on kohtu hinnangul seegi, et Telia Eesti AS-ilt nõuti välja kogu T. Tamme e-postkastis olemasolev sisu, st piiritlemata ajavahemikku ning isikuid, kellega suhtlus toimus. Kohtu hinnangul oli tegemist T. Tamme eraelu puutumatuse riivega ning tehtud päringust ei nähtu mitte mingisuguseid põhjendusi, miks isiku põhiõiguste riive on vajalik ja vältimatu ning seda just nii suures ulatuses.
2. Kohus leiab, et antud juhul oli lubatavaks viisiks saada Telia Eesti AS-ilt menetlejat huvitanud andmed läbiotsimisega.

§ 91

sätestab, et läbiotsimine toimub kohtumääruse alusel või kui tegemist on edasilükkamatu juhtumiga, siis prokuratuuri määruse alusel, kuid kohtunik peab hiljem otsustama määruse lubatavuse osas. Telia Eesti AS-ilt T. Tamme postkasti väljanõudmiseks kohtu luba ei olnud ning kohus leiab, et sellega rikuti oluliselt tõendi kogumise korda. Mitte ainult ei saadud juurdepääs andmetele ilma pädeva isiku loata, vaid kohus rõhutab veelkord, et Telia Eesti AS-ilt saadi juurdepääs T. Tamme kogu sellel ajal olemasolevale epostkasti sisule valimatult ning põhjendamata, miks oli vajalik ja vältimatu andmete saamine nii suures ulatuses. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et T. Tamme e-postkasti XXX vaatlusprotokoll 01.04.2021.a koos lisadega ei ole lubatav tõend.

1. Teised asjas esitatud vaatlusprotokollid Kohus võttis vastu MV Finantseeringud OÜ pangakontode 18.02.2021 vaatlusprotokolli, koos lisa CD-plaadiga. (KoTo, tõendite köide 1, tl 92-93). Vaatlusprotokollis olevas esimesest tabelist nähtub, et välja on toodud MV Finantseeringud OÜ arvelduskontol XXX teostatud tehingute partneri nimi ja iga partneri osas mitu korda on tehing tehtud, saldo, kpMin, kpMax, käive sisse, käive välja. Kaitsjate hinnangul on sellisel kujul tabeli vormistamisel tegemist menetleja analüüsiga, mis ei ole vaatlus ning ei ole seetõttu lubatav tõend. Kohus kaitsjate seisukohaga ei nõustu. Kaitsjate poolt viidatud Riigikohtu lahendis 1-18-437 on tõepoolest
2. 20 1-22-7314 Riigikohus leidnud, et menetleja hinnang ega analüüs ei ole

§ 63

lg 1 tähenduses tõend ning seda ei saa tõendina vaadelda ka siis, kui see on vormistatud vaatlusprotokollina. Viidatud Riigikohtu lahendis menetleja kõrvutas vaatluse objektiks olnud erinevaid tõendeid, seostas neid ja paigutas enda arusaama järgi konteksti, tegi erinevaid arvutusi, kokkuvõtteid ja järeldusi, analüüsides sealhulgas ka tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi ning vaadeldes erinevaid uurimistoimingu protokolle, menetlusdokumente ja samas menetluses enda poolt varem koostatud teiste isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolle. Midagi samaväärset käesoleval juhul 18.02.2021 vaatlusprotokollis menetleja teinud ei ole. Asjaolu, et vaatlusprotokolli koostamisel on tehingupartneritega toimunud kanded vormistatud koondina, mitte üks haaval välja toodud, ei muuda seda menetleja analüüsiks või järelduseks. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et MV Finantseeringud OÜ pangakontode 18.02.2021 vaatlusprotokoll on lubatav tõend. Sarnane koond on esitatud ka 27.09.2021 Kalotex AS pangakontode vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 183-185) ning kohus jaatab juba eelmainitud seisukohtadel ka 27.09.2021 vaatlusprotokolli lubatavust tõendina. Kaitsjad on vastu vaielnud ka tervikuna prokuratuuri poolt esitatud vaatlusprotokollidele kui tõenditele, sest vaatlusprotokollid on koostatud halva kvaliteediga ning kajastavad valimikku, mis on menetleja vajalikuks pidanud. Kaitsjad on seisukohal, et tõendiks on algdokumendid ning vaatlusprotokolli koostamine ei ole olnud vajalik – see ei lisa olemasolevale tõendile midagi kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt. Vaatlusprotokollid, mis on kohtule esitatud nende sisu arvestades ei evi valdavalt tõendi kvaliteeti.

1. Kohus möönab, et menetleja oleks saanud vaatlusprotokolle koostades olla hoolikam. Samuti möönab kohus, et mitmel juhul oleks piisanud algdokumendi kohtule esitamisest ning eraldi vaatlusprotokolli koostamine ei ole menetlusökonoomika seisukohast midagi juurde andnud. Samas on kohtul olnud võimalus tutvuda vaatlusprotokollide aluseks olnud algmaterjalidega, mis on olnud protokolli lisad ning valdavalt on neid kaitsjate taotlusel kohtumenetluse käigus uuritud. Kohus on kontrollinud vaatlusprotokollide vastavust algmaterjalidele ning nende vastavuse korral peab võimalikuks tugineda ka vaatlusprotokollidele.
2. Küllike Nammi poolt vastuseks dokumendid 28.01.2021 Kaitsepolitseiameti päringule esitatud Kohus võttis tõendina vastu Küllike Nammi poolt vastuseks 28.01.2021 Kaitsepolitseiameti päringule esitatud dokumendid. (KoTo, tõendite köide 2, tl 186-250). Kohtuistungil tekkis küsimus Küllike Nammi staatuses (kas kahtlustatav või tunnistaja) päringule vastamise ning dokumentide menetlejale edastamise ajal. Kohtu hinnangul on küsimuse tõstamine igati põhjendatud, arvestades, et T. Tamme elukohas toimunud läbiotsimisel 27.01.2021 selgitati T. Tammele, et T. Tamme kaitsjana ei saa osaleda K. Namm, sest on kriminaalasjas menetlusosaline. (KoTo, tõendite köide 1, tl 50-54). Arvestades ka K. Nammile päringu tegemiseks ajaks koostatud menetlusdokumente (vaatlusprotokollid, mis kajastavad mh K. Nammiga seonduvat), siis on alust arvata, et menetleja võis juba 28.01.2021 päringu esitamisel pidada võimalikuks K. Nammile kahtlustuse esitamist.
3. Tunnistaja V. T oma ütluses on kinnitanud, et arvab, et oli isikuks, kes selgitas T. Tammele, et K. Namm ei saa läbiotsimisel T. Tamme kaitsjana osaleda, sest K. Namm on kriminaalasjas menetlusosaline. V. T ütluste kohaselt tähendas menetlusosaline pigem kahtlustatavat. K. Kuusik, kes oli menetlejana K. Nammile päringu tegijaks, on andnud ütlusi, et K. Nammil ei olnud menetlusstaatust sellel hetkel, nad ei teadnud, kas ta on tunnistaja või kahtlustatav. Kaitsepolitseiameti 28.01.2021 päringus on viidatud K. Nammi telefonikõnele
4. 21 1-22-7314 prokuröriga ning K. Nammi soovile dokumentide vabatahtlikuks väljastamiseks. K. K on oma ütlustes kinnitanud, et tema K. Nammile siis ei öelnud, et K. Namm on kahtlustatav. See riimub ka K. K tehtud päringuga, millest ei selgu, kas menetleja on pöördunud K. Nammi kui tunnistaja või kui kahtlustatava poole. Päringust nähtub, et K. Nammile ei ole selgitatud vastavalt tema menetlusstaatusele tema õigusi ja kohustusi. Kohus märgib, et K. Nammi kui vandeadvokaadi õigusalastes teadmistes ei ole põhjust kahelda, kuid asjaolu, et päringu adressaadiks on vandeadvokaat, ei vabasta kohtu hinnangul menetlejat kohustusest tutvustada isikule tema õigusi ja kohustusi, sh õigust ennast mitte süüstada.

ei erista õiguste ja kohustuste tutvustamisel õigusalaste teadmistega tippspetsialisti nö inimesest tänavalt, kellel igasugused õigusalased teadmised puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et K. Nammile oleks selgitatud tema õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest ning seetõttu on menetleja rikkunud isiku põhiõigusi ning kohus leiab, et K. Nammi poolt edastatud dokumendid ei ole lubatavad tõendid. Kannatanu seadusliku esindaja M M ütlused Kaitsjad on seadnud kahtluse alla kannatanu Roodevälja Terminal OÜ seadusliku esindaja M M ütlused ning esitanud arvukalt tõendeid seoses M M ütluste usaldusväärsusega, mida kohus on ka vastu võtnud. Kohus on arvestanud, et olukorras, kus süüdistuses kirjeldatud asjaolud tuginevad suuresti M M ütlustele, on ülioluline hinnata igakülgselt M M ütluste usaldusväärsust. Usaldusväärsuse hindamisel tugineb kohus kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetele, mille kohaselt isikulise tõendiallika usaldusväärsus seostub näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).

1. M M on süüdistuses märgitud asjaolude osas andnud kohtus vande all ütlusi nii tsiviilkohtumenetluses kui käesoleva kriminaalasja menetluses. M M on tsiviilasjas nr 2-1710142 14.08.2018 kohtuistungil vande all üle kuulatud ning ta on andnud ütlusi, et O L ga oli kokkulepe kinnistute ostuks summas 400 000 eurot ning O. L nõue oli, et osa rahast oleks sularahas makstud. Notaripäeval andis M. M notaribüroos O. L le üle 350 000 eurot ning sai vastu kirjaliku kinnituse, et O. L on raha saanud. (KoTo, tõendite köide 4, tl 198-206, 207-222). Tsiviilasjas nr 2-17-10142 on Roodevälja Terminal OÜ vastuväidetes MV Finantseeringud OÜ esitatud hagile läbivalt viidanud sularaha üleandmisele summas 350 000 eurot ning dokumendile, mis sellist sularaha üleandmist kinnitab. (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-212)
2. 23.10.2017 vastuses Viru Maakohtule on M. M ja Roodevälja Terminal OÜ lepinguline esindaja kohtult otsesõnu taotlenud dokumendi väljanõudmist, mis kinnitab 350 000 euro üle andmist O. L le. (KoTo, tõendite köide 4, tl 34-39).
3. Käesolevas kriminaalasjas kohtus ütlusi andes on M. M jäänud küll selle juurde, et andis O. L le notaribüroos üle 350 000 eurot sularahas, kuid selgitanud, et kinnitusele raha saamise kohta märgiti O. L palvel summaks hoopis 300 000 eurot. Asjaolu, millele M. M tsiviilasjas nr 2-17-10142 kordagi tähelepanu juhtinud ei ole. Sarnaselt ei ole asjaolu, et kinnitus sularaha üleandmise osas on hoopis 300 000 euro kohta M. M maininud ka oma kuriteokaebuses (KoTo, tõendite köide 9, tl 55-60) ega ka 11.07.2019 e-kirjas Lavly Perlingule (KoTo, tõendite köide 9, tl 220-221). Pealtnägija loo stsenaariumi kohaselt rääkis M. M , et andis O L le 350 000 eurot ja selle kohta kirjutas O. L kinnituse. (KoTo, tõendite köide 15, tl 1-8). E-kirjas iseendale 21.07.2018 on M. M samuti otsesõnu märkinud, et O. L kirjutas paberile, et on saanud 350
5. 22 1-22-7314 (KoTo, tõendite köide 9, tl 215). Kohtule näib kummastav, et M. M ei pidanud vajalikuks tsiviilasja raames selgitada, et kinnitus raha saamise kohta ei kajasta raha üleandmist korrektselt. Tema kui kostja positsioon tsiviilkohtumenetluses on olnud selline, et dokument 350 000 euro üle andmise kohta ei ole enam tema valduses ja tuleb välja nõuda. Nähtuvalt käesolevas kriminaalasjas M. M kohtus antud ütlustest sellist dokumenti sellise summaga, aga üldse ei eksisteerinudki. Seega erinevad M. M tsiviilkohtumenetluses antud ütlused kriminaalkohtumenetluses antud ütlustest ning kohtu hinnangul on tegemist olulise vastuoluga. 50 000 eurot on piisavalt suur summa ja ei ole eluliselt usutav, et sellise summa erinevus võiks jääda märkamata. Seda enam, et küsimus ei olnud lihtsalt summa erinevuses, vaid selles, et teadlikult vormistati paber, mis ei kajastanud tegelikku olukorda. M. M andis O. L le üle ühe summa, kuid lubas kinnituse raha saamise kohta koostada hoopis väiksema summa osas.
6. Kohus on varasemalt lugenud lubatavaks tõendiks fototabeli, millest nähtub, et O L on saanud M M lt kinnistu müügilepingu eest 01.08.2012 300 000 eurot, allkiri. (KoTo, tõendite köide 1, tl 32). Seega leiab kohus, et on tõendatud, et paberile oli tõesti märgitud summaks 300 000 eurot mitte 350 000 eurot.
7. Kohus on poolte kokkuleppel

§ 2911alusel vastu võtnud tunnistaja L R , kes töötas notaribüroos, kus käisid M.

M ja O. L tehingut kinnitamas, kohtueelses menetluses antud ütlused. Ütluste kohaselt ei ole ta näinud M. M t notaribüroos lugemas sularaha. Seda, et selline summa oleks sularahas üle antud, ei kajastu ei Kalotex AS arvelduskontol (KoTo, tõendite köide 1, tl 183-184) ega O. L arvelduskontol (KoTo, tõendite köide 17, tl 36-64). 56. Kohus on vastu võtnud

§ 2911alusel tunnistaja L K ütlused, kes oli Roodevälja Terminal OÜ raamatupidaja.

L. K ütluste kohaselt ei mäleta ta, mis summaga Roodevälja Terminal kinnistud ostis, aga osa rahast pidi M. M tasuma O. L le sularahas. Tunnistaja mäletab ka seda, et lisaks ostu-müügi lepingule oli käsikirjaliselt kirjutatud paber, kus O L kinnitas, et on M. M lt saanud sularaha. Tema mäletamist mööda oli tegemist 6 kohalise numbriga. (KoTo, tõendite köide 8, tl 47-49). Seega L. K kinnitab käsikirjalise paberi olemasolu sularaha makse osas, kuid L. K sularaha maksmise juures ise ei viibinud ning ei saa kinnitada, kas sularaha ka tegelikkuses üle anti ning kui jah, siis millises summas.

1. Kohus leiab, et kui vaadelda kohtule esitatud M. M kasutuses olevates e-postkastides sisalduvaid e-kirju (KoTo, tõendite köide 8, tl 30), siis ilmneb, et M. M on versiooniga, et ta maksis O. L le kinnistute eest suure summa sularahas välja tulnud pärast seda, kui oli saabunud 23.07.2012 sõlmitud laenulepingu tagasi maksmise tähtaeg ning temalt hakati laenu tagasi nõudma. Varasemalt Roodevälja Terminal OÜ ja Kalotex AS vahelise lepingu ettevalmistamise ekirjavahetuses (KoTo, tõendite köide 6, tl 32-122) ning e-kirjavahetuses seoses T.R. Tamme Auto OÜ-le laenuintresside maksmisega (KoTo, tõendite köide 4, tl 145-149) puuduvad viited sularaha maksetele. M. M 18.12.2014 saadetud e-kirjas iseendale, milles on M. M ülestähendanud Aseri sadamaga seonduvad tehingud, ei ole samuti mitte mingit viidet, et kinnistute soetamise eest on tasutud lisaks ülekandega ka mingi summa sularahas (KoTo, tõendite köide 7, tl 116, köide 12, tl 50).
2. Olukorras, kus M. M on andnud sularaha üleandmist kinnitava dokumendi osas vastuolulisi ütlusi, sularaha üleandmist pole keegi pealt näinud, arvelduskontodele sularaha jõudnud ei ole ning M. M pole ka ise enne laenu tagasi maksmise nõudmist sularaha üleandmist oma e-kirjades märkinud, leiab kohus, et M. M ütlused ei ole usaldusväärsed. Ka O. L t ei ole
3. 23 1-22-7314 võimalik üle kuulata (surnud) ning tema kaudu ei ole võimalik kontrollida, kas ja millise summa M. M O. L le üle andis. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et kui O. L oli M väitel nõus kirjutama kinnitust tegelikkusele mitte vastavas summas sularaha kätte saamise kohta, siis ei saa kuidagi välistada, et ta oli nõus sellist kinnitust kirjutama ka juhul, kui sai M. M kinnituses märgitust väiksemas summas sularaha. Vastuolulisust M. M ütlustes esineb veelgi. Tsiviilkohtumenetluses on M. M nimetanud tehingu maksumusena 400 000 eurot. 14.08.2018 kohtuistungil esitas MV Finantseeringud OÜ esindav advokaat Greinoman võlakirja, mille kohaselt M. M kohustub 01.08.2012 ostu-müügi lepingu alusel maksma O. L le 40 000 eurot
4. novembriks
5. 14.08.2018 kohtuistungil M. M selle dokumendi kohta selgitusi anda ei osanud. (KoTo, tõendite köide 4, tl 198-206, 207-222). Kriminaalkohtumenetluses ütlusi andes selgitas M. M , et 40 000 eurot kohustus ta maksma selleks, et O. L annaks üle kinnistutega seonduvad dokumendid. Seejuures kirjutas M. M oma ütluste kohaselt võlakirja enne kui oli dokumendid O. L lt kätte saanud. Seega M. M kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt tehingu maksumus kokku ei olnud mitte 400 000 vaid 440 000 eurot ning tema ütlused on taas vastuolulised.
6. M. M ütluste usaldusväärsust hinnates peab kohus oluliseks ka järgnevat. M. M ütluste kohaselt oli kinnistute maksumus erinev sellest, mis märgiti notariaalsesse lepingusse (50 000) eurot. Seega allkirjastas M. M teadlikult lepingu, mis ei kajastanud tegelikku ostu-müügi hinda ning esitas selle notarile. M. M ütluste kohaselt allkirjastas ta ametliku dokumendi, mille sisu ei vastanud tegelikkusele selleks, et see tehing läbi viia ja see, et seal on valeandmed, teda ei morjendanud. Kohtu hinnangul iseloomustab see M. M suhtumist ametlike dokumentide koostamisesse ning ametiasutustele andmete esitamisse.
7. M. M andmetega endale sobivat ümber käimist kinnitab asjaolu, et M. M on 15.05.2020 teinud notar I. R päringu, milles soovib notari poolt 02.01.2018 tõestatud volikirja tõttu infot, kas T. Tamme ja K. Nammi vahel on sõlmitud kehtiv abielu. Notar vastab 22.05.2020 e-kirjaga M. M le, et volikirja sattus inimliku eksituse tõttu viga ning volitaja ei ole volitatu abikaasa. Viga parandati ning veast volikirjas ei teki abielusuhteid. (KoTo, tõendite köide 9, tl 227-229). Notari vastusest hoolimata on aga M. M 18.06.2020 edastanud e-kirja prokuratuurile, kus on märkinud: „Tamme abikaasa Küllike Namm“. (KoTo, tõendite köide,
8. kd, tl 57).
9. Seda, et M. M peab dokumentide endale sobivaks kohandamist ja tagantjärgi vormistamist igati lubatavaks, kinnitavad ka kaitsja D. Teplõhhi poolt esitatud tõendid seoses saneerimismenetlusega. Nimelt 08.05.2020 on M. M Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikmena esitanud Viru Maakohtule avalduse Roodevälja Terminal OÜ saneerimismenetluse algatamiseks. (KoTo, tõendite köide 12, tl 65-73, 139-176). Viru Maakohtule 22.06.2020 esitatud seisukohas on lisatud vara tasuta kasutamise leping koos lisaga, mis kannab kuupäeva 02.08.2010, ainuosaniku otsus 31.01.2019, vara müügileping 04.02.2019 ning nõude loovutamise leping 10.01.
10. (KoTo, tõendite köide 12, tl 78-101). M. M kasutuses olevatest e-postkastidest leitavatest ekirjadest nähtub, et eelloetletud dokumendid, mis koos 22.06.2020 seisukohaga Viru Maakohtule esitati on vormistatud tagantjärgi. Nimelt 12.04.2020 on S V kirjutanud e-kirja pealkirjaga info saneerimisavalduse jaoks M. M le, milles märgib, kas võtame 2019 aruandesse need nö M unustatud nõuded üle või jätame selle otsuse viimaseks. (KoTo, tõendite köide 14, tl 8-10, köide 15, tl 29-30). 14.04.2020 on M. M edastanud R T ja S V e-kirja, milles märgib kokku nõudeid 600, näha on ka varasem e-kiri varade nimekirjaga. Järgnevalt on M S I S , koopia M. M le edastanud e-kirja näidislepinguga Roodevälja Terminal OÜ ja M M vahel ja küsinud, mida sinna veel lisada ning mis kuupäevaga leping tuleb. Seejärel on M. S uuesti M. M lt küsinud lepingu kuupäeva kohta. (KoTo, tõendite köide 14, tl 33 -37). Seejärel on toimunud e-kirjavahetus vara
11. 24 1-22-7314 väärtuse osas. 01.05.2020 edastab M. S I. S ja M. M le e-kirjaga lepingu ning toimub ekirjavahetus lepingu täiustamise osas. 06.05.2020 edastab S V M. M le e-kirjaga vara tasuta kasutamise leping koos lisaga, mis kannab kuupäeva 02.08.2010, ainuosaniku otsus 31.01.2019, vara müügileping 04.02.2019 ning nõude loovutamise leping 10.01.2020, samal päeval edastab ta eelloetletud dokumendid uuesti ning palub saata M töösse (KoTo, tõendite köide 14, tl 46-93). Seega M. M vormistas dokumendid tagantjärgi ning esitas need kohtule. Seda on M. M ka käesoleva kriminaalmenetluse käigus kohtus ütlusi andes kinnitanud. Algselt küll vastates, et ta ei ole kunagi kohtule esitanud tagantjärgi vormistatud dokumente, kuid hiljem end parandades, vastates, et dokumendid võisid olla koostatud tagantjärgi, aga peegeldasid tegelikkust ja olid tegeliku sisuga. Nad ei olnud valed, vaid sisu oli neil õige.
12. Kohus ei võta siinkohal seisukohta, kas saneerimismenetluses esitatud dokumendid vastasid tegelikkusele või mitte, kuna see ei ole käesolevas kriminaalmenetluses tõendamisesemeks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka analüüsida neid tõendeid, mis on kaitsjad esitanud seoses saneerimismenetluses esitatud dokumentide tegelikkusele vastavusega. Küll aga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida, et M. M poolt täitemenetluses 22.08.2019 esitatud dokumentides saneerimismenetluses kajastatud M. M nõudeid Roodevälja Terminal OÜ suhtes ei nähtu. (KoTo, tõendite köide 12, tl 199-205). See toetab veelkord järeldust, et M. M le on omane esitada dokumente endale sobivalt ning tal puudub vastutustunne oma esitatud dokumentide ning seisukohtade osas.
13. Kuna kaitsjad on seoses M. M ütluste usaldusväärsusega tõstatanud ka M. M poolt XXX korteriomandi soetamise teema, peatub kohus lühidalt ka sellel. Kohus märgib, et kohus ei asu tuvastama M. M XXX korteriomandi soetamise asjaolusid, sest see ei ole käeolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks, vaid võrdleb M. M antud ütluste riimumist muude esitatud tõenditega. M. M andis seonduvalt XXX korteriomandi soetamisega ütlused, mille kohaselt osa maksis J M kinni, osa maksis ta ise sularahas ja osa on pangas, G J , elukaaslane maksis ka veel 35 000 eurot selle korteri eest sularahas. Sarnaseid selgitusi on M. M andnud ka oma 15.04.2021 e-kirjas menetleja K K , kirjutades, et ca 35 000 eurot maksis M. M elukaaslane G J ning J M summas ca 107000 eurot. J M tasus korteri maksed kokkuleppel V K . (KoTo, tõendite köide 17, tl 100-101). Kui võrrelda aga Hausers KV OÜ arvelduskonto väljavõtet (KoTo, tõendite köide 15, tl 141-142) ning Roodevälja Terminal OÜ arvelduskonto väljavõtet samast perioodist (KoTo, tõendite köide 17, tl 35) ning vaadelda ka Hausers KV OÜ poolt esitatud arveid (KoTo, tõendite köide 15, tl 146-161), siis võib nõustuda kaitsjate järeldusega, et Hausers KV OÜ-le on raha laekunud hoopis Roodevälja Terminal OÜ kaudu, millest M. M ei menetlejaga suheldes ega kohtus ütlusi andes midagi rääkinud ei ole.
14. Kohus nõustub kaitsjatega, et isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa kõrvale jätta isiku tausta ja tema üldist suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus M. M on esitanud tsiviilkohtumenetluses ning kriminaalmenetluses erineva versiooni väidetava O. L le sularaha üleandmisega seoses koostatud dokumendi ning tehingu maksumuse osas, allkirjastanud teadvalt lepingu, mis sisaldas valeandmeid, koostanud dokumente tagantjärgi ning esitanud neid kohtule, ei saa M. M ütlusi tervikuna usaldada.
15. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et M. M ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tervikuna tõendikogumist välja.
16. Tunnistaja T V ütlused 25 1-22-7314 Kaitsjad on seadnud kahtluse alla ka tunnistaja T V ütlused, leides, et need on ebausaldusväärsed ning et isik võib olla M M poolt mõjutatud. Esmalt märgib kohus, et tunnistaja T. V ütlused Aseri sadama kinnistute ostmisega seoses põhinevad paljuski M M lt kuuldul. Teatavasti M M ütlused on kohus lugenud ebausaldusväärseteks. Lisaks on tunnistaja T. V ütluste andmise käigus möönnud, et mingeid asjaolusid teab ta ajakirjanduse vahendusel ja Aseri inimestelt. Seda kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et 09.09.2019 on T. V edastanud M. M le e-kirja artikli tõlkest, milles on muuhulgas käsitletud Aseri sadama maade müüki. (KoTo, tõendite köide 9, tl 224-226). Seega ei ole võimalik eristada, millise info on tunnistaja saanud M. M lt ja millise ajakirjanduse või nn Aseri inimeste vahendusel. 69.

§ 66

lg 21 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Kohus leiab, et kaitsjad on asjakohaselt viidanud sellele, et M. M on 20.02.2018 e-kirjaga T. V le, edastanud tsiviilasja nr 217-10142 19.02.2018 istungi protokolli (KoTo, tõendite köide 12, tl 28). 19.02.2018 istungil arutati käsikirjalise dokumendi olemasolu üle, samuti oli arutlusel kostjate taotlus kuulata tunnistajana üle T. Tamm (KoTo, tõendite köide 4, tl 53-57). Seega T. V l oli võimalus end kurssi viia tsiviilasja nr 2-17-10142 sisuga ning nende materjalidega tutvumine võis paratamatult mõjutada tema sündmuste meenutamist. Seetõttu leiab kohus, et T. V ütlused osas, mis puudutavad Aseri sadama kinnistute ostmisprotsessi

1. aastal on ebausaldusväärsed ning ei ole tõendiks. Samas nähtub T. V ütlustest, et osa asjaolusid said talle teatavaks T. Tamme vahendusel, seda küll oluliselt enne
2. aastat. Kuigi ka nendest ütlustest tuleneb, et T. V kõike detailselt ei mäleta, siis arvestades aja möödumist on see mõistetav ning kohus peab võimalikuks nende ütlustega, mis puudutavad T. Tammelt kuuldut arvestada ning hinnata neid kogumis teiste tõenditega.
3. Jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus Prokuratuur on esitanud tõendina 16.09.2021 jälitustoimingu protokolli kriminaalasjas nr 20913000001 (KoTo, tõendite köide 8, tl 53-56) ning kaitsjad on taotlenud jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli. Esmalt märgib kohus, et jälitustoimik ei ole alustatud ning jälitustegevust ei ole teostatud mitte käesoleva kriminaalmenetluse raames, vaid kriminaalasja nr 20913000001 raames. 16.09.2021 jälitusprotokolli kohtule tõendina esitamisel on tegemist olnud tõendite ristkasutusega ning kohtu hinnangul lasub peamine jälitustegevuse kontrolli raskus menetluses, mille raames jälitustoimingud läbi viidi. Kohus möönab, et 16.09.2021 jälitusprotokolli lubatavuse hindamisel on ilmtingimata vajalik hinnata jälitustoimingu seaduslikkust, kuid seda vaid konkreetse protokolli pinnalt puutuvalt käesoleva kriminaalasjaga. Kohus leiab, et kohus ei saa käesoleva menetluse raames anda hinnangut kogu jälitustegevusele, mis on teostatud teises kriminaalasjas

§ 1267

ja

§ 1265alusel K.

K suhtes jälitustoimingute teostamiseks (pikendamine) ajavahemikul 18.12.2020-17.02.2021 ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Alari Möldre 31.12.2020 kohtumäärus nr XXX, millega on antud luba

§ 1267

ja

§ 1265alusel T.

Tamme suhtes jälitustoimingute teostamiseks (pikendamine) ajavahemikul 02.01.2021- 01.02.

1. Määrustele eelnesid prokuratuuri taotlused, vastavalt riigiprokurör Taavi Perni 12.12.2020 taotlus XXX ning 28.12.2020 taotlus XXX. (KoTo, tõendite köide 9, tl 1-22). Seega tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Lisaks eeltoodule tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi.
2. Kohus on tuvastanud, et kriminaalasjas nr 20913000001 alustati 14.01.2020 menetlust KarS § 294 l g 2 p 4, § 298 lg 2 p 3 ja 296 lg 1 tunnustel Kaitsepolitseiametile laekunud teabe alusel. Jälitusmenetluse eesmärgiks on olnud koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (KarS § 1262 lg 1 p 4).

§ 1262

lg 2 näeb ette loetelu kuritegudest, mille puhul on lubatav jälitustoiminguid teostada. Kõrvutades menetluse alustamisel viidatud kuriteokahtlust ning kohtumäärustes viidatud kuriteokahtlust, mis on tõusetunud isikute suhtes, kelle osas on jälitustoiminguid läbi viidud,

§ 1262lg-s 2 sisalduva loeteluga, tuleb jaatada, et jälitustegevus on olnud lubatav.

75. Lisaks tuleb veel hinnata järgmist. Nimelt

§ 126

1 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega peab kohtu lubades ning prokuratuuri taotlustes sisalduma argumentatsioon, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. Kohtu hinnangul tähendab see muuhulgas, et vähemalt kokkuvõtlikult peab kajastama määrus ja taotlus tõendusteavet, mille põhjal on sellisele järeldusele tuldud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul nii prokuratuuri taotlused kui ka kohtumäärused sellist tõendusteavet sisaldavad. Nii prokuratuuri taotlustes kui ka kohtumäärustes on piisava põhjalikkusega kirjeldatud antud ajahetkeks menetluse käigus kogutud tõendusteavet ning faktipõhiselt selgitatud, miks ei ole jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta tõendeid koguda. Seejuures on märgitud, et tegemist on raske korruptsioonikuriteo kahtlusega, millega kaasneb konspiratiivsus, mis raskendab tõendite kogumist. Kohus rõhutab sedagi, et nii taotlustes kui ka määrustes on loetletud erinevaid avalikke menetlustoiminguid ning põhjendatud, miks tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega jääks tulemusetuks. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. 76. 77. Kohus on ka kontrollinud 16.09.2021 jälitustoimingu protokolli vastavust plaadile 27 1-22-7314 salvestatud kõnega ning on tuvastanud, et protokoll vastab salvestusele. Kuna

§ 1262lg 2 peab võimalikuks jälitustoimingute teostamist mh Kar

S § 209 sätestatud kuriteos, siis kohus on seisukohal, et 16.09.2021 jälitusprotokoll on lubatav tõend puutuvalt süüdistatavatele KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistusega. Küll aga ei ole jälitusprotokoll lubatavaks tõendiks puutuvalt T. Tammele KarS § 320 lg-s 1 esitatud süüdistusega, sest KarS § 320 ei sisaldu

§ 1262lg 2 loetelus.

78. Kaitsjad on taotlenud ka jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olevate taotluste tekstide kinni katmise määruste põhjendatuse hindamist. Sarnaselt jälitustoimingutega kohus leidis (02.04.2024 kohtuistungil), et kinni katmised on õiguspärased ja vastavad seaduse nõuetele. Kohtule esitatud jälitustoimikus sisaldusid nii jälitustoimingu taotluste ja määruste originaalid (terviktekstid) kui ka samade taotluste ja määruste tekstikärbetega väljavõtted, mis on esitatud tutvumiseks kaitsjatele. Samuti on jälitustoimikus Riigiprokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX, Riigiprokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX, Riigiprokuratuuri 21.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX ning Riigiprokuratuuri 25.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX. Eelpool loetletud Riigiprokuratuuri load sisaldavad põhjendusi, mis ulatuses ja millistel alustel jäetakse kaitsjatele jälitustoimingute aluseks olevad andmed osaliselt tutvustamata. 79.

§ 12614

lg 1 lause 1 kohaselt võimaldatakse isikul, keda on tema suhtes jälitustoimingu tegemisest vastavalt

§ 126

13 teavitatud, soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Riigikohus on leidnud, et sellest sättest tuleneb analoogia korras ka isiku õigus tutvuda dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks, s.o. jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotlusega (vt RKKKm nr 3-1-1-1-17, p 52). 80.

§ 12614lg 1 esimeses lauses sätestatud õigus ei ole aga piiramatu.

Lõike teine lause näeb erinormina ette seitsmepunktilise loetelu alustest, mille esinemisel võib jälitusasutus prokuratuuri loal jätta lõike esimese lause kohaselt tutvustatavad andmed – sealhulgas jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse teksti – osaliselt või täielikult tutvustamata. Praegusel juhul on prokuratuur kohtumäärustes ning nende aluseks olevates prokuratuuri taotlustes katnud osa teksti kinni seetõttu, et selle teksti tutvustamata jätmiseks esineb alus vastavalt

§ 12614lg-s 1 sätestatule.

1. Kontrollides jälitustoimingu lubade, kohtumääruste ja prokuratuuri taotluste osalise tutvustamata jätmise seaduslikkust, ei saa kohus esitada üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, milliseid konkreetseid andmeid ja miks jälitustoimingu loas ning prokuratuuri taotluses varjata tuleb. Seetõttu on paratamatu, et kohtu põhjendused kaitsjate taotluste lahendamisel jäävad asja eripära arvestades teatud ulatuses abstraktseteks. Sellele vaatamata peab kohtu põhjendustest piisaval määral nähtuma, et kohus on tõepoolest tutvunud lisaks prokuratuuri määrusele ka jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega ning võrrelnud neid osaliselt varjatud
2. 28 1-22-7314 dokumentide tekstidega (RKKKm 1-18-5236 p 13). Kohus kontrollides, kas prokuröri poolt vastavate taotluste ja määruste osaline kinni katmine ja tutvustamata jätmine oli õiguspärane, võtab aluseks prokuröri poolt

§ 12614 alusel koostatud osalise tutvustamata jätmise lubade põhjendused.

Kohus kontrollis prokuratuuri osalise tutvustamata jätmise lubades nimetatud jälitusdokumentide originaaltekste, et tuvastada, kas neis esinevad

§ 12614

lg 1 p-des 1-7 toodud andmed, millest tulenevalt on teatud tekstiosade osaline varjamine põhjendatud. 83. Prokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas 16.12.2020 kohtumääruses nr XXX. Prokuratuur on tuginenud

§ 126

14 lg 1 p-dele 2 ja 4,

§ 12614

lg 1 p-le 6 ning

§ 12614lg 1 p-le 3.

Prokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas 31.12.2020 kohtumääruses nr XXX. Prokuratuur on tuginenud

§ 12614

lg 1 p-dele 2 ja 4 ning

§ 12614 lg 1 p-le 6.

Prokuratuuri 21.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas prokuratuuri 28.12.2020 taotluses XXX. Prokuratuur on tuginenud

§ 126

14 lg 1 p-dele 2 ja 4,

126 14 lg 1 p-le 6 ja

§ 12614lg 1 p-le 3.

Prokuratuuri 25.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas prokuratuuri 12.12.2020 taotluses XXX. Prokuratuur on tuginenud

§ 126

14 lg 1 p-dele 2 ja 4 ning

§ 12614lg 1 p-le 6.

84. Kohus analüüsides prokuratuuri 13.12.2021, 21.01.2022 ning 25.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise lubade sisulisi põhjendusi, leiab, et prokuratuuri esitatud põhjendused tekstiosade varjamiseks on olnud asjakohased ja küllaldased. 85.

§ 12614

lg 1 p 2 alusel on kinni kaetud teave, mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi.

§ 126

14 lg 1 p 4 alusel on kinni kaetud teave, mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara. Kohus nõustub prokuratuuriga, et kinnikaetava teabega tutvumise tulemusena võib teha järeldusi, kes on olnud infoallikaks ning ei saa ka välistada, et on võimalik teha järeldusi, kellele ja kuidas on infot edastatud. Infoga tutvumine võib seada ohtu nii infoallika elu ja tervise, au, hea nime või vara kui ka jälitusasutuse töötaja ja tema lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara. Kohus nõustub sellegagi, et kinnikaetud tekstid kirjeldavad, millisel kujul on info laekunud ning kui detailse infoga on tegemist. Lisaks arvestades kõrgendatud nõudeid korruptsioonijuhtumist teavitaja kaitsele, siis on põhjendatud seegi, et kinnikaetud teabega tutvumine võib kaasa tuua ohu kolmandate isikute õiguste kaitsele. 86.

§ 12614

lg 1 p 3 alusel on kinni kaetud teave, mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi. Siinkohal on prokuratuur asjakohaselt viidanud

§ 12610

lg 1 p-le 6 ning põhjendanud, et salastatus on kustunud vaid ulatuses, mis on lisatud kriminaaltoimikusse. 87.

§ 12614

lg 1 p 6 alusel on kinni kaetud teave, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud põhjendused jälitusasutuste poolt kasutatavatele meetoditele ja taktikale asjakohased. Kõnealused kohtumäärused ja prokuratuuri taotlused 88. 29 1-22-7314 sisaldavad andmeid, mis võivad viidata jälitusasutuste võimekusele toiminguid teostada. Kohus leiab, et kinnikaetava teabe põhjal on võimalik teha järeldusi, mis võib seada ohtu samalaadsete asjade menetlemise edaspidise efektiivsuse. Samuti saaks see takistuseks edasiselt jälitustoimingute läbiviimisel, kuivõrd teeks võimatuks efektiivselt kasutada seniseid taktikalisi võtteid ja meetodeid. Seega on tutvustamata jätmise põhjendused viitega

§ 12614 lõike 1 punktile 6 igati põhjendatud.

ÜLDISED FAKTILISED ASJAOLUD Vaidlust ei ole, et 30.06.2017 esitas MV Finantseeringud OÜ lepinguline esindaja Maksim Greinoman Viru Maakohtule hagiavalduse kostja 1 M M ja kostja 2 Roodevälja Terminal OÜ vastu. Hagiavalduses nõuti Roodevälja Terminal OÜ-lt 23.07.2012.a laenulepingu alusel 305 000 eurot ja sellelt summalt arvestatavat viivist. Hagiavaldusele lisati seonduvalt Roodevälja Terminal OÜ vastu suunatud nõudega 23.07.2012 laenuleping, saldokinnitus, laenulepingu 23.07.2012 lisa nr 1 ja nõude loovutamise teade. (KoTo, tõendite köide 4, tl 2-5, 16-21). Süüdistusest nähtuvalt oli 23.07.2012 leping näilik ning 23.07.2012 laenulepingu alusel üleantu ei olnud laen, vaid sihtotstarbeline summa Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ilt T. Tamme huvides Aseri sadama kinnistute omandamiseks. Süüdistuse järgi nimetatud kohustuse oli M M eelnevalt täitnud ja võõrandanud kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga kinnistud OÜ-le Aseri Sadam, mille tegelik juht ja kasusaaja oli Toomas Tamm ja mille juhatuse ainuliige oli Küllike Namm. Seega leiab kohus, et esmalt tuleb tuvastada, millised olid 23.07.2012 lepingu sõlmise asjaolud ning lepingu sõlmimisele järgnev sündmuste käik, sh on oluline, millisena on lepingu pooled 23.07.2012 lepingut käsitlenud. Samuti peab kohus vajalikuks kontrollida, kuidas on 23.07.2012 lepingu alusel saadud raha kasutatud.

1. 23.07.2012 sõlmisid T.R. Tamme Auto OÜ (laenuandja) ja Roodevälja Terminal OÜ (laenusaaja) lepingu, mis on pealkirjastatud kui laenuleping ning mille kohaselt laenuandja annab ning laenusaaja võtab laenu summas 400 000 eurot. Laenusumma tagasimakse lõpptähtjaks on märgitud 30.06.2014 ning intressiks märgitud 7% aastas. T.R. Tamme Auto OÜ poolt on lepingu allkirjastanud juhatuse liige S S ning Roodevälja Terminal OÜ poolt juhatuse liige M M . (KoTo, tõendite köide 4, tl 16-17). 16.02.2021 vaatlusprotokollist tulenevalt, millega on vaadeldud M M e-postkastide sisu on 23.07.2012 lepingu sõlmimisele eelnevalt M M saatnud 23.07.2012 e-kirja e-posti aadressile XXX .Teemaks laenuleping, e-kiri on koos manusega (17.08.2009 laenuleping Kiviõli Keemiakombinaadi OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahel). Vastuseks saab M M e-kirja, milles on märgitud: tegin natuke teistsuguse lepingu, vaata üle ja kui sobib, võid digiallkirjastada ja saata tagasi. E-kirja manuses on laenuleping T.R. Tamme Auto OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahel. M M saadab digiallkirjastatult lepingu tagasi ning veel samal päeval saab M M e-kirja e-posti aadressilt XXX , millega talle edastatakse S S poolt digiallkirjastatud leping. (KoTo, tõendite köide 6, tl 18-30). Nii T.R. Tamme Auto OÜ arvelduskontode 25.02.2021 vaatlusprotokollist kui ka Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et 25.07.2012 on T.R Tamme Auto arvelduskontolt tehtud ülekanne OÜ Roodevälja Terminali kontole summas 400 000 eurot, selgituses on toodud laenulepingu 23.07.2012 alusel. (KoTo, tõendite köide 1, tl 63, 72).
2. Kohtu hinnangul ei esine sellise lepingu sõlmimise protsessis midagi ebatavalist, mis annaks aluse järeldada, et poolte sooviks oleks olnud midagi muud kui laenulepingu sõlmimine. Pooled on vahetanud oma visioone lepingust, saanud esitada oma arvamusi ja teha ettepanekuid ning muudatusi ja siis lepingu allkirjastanud. Kohus ei nõustu prokuratuuri välja tooduga, et kui tegemist oleks tavapärase laenuga, siis oleks igati loogiline, et laenulepingu soovib koostada laenu andja, mitte ei saada mustandit laenusaajaks olev äriühing, mida laenu andja raamatupidaja natuke
3. 30 1-22-7314 muudab. Kohus leiab, et nii laenuandjal kui ka laenusaajal on lepingu koostamisel omad huvid ning ei oma tähtsust kumb pool need esimesena esitab. VÕS § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et Roodevälja Terminal OÜ on oma nõustumuse lepingule andnud M M kui äriühingu seadusliku esindaja poolt lepingu allkirjastamisega. Kohus leiab sedagi, et lepingu sõlmimise järgselt on tuvastatavad mitmed aspektid, mis kinnitavad, et pooled on 23.07.2012 lepingut käsitlenud just selliselt nagu leping on pealkirjastatud ehk siis laenulepinguna.
4. Nimelt Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist tuleneb, mida kinnitab T.R. Tamme Auto arvelduskontode vaatlusprotokoll, et 14.09.2012 on Roodevälja Terminal OÜ kontolt kantud 95 000 eurot T.R. Tamme Auto OÜ kontole. Selgituseks on märgitud laenu osaline tagastamine alus laenuleping 23.07.
5. (KoTo, tõendite köide 1, tl 53). Seega on loetud kuud pärast laenu saamist Roodevälja Terminal OÜ teinud T.R. Tamme Auto OÜ-le raha tagasikande, mida on määratletud just laenu tagastamisena.
6. 16.02.2021 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud M M kasutuses olnud e-postkastide sisu tuleneb, et 09.01.2013 on M M saanud e-kirja e-posti aadressilt XXX , millega on saadetud saldokinnitus laenude osas ja arve intresside kohta. Saldokinnituse kohaselt on Roodevälja Terminal OÜ võlgnevus OÜ T.R. Tamme Auto ees 31.12.2012 seisuga 315 175,26 eurot, millest laenu põhisumma moodustab 305 000 eurot. Arve nr XX intresside kohta on esitatud summas 10 175, 26 eurot. Ühtlasi küsitakse e-kirjas, et kas oskate öelda, kas laenuintresse hakkate ka osaliselt maksma, siis võib teha sel aastal igakuuliselt arved. Samal päeval vastab L (Roodevälja Terminal OÜ raamatupidajaks oli L K ) e-posti aadressilt XXX järgmiselt: laenuintresse ei soovi M igakuiselt maksta, seega saab teha, kas käesoleva aasta lõpus või laenu lõpliku tasumise korral koondarve intresside kohta. E-kirjale on lisatud saldokinnitus, mis on Roodevälja Terminal OÜ poolt kinnitatatud (käsikirjaliselt kirjutatud M M ja allkiri). (KoTo, tõendite köide 4, tl 145-149). Seega nähtub, et Roodevälja Terminal OÜ on saldokinnitusega tunnistanud võlanõuet T.R. Tamme Auto OÜ ees. Seejuures pole pelgalt tunnistatud nõuet, vaid esitatud ka seisukoht intresside maksmise osas. Kuigi e-kirjast nähtuvalt on intresside osas vastanud raamatupidaja, on e-kirjast arusaadav, et ta on edastanud M M seisukohta. Seega ei saa järeldada, et raamatupidaja oleks omal algatusel otsustanud vastamise, vaid e-kirjas on üheselt mõistetavalt viidatud M soovile. Ekirjas ei ole võlanõudele vastu vaieldud. Samuti ei ole väidetud, et T.R. Tamme Auto OÜ poolt Roodevälja Terminal OÜ-le kantud raha tagastamisele ei kuulu. Arusaadavalt ei saa sel juhul juttu olla intresside maksmisest.
7. Samuti on Roodevälja Terminal OÜ kinnitanud 31.12.2013 saldokinnituse, mille kohaselt Roodevälja Terminal OÜ võlgnevus OÜ T.R. Tamme Auto ees on 31.12.2012 seisuga 315 175,26 eurot, millest laenu põhisumma moodustab 305 000 eurot ning võlgnevus 31.12.2013 seisuga 326 350, 04 eurot, millest laenu põhisumma moodustab 305 000 eurot (KoTo, tõendite köide 4, tl 19, köide 8, tl 112). Ka see saldokinnitus tõendab kohtu hinnangul, et Roodevälja Terminal OÜ tunnistas oma võlgnevust ning jaatas kohustust saadud raha tagasi maksta.
8. 31.12.2013 on allkirjastatud OÜ Roodevälja Terminal ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel tasaarvestusleping. Lepingust nähtub muuhulgas, et T.R. Tamme Auto OÜ on esitanud Roodevälja Terminal OÜ-le arve 31.12.2012 nr XX summas 10 175,26 eurot (arve nr XX – KoTo, tõendite köide 9, tl 188) ning 31.12.2013 lepinguga loetakse see arve tasutuks. Roodevälja Terminal OÜ poolt on lepingu allkirjastanud M M ning T.R. Tamme Auto poolt Tarmo Terav. (KoTo, tõendite
9. 31 1-22-7314 köide 9, tl 190-191). Seega on Roodevälja Terminal OÜ pidanud vajalikuks 23.07.2012 lepingu alusel tekkinud laenuintresside tasaarveldamist. Kohtu hinnangul on selline käitumine olukorras, kus väidetavalt laenuleping oli näiline, tarbetu ning ebaloogiline. Laenu summas 305 000 eurot on kajastatud laenukohustusena ka Roodevälja Terminal OÜ majandusaasta aruannetes. Nii on 2012.a majandusaasta aruandest üheselt võimalik tuvastada, laen summas 305 000 eurot intressiga 7%, märgitud lisas 11 (KoTo, tõendite köide 8, tl 178), sama nähtub ka 2013.a majandusaasta aruande lisas 11 (KoTo, tõendite köide 8, tl 167).
10. Kohus võttis vastu tunnistaja L K kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel

§ 2911alusel ning tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli 2008-2013.

aastatel Roodevälja Terminal OÜ raamatupidaja. Tunnistaja ütluste kohaselt esitas M M talle raamatupidamise jaoks laenulepingu summas 400 000 eurot. Tunnistajale teadaolevalt oli laen antud Aseri sadama kinnistute ostmiseks, mille M ostis Toomas Tammele. Raha laekus T.R. Tamme Auto OÜ-lt Roodevälja Terminal OÜ arvele ning M M ütles, et on vaja teha ülekanne tema isiklikule arvelduskontole, sest tal on vaja võtta see sularahas välja, et maksta kinnistute eest. Kui suur see summa oli, tunnistaja enam ei mäleta. Tunnistaja kandis raha M M kontole ning kajastas seda kui omaniku poolt Roodevälja Terminal OÜ-lt varasemalt antud laenu tagastust. T.R. Tamme Auto OÜ antud laen jäi raamatupidamisse üles laenuna. Tunnistaja mäletab, et oli juttu, et laen tasaarveldatakse ja oli juttu, et T. Tamm ostab Roodevälja Terminal OÜ ära. Seega tunnistaja L K ütlustest tuleneb, et M. M sõnul Roodevälja Terminal OÜ-le oli laen antud kinnistute ostmiseks. Tunnistaja kinnitab, et raamatupidamises kajastati seda laenuna ja oli juttu tasaarveldusest ja Roodevälja Terminal OÜ ostmisest Toomas Tamme poolt. (KoTo, tõendite köide 8, tl 47-49). Tunnistaja ütlustest ei nähtu aga seda, et eksisteeris kokkulepe, et Roodevälja Terminal OÜ-l puudus kohustus laen tagasi maksta.

1. 02.01.2014 sõlmiti T.R. Tamme Auto OÜ juhatuse liikme T T ning Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikme M M vahel laenulepingu lisa nr 1, millega muudeti intressi ning märgiti uueks intressimääraks 2% aastas. (KoTo, tõendite köide 4, tl 20, köide 8, tl 113). Kohus leiab, et olukorras, kus 23.07.2012 laenuleping väidetavalt ei kajastanud poolte tegelikku tahet ning nendevahelisi õiguslikke suhteid, puudus igasugune vajadus selles lepingus laenuintressi muutmiseks. Kohtu hinnangul kinnitab lepingu muutmine seda, et pooled said lepingust aru nii nagu see oli pealkirjastud – laenuleping, mille kohaselt tuli tagasi maksta lepingu alusel saadud summa ja intressid ning lepingu muutmisega (intressimäära vähendamine) kergendati laenusaaja olukorda.
2. Seda, et M. M , kui Roodevälja Terminal OÜ seadusliku esindajana lepingu allkirjastanud isik, on Roodevälja Terminal OÜ ning T.R. Tamme Auto OÜ vahel sõlmitud laenulepingut mõistnud just laenuna, mitte aga mingi muu õigussuhtena, kinnitavad ka järgmised e-kirjad, mis on leitavad M. M poolt vabatahtlikult välja antud e-postkastidest. 18.12.2014 M. M saadetud e-kiri iseendale, milles on märgitud laen OÜ-lt Tamme Auto 400 000 ning hiljem laenu osaline tagastus Tamme Auto OÜ-le summas 95 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 7, tl 116, köide 12, tl 50). 05.01.2015 e-kiri J A , milles lisatud fail M antud laenud, milles sisaldub Roodevälja Terminal OÜ laen T.R. Tamme Auto OÜ-lt summas 305 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 9, tl 192-199). 24.01.2015 J. Leppikule saadetud e-kiri, millest nähtub, et M. M kirjutab, et Roodevälja Terminal OÜ-le anti laenu T. R Tamme Auto OÜ poolt summas 400 000 eurot kinnistute ostmiseks. Paari nädala möödudes soovis K. Namm vormistada kinnistud enda ettevõte Aseri Sadam OÜ nimele. Teostasime tehingu ja jäin heauskselt lootma, et T. Tamm leiab lahenduse Roodevälja Terminalile jäänud laenukohustuse summas 305 000 eurot likvideerimiseks. (KoTo, tõendite köide 7, tl 122, köide 9, tl 200). M. M 24.01.2015 e-kiri iseendale, kus ta nimetab summat 305 000 eurot laenuks.
3. 32 1-22-7314 (KoTo, tõendite köide 9, tl 201). M. M 29.01.2015 e-kiri Tarmo Teravale, milles M. M kirjutab, et Roodevälja Terminal OÜ laenukohustused on seotud Kalotex AS-ilt kinnistute soetamisega. (KoTo, tõendite köide 7, tl 132). M M 05.05.2015 e-kiri iseendale, mille kohaselt Roodevälja Terminal OÜ laenujääk T.R Tamme Auto OÜ-le on 340 830 eurot. (KoTo, tõendite köide 7, tl 205). I S 19.07.2016 e-kiri M M le, millest nähtub, et on proovitud lahendada Roodevälja Terminal OÜ ja T. R Tamme Auto OÜ vahelisi probleeme ning Roodevälja Terminal OÜ soovib täies mahus laenu kustutamist, mis on antud T.R. Tamme Auto OÜ poolt Roodevälja Terminalile. Ühtlasi on soovitud ka M M eraisiku laenu kustutamist, mis on võetud Kiviõli Keemiatööstus OÜ-lt. (KoTo, tõendite köide 9, tl 205-207). Samuti nähtub Kalev Kanguri poolt Kaitsepolitseiametile 29.01.2021 üle antud elektronkirjavahetusest, et I S 08.02.2017