KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Viimase istungi aeg Harju Maakohus Aleksandr Ko

) regulatsiooni kohaselt (B), hindab kokkuleppe rikkumist, hagejale kahju tekitamist ja kahjunõude aegumist (C). Lõpuks jaotab kohus menetluskulusid ja määrab kulud rahaliselt kindlaks (D). A 6. Tööandjal on õigus kasutada töösuhte reguleerimiseks tüüptingimusi (VÕS) § 1 lg 1,

§ 1lg 3).

Tüüptingimuste mõiste ning nende kasutamine ja tühisuse tingimused on reguleeritud võlaõigusseaduse üldosa

1. ptk
2. jaos. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selleks, et sellisele lepingutingimustele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuste kasutaja tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (RKTKo 06.06.2012, 3-2-1-66-12, p 12).
3. Hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus on välja toodud töölepingu punktis 8.
4. Mainitud punkt näeb ette, et tööandja tegevusaladega sarnasteks tegevusaladeks loetakse muuhulgas (kuid ei ole sellega piiratud) meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutavad, meditsiinilisi ja laboratoorseid instrumente, tarvikuid ning teste müüvad, hooldavad ja vahendavad isikud. Otsesteks konkurentideks on isikud, kes on seotud kaubamärkidega Abbott, Greiner, Randox, Alere, Acon, Certest, Cypress, Biomerica, R-Biopharm, Orgentec, Vedalab, Fortress, Artsana, Serola, Diasys, jne ja sarnaste või lähedaste kaubamärkidega seotud isikud ning isikud, kellega asutakse koostööle käesoleva töölepingu kehtivuse ajal (tl 7–9). Eeltoodud punkti sisu näitab, et hageja oli selle eelnevalt välja töötanud ja kasutanud töölepingute sõlmimisel. Kohus asub seisukohale, et töölepingu punkt 8.4, mis sisaldab hageja konkurente ja konkureerivat tegevust, on hageja tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. Teabe sisu ja väljendusviis on piisavalt selge ja arusaadav. Seetõttu on lepingu p 8.4 saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel.
5. Kostja on seisukohal, et hageja konkurendid ei ole lepingu punktis 8.4 mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Järelikult on viidatud punkt VÕS § 42 lg 1 esimese lause alusel tühine, kuna punktiga on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kohus toob välja, et kuivõrd käsitletav punkt on tüüptingimus, ei kohaldu selle tõlgendamisel VÕS §-s 29 sätetatud reeglid, vaid kasutada tuleb VÕS §-st 39 tulenevaid põhimõtteid (RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 17). Tõlgendades tingimust VÕS § 39 lg 1 esimese lause alusel ning arvestades VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet asub kohus seisukohale, et hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus on mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritlenud. Oluline on, et lepingus on läbi tegevusala välja toodud isikud, keda hageja peab enda konkurentideks: meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutavad, meditsiinilisi ja laboratoorseid instrumente, tarvikuid ning teste müüvad, hooldavad ja vahendavad isikud. Konkurendid on küll piiritletud ka kaubamärkide kaudu, kuid see tunnus ei ole määrava tähendusega. Hagejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsev isik võib erineval ajal erinevate kaubamärkidega tooteid müüa. Muudatused konkurendi kaubavalikus ei muuda asjaolu, et teatud isik on endiselt hageja konkurent, kuna mõlemad tegutsevad samal tegevusalal. Läbi tegevusala saab hageja konkurendiks olla ka see isik, kes müüb samu tooteid nagu hageja või see äriühing, kelle vahendatavate kaubamärkide valik erineb täielikult hageja omast. Keskmine mõistlik töötaja pidi läbi lepingu punktis 8.4 välja toodud tegevusala aru saama, kes on hageja konkurent. 4 Käsitletavas punktis on hageja otsesed konkurendid piiritletud ka kaubamärkide abil. Arvestama peab, et kaubamärgid on välja toodud töölepingu ja konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise aja seisuga. See tähendab, et aja jooksul võivad kaubamärgid muutuda. Mõistlikuks ei saa pidada lepingu muutmist kaubamärkide osas iga kord, kui hagejale saab teada, et tema tegevusalal hakatakse teise või uue kaubamärgi all kaupu müüma. See oleks tööandja ja töötaja jaoks ebamõistlikult koormav. Lisaks ei pruugi hagejal olla ülevaadet kõikide kaubamärkide ja neid vahendatavate isikute kohta, mis piiraks hageja võimalust kaitsta konkurentsipiiranguga oma erilist majanduslikku huvi. Lepingu punktis 8.4 on otseste konkurentidena välja toodud isikud, kes vahendavad kindlaid kaubamärke, samas täpsustatakse punktis, et konkurentideks on ka isikud, kellega asutakse koostööle käesoleva lepingu kehtivuse ajal. Seega pidi kostjale olema arusaadav, et hageja konkurendiks on ka need isikud, kes ei vahenda lepingus märgitud kaubamärke, kuid kellega asutakse koostööle lepingu kehtivuse ajal. Kohus ei nõustu kostjaga, et töötajale ei ole äratuntav konkurendi piiritlemine selliselt, et hageja konkurendiks loetakse isikuid, kellega asutakse koostööle lepingu kehtivuse ajal. Kostjale pidi olema arusaadav, et mitte iga isik, kellega hageja asub pärast töölepingu sõlmimist koostööd tegema, on tema konkurent, vaid üksnes see isik, kes tegutseb samal tegevusalal nagu hageja. Vastav arusaam pidi kostjal tekkima läbi lepingus selgelt välja toodud hageja tegevusala. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu järgi saavad hageja konkurentideks olla ka haiglad, meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutavad isikud. Samas võiks viidatud asutusi lugeda kostja konkurendiks vaid juhul, kui nende tegevusvaldkond on sama nagu hagejal, st meditsiiniseadmete ja -tarvikute müük (tl 6, tl 126). Kui kostja oleks asunud tööle haiglasse või meditsiinilisi teenuseid osutava isiku juurde, oleks kostja konkurentsipiirangut rikkunud vaid siis, kui tema töö uue tööandja juures oleks sisuliselt seotud hageja tegevusega. Kohus ei nõustu kostjaga, et kui lepingu järgi saab hageja konkurendiks pidada haiglaid, meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutatavaid isikuid, siis konkurendi piiritletus on ebamõistlik. Käsitletav tingimus on piisavalt täpne, mistõttu puudub alus seda VÕS § 39 lg 1 teise lause alusel hageja kahjuks tõlgendada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu punktis 8.4 on töötajale mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus. Punktiga ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kohus ei ole tuvastanud tingimuse tühisuse aluseid VÕS § 42 alusel. Seega puudub vajadus VÕS § 39 lg 2 esimest lauset kohaldada.
6. Kohus leiab, et konkurentsipiirangu tingimused ajalise ulatuse ja rahalise hüvitise osas on hageja tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjaga oleks neid tingimusi enne lepingu sõlmimist läbi räägitud. Nende sisu ja väljendusviis on piisavalt selge ja arusaadav, mistõttu on need saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel. Kohus ei ole tuvastanud ka muude konkurentsipiirangu tingimuste tühisuse aluseid VÕS § 42 alusel. B
7. Asja materjalidest nähtuvalt leppisid pooled kokku selles, et pärast töölepingu lõppemist kohaldub kostjale konkurentsipiirang.

§ 24

lg 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lg-te 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1); on sõlmitud kirjalikult (p 2); selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lg-le 3 (p 3); see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (p 4). Sama sätte lg 3 järgi maksab tööandja töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.

§ 23

lg 2 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt 5 kahjustada. Sama sätte lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Sama sätte lg 4 kohaselt on käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. 11. Kohtupraktikas selgitatakse, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised

§ 23

lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib; RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 12; RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1).

1. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks. Hageja selgitas, et töötades hageja juures müügiesindajana, oli kostja hageja klientidega vahetus suhtluses, kostja omas ligipääsu klientide kontaktandmetele, tal oli täielik ülevaade klientide vajadustest, ostukäitumisest ning muudest vajalikest andmetest ostumüügitehingu sõlmimiseks või selle vajadusele osundamiseks (29.07.2022 hagiavalduse punkt 3.3 (tl 1–5). Kostja ei ole neid hageja väiteid vaidlustanud. 26.02.2024 kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et põhimõtteliselt oli hagejal olemas huvi konkurentsipiirangu kehtestamiseks (26.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 02:21:59 (tl 98– 103). Kohus leiab, et hagejal oli eriline majanduslik huvi, mis vajas kaitset konkurentsipiirangu abil. Hageja selgitustest nähtuvalt võimaldas töösuhe kostjal tutvuda hageja klientidega, nende vajaduste ja ostukäitumisega ning muude andmetega tehingute sõlmimiseks. Nende teadmiste kasutamine hageja konkurendi juures võib hagejat oluliselt kahjustada.
2. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
3. Töölepingu punkti 8.6 esimese lause kohaselt võtab töötaja endale kohustuse mitte töötada ühe aasta jooksul peale töölepingu lõpetamist tööandja konkurendi juures ning mitte tegutseda tööandjaga samal või konkureerival majandus- või kutsetegevuse alal (tl 7–9). Kohus leiab, et piirang on ajaliselt äratuntavalt piiritletud. Arvestades asjaolu, et kostjal oli ulatuslik ligipääs andmetele hageja klientide kohta, täielik ülevaade klientide vajadustest, ostukäitumisest jne on piirangu kohaldamine seadusega lubatud maksimaalses ajalises ulatuses põhjendatud. Hageja andmete – millele oli kostjal ligipääs – kasutamine konkurendi juures võib hagejale ulatusliku kahju põhjustada, mistõttu vajab hageja majanduslik huvi kaitset. Asjaolusid arvestades on piirangu ajaline piiritletus mõistlik. Kostja ei ole menetluses väitnud, et piirangu ajaline ulatus ei oleks mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
4. Konkurentsipiirangu esemelise (hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus) ulatuse sätestab töölepingu punkt 8.
5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus on mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (otsuse punkt 8). Kohus jääb antud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Hageja andmete – millele oli kostjal ligipääs – kasutamine konkurendi juures võib hagejale ulatusliku kahju põhjustada, mistõttu vajab hageja majanduslik huvi kaitset. Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi on kohus seisukohal, et piirang on esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
6. Töölepingus ei ole pooled sõlminud kokkulepet konkurentsipiirangu ruumilise ulatuse kohta. Riigikohus on selgitatud, et kui piirangu ulatus on kindlaks määratud ebaselgelt või seda ei ole kindlaks määratud, tuleb poolte tahe kokkuleppe tõlgendamise teel kindlaks teha. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kui võlaõigusliku lepingu tõlgendamisel kohaldub VÕS § 29 6 (RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 13; RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1). Samas on viidatud seisukoht avaldatud asjades, kus konkurentsipiirangu kokkuleppe ei olnud sõlmitud tööandja tüüptingimustel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et praeguses vaidluses on konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitud tööandja (hageja) tüüptingimustel. Selliselt sõlmitud kokkuleppe tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 asemel VÕS §-s 39 sätestatud erireegleid kohaldada (RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 17; RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 13; RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1).
7. Riigikohus on selgitanud, et konkurentsipiirangu kokkulepete puhul ei saa mõistlikult järeldada, et pooled sõlmivad selliseid lepinguid, soovides, et need ei kehtiks mitte kusagil (RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 15). Viidatud seisukoht on küll avaldatud vaidluses, kus konkurentsipiirang ei olnud sõlmitud tüüptingimustel, kuid kohtu hinnangul saab seda kohaldada ka juhul, kui konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse tüüptingimustel. Puudub alus arvata, et ka tüüptingimustel sõlmitava kokkuleppe puhul ei soovi pooled sellele õigusjõudu anda. Tüüptingimust tuleb tõlgendada VÕS § 39 lg 1 esimese lause alusel. Seejuures tuleb arvestada VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Tingimuse tõlgendamisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: töölepingu järgi on hageja Eestis asuv äriühing; hageja tegutseb põhiliselt Eestis (tl 126); töölepingu p-s 2.2 on kostja töö tegemise kohaks märgitud Eesti Vabariik (tl 7– 9); hageja selgitas 26.02.2024 istungil, et hageja töötajana tegutses kostja Eestis (26.04.2024 istungi protokoll, ajamärk 00:12:33 (tl 98–103). Kohus toob välja, et kostja ei ole menetluses väitnud, et talle ei olnud arusaadav, et hageja huviks on kaitsta oma erilist majanduslikku huvi Eesti territooriumil. Kohus leiab, et kokkulepet tuleb VÕS § 39 lg 1 esimese lause ning VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel tõlgendada selliselt, et töötajaga (kostjaga) sarnane mõistlik isik pidi eeltoodud asjaolusid arvestades mõistma, et konkurentsipiirang kehtib Eesti territooriumil. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis tekitaksid kahtlust eeltoodud tõlgenduse osas, mistõttu VÕS § 39 lg 1 teine lause ei kohaldu. Kokkulepet ei saa lugeda VÕS § 42 alusel tühiseks, mistõttu ei rakendu VÕS § 39 lg 2 teine lause. Kohus asub seisukohale, et pooled piiritlesid konkurentsipiirangu kokkuleppe ulatust Eesit territooriumiga. Hageja andmete – millele oli kostjal ligipääs – kasutamine konkurendi juures võib hagejale ulatusliku kahju põhjustada, mistõttu vajab hageja majanduslik huvi kaitset. Asjaolusid arvestades on piirangu ruumiline ulatus mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et konkurentsipiirangu kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
9. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eelduseks on see, et tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist (

§ 24lg 1 p 3, sama sätte lg 3).

Töölepingu punkt 8.6 teise lause kohaselt on tööandja kohustatud tasuma töötajale konkurentsipiirangu eest mõistlikku hüvitist, milleks pooled peavad 1/3 töölepingu lõpetamisele eelnenud poole aasta keskmisest kuupalgast ühes kuus (tl 7–9). Hageja keskmine töötasu perioodil jaanuar–juuni 2021 oli 4864,49 eurot ja hüvitise suurus pidi olema 1621,33 eurot (tl 129).

1. Otsustades hüvitise mõistlikkuse üle arvestab kohus, et konkurentsipiirang oli kohaldatud üheks aastaks ehk piirang kehtis seadusega maksimaalselt lubatud aja jooksul. Kostjal oli keelatud töötada hageja konkurentide juures, hagejaga samal või konkureerival majandus- või kutsetegevuse alal. Kostja on hageja juures töötanud peaaegu kaheksa aastat, müües hageja töötajana meditsiiniseadmeid ja -tarvikuid. Hageja juures töötades on kostja läbinud koolitusi, et hageja pakutavat kaupa edukalt müüa (tl 47). Kostja CV järgi on ta juba enne hageja juurde tööle asumist töötanud alates
2. a müügiesindaja ja suurkliendihaldurina käsimüügiravimite valdkonnas, edendades müüki apteekides, pidades läbirääkimisi müüjatega jne (tl 47). Seega on kostja alates
3. a töötanud müügiesindajana ravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvikute 7 valdkonnas ehk kostja on müünud sisuliselt sama valdkonda (meditsiinitooted) kuuluvat kaupa. Usutav on, et nii pikalt kindlas valdkonnas töötatud aastate jooksul on kostjal tekkinud oskused just selles valdkonnas edukalt tegutseda. Oluline on ka see, et peale vilumuse, mis on vajalik selleks, et edukalt kaupa müüa, on kostjal pika tööstaaži jooksul tekkinud sidemed paljude teiste samas valdkonnas tegutsevate isikutega (nt ostjad, müüjad jne), mis võimaldavad töötajal edukalt tööülesandeid täita. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võeti kostjalt ära võimalus tegutseda tegevusalal, kus ta on alates
4. a töötanud, kus tal on tekkinud oskused ja sidemed kõige efektiivsemalt oma tööülesandeid täita ja mis on talle seni püsiva sissetuleku taganud.
5. Kohus möönab, et teatud esemete müügi valdkonnas saadud müügitöö kogemust saab teiste kategooria kaupade müügil kasutada. Samas saab pikalt kindla kaupade grupi müügile keskendunud kostja kõige efektiivsemalt just sellesse valdkonda kuuluvat kaupa müüa. Range konkurentsipiirang põhjustab olukorra, kus kostja oleks pärast hagejaga töösuhte lõppemist pidanud ümber spetsialiseeruma. Samas kohtupraktikas selgitatakse, et olukorras, kus tööandja on otsustanud kohaldada töötaja suhtes konkurentsipiirangut ka pärast töölepingu lõppemist, millisel juhul kohustab seadus tööandjat maksma töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist mõistlikku hüvitist (

§ 24

lg 3), puudub töötajal sel perioodil kohustus otsida endale tööd, mis ei oleks vastuolus konkurentsipiirangu kokkuleppega (TrtRnKo 28.01.2019, 2-18-3488/37).

1. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppega võetakse töötajalt ära võimalus töötada ühe aasta jooksul alal, millel edukaks tegutsemiseks on töötajal olemas pikaajaline tööstaaž, oskused ja sidemed, peab selle eest makstava tasu suurus olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut. Kohus ei pea õigeks arvestada hüvituse mõistlikkuse juures keskmise töötasu suurust Eestis või müügijuhi keskmise netotöötasu suurust Harjumaal. Samas ei ole põhjendatud hinnata hüvituse mõistlikkust selliselt, et võtta kogu kostja potentsiaalne sissetulek, mis võiks koosneda hüvitisest ja uuel töökohal makstavast töötasust. Hüvitise mõistlikust tuleb käsitleda kindla juhtumi asjaolusid arvestades. Hüvitis peab olema mõistlik arvestades seda, et töötaja võimalus töötada oma senises valdkonnas on piirangu tõttu oluliselt piiratud või isegi välistatud.
2. Konkurentsipiirangu kokkuleppe järgi pidi hageja tasuma kostjale igakuist hüvitist 1/3 (ca 33%) töölepingu lõpetamisele eelnenud poole aasta keskmisest kuupalgast. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hüvitis ca 20% töötasust (TlnRnKo 30.04.2018, 2-16-7799/106, p 41), hüvitis ca 23% töötasust (TlnRnKo 06.09.2019, 2-18-14568/16, p 11) ja hüvitis ca 29% töötasust (HMKo 08.12.2020, 2-18-11940/26, p 24) ei ole hüvitisena

§ 24lg 3 mõttes mõistlik.

Hüvitis peab kompenseerima töötaja töökoha valiku piirangust tingitud sissetuleku vähenemise. Vähenenud sissetulek on eelduslikult töötasu, mida töötaja kuni töölepingu lõpetamiseni sai (TrtRnKo 28.01.2019, 2-18-3488/37). 24. Arvestades kostjale konkurentsipiirangu kokkuleppest tulenevat töökohavaliku intensiivset riivet peab kohus kokkuleppe järgi kostjale makstavat hüvitist 33% keskmisest töötasust ebamõistlikuks hüvitiseks

§ 24lg 3 mõttes.

Arvestades eeltoodud kohtupraktikat jääb kostjale kokkuleppe järgi makstav hüvitis 33% keskmisest töötasust suurusjärgult vahemikku, mida kohus on pidanud ebamõistlikuks hüvitiseks. Kohtu hinnangul saab vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks hüvitiseks kostja keskmist töötasu. Kuivõrd konkurentsipiirangu kokkuleppes sätestatud hüvitis on ebamõistlik, ei ole kokkuleppe

§ 24lg 1 p 3 ja sama sätte lg 3 järgi kehtiv.

Kostja ei saanud mittekehtivat kokkulepet rikkuda ja hageja ei saa kostjale kokkuleppe rikkumist ette heita. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu pole vaja käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas hagejal oli õigus keelduda hüvitise tasumisest VÕS § 110 või 111 alusel. C 8

1. Kuivõrd hagi jääb eeltoodud põhjusel rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumist, hagejale kahju tekkimist ja kahjunõude aegumist. D
2. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
3. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11.12.
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6342 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
5. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud 6342 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusteenuseid mahus 34,5 tundi. Nimekirja kohaselt osutas advokaat Aleksander Muru kostjale õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaat Paul Keres tunnihinnaga 220 eurot.
6. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti õigusabi osutanud esindajate kvalifikatsiooni (advokaat ja vandeadvokaat), on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepinguliste esindajate tunnitasumäärad mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
7. Kostja on kasutanud menetluses kahe lepingulise esindaja abi. Kostja on selgitanud, et mitme advokaadi kulude hüvitamine on praegusel juhul põhjendatud, sest advokaadi A. Muru osutatud õigusteenuse hind on madalam vandeadvokaat P. Kerese omast. Eeltoodu tähendab, et advokaatide omavaheline tööjaotus on kokkuvõtlikult lepingulise esindaja kulu vähendanud. Kostja selgituste kohaselt koostas tööjaotuse järgi advokaat A. Muru menetlustoimingu tegemiseks vajaliku menetlusdokumendi, mida vandeadvokaat P. Keres vajadusel täiendas. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et valdava enamuse lepinguliste esindajate kulust moodustab seega madalama tunnihinnaga advokaadi toimingute kulu. Kohus leiab, et kahe lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud. Kostja esindaja ei ole dubleerivaid menetlustoiminguid teinud.
8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku mahus 34,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6342 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summas menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista.
10. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9
11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
12. Kohus on kuulutanud 20.11.2024 istungil menetluse kinniseks järgmises osas:  29.07.2022 hagiavalduse p-d 2.3–2.8, 3.5 ja lisad nr 7, 9, 10;  09.09.2022 kostja vastus hagile p-d 14, 15, 16, 25, 26, 41;  22.11.2022 hageja seisukoha p 5 ja lisad nr 2–
13. Kohus ei ole otsuses käsitlenud tõendeid ja andmeid, mille kaitseks kuulutas kohus menetluse kinniseks. Seetõttu puudub vajadus kohaldada piiranguid otsuse avalikult teatavakstegemise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 10