← Eesti

2-25-114340/13

Obsah (13)§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 175§ 177§ 178§ 456§ 415§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-114340 Tsiviilasi Elisa Eesti AS

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus vaid alljärgnevat: 1.

  1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.B (kostja) vastu 380,21 euro nõudes. Kohus tegi 30.05.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond lõpetas 10.09.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Maakohus jättis 2 23.09.2025 määrusega avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõude (hagi) ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 03.10.2025 hagi. 24.10.2025 määrusega jättis Pärnu Maakohus Elisa Eesti AS hagi L.B vastu võlgnevuse nõudes käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused. 7.11.2025 esitas hageja puuduste kõrvaldamise. 1.
  2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2022 järgmised lepingud: liitumislepingu nr 12684072, selle lisa osamaksetega vara müügilepingu nr 12692225 ja nutikindlustuse lepingu nr
  3. hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kuid kostjal on täitmata teenuste eest ja osamaksete tasumise kohustus. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt Üldtingimuste punktile 6.
  4. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. 1.3 Kohus võttis hagi 01.12.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 1.
  5. Kostjale on hagimaterjalid, 07.11.2025 puuduste kõrvaldamine ja 01.12.2025 määrus kätte toimetatud 15.01.2026 avalikult, vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (29.01.2026) ega ka käesolevani vastanud.
  6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb seega ka rahuldada osaliselt. 2.1.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 2.2 Nõude aluseks olevad osamaksetega müügileping ja nutikindlustuse leping ei ole kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingud. 2.3 Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm

(2019)§ 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm
(2019)§ 405, p 3.1). Juhul kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei ole tegemist krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib intressikokkuleppe olla varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda. Müügihinnale lisatud intressi kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad müügihinna osad summeerida ja võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks järelmaksukokkuleppe puudumisel. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga tasutavate müügihinna osade summa, on vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist krediidilepinguga. Selline krediidilepinguks olev müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2 tähenduses (VÕS II komm
(2019)§ 401, p 3.1.2) (Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025 otsus nr 2-24-133899, p 10). 2.4 Hagi kohaselt soetas kostja hagejaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel Apple iPhone 13 128GB maksumusega 869,00 eurot. Hageja selgitusel (07.11.2025 puuduste kõrvaldamine) muude tasude ega intressi tasumise kohustust kostjale lepingust ei tulene. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 24 kuud igakuise osamaksega 36,208 3 eurot. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et pooled on sõlminud müügilepingu (VÕS § 208). 13.04.2022 nutikindlustuse leping aga sõlmiti osamaksetega vara müügilepingu alusel soetatud seadme Apple iPhone13 kindlustamiseks ehk tegemist on kindlustuslepinguga VÕS § 422 lg 1 tähenduses. 2.5 Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi. 3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3.1.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 3.2 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3.3 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega

§ 138

lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. 3.4

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3.5 hagi kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 85 eurot (tõendite kogumine, korrastamine ja hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine). Tekkinud kulude käibemaks on 0%. 3.6 Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud õigusabi kulu vastab asja keerukusele ja mahule ning taotletav summa ei ole põhjendamatult suur. 3.7 Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 245 (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 85,00 eurot). 3.8

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 4.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 5. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 4
  3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.