Obsah (4)

§ 175§ 173§ 172§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. mai 2026 Tsiviilasja number 2-20-7992 Tsiviilasi Ellen Me

) § 1933 ja kohustustest vabastamise menetluses saabus lõpptähtaeg 1. juulil 2025.

§ 175

lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Maakohus märkis, et nõuetekohased aruanded on esitatud mõningase hilinemisega, kuid puudustega aruanded on võlgnik esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks. Võlausaldajad on esitanud oma kirjalikud seisukohad, neist valdav enamus ei toeta kohustustest vabastamist. Maakohus oli seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, võlgnik on rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi 3 ning võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt (

§ 175lg 2 p 2) ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

Kohus on andnud võlgnikule ja võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud. 14. novembril 2025 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal oli osaline töövõimetus.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Menetluse vältel esitatud materjalide ja ärakuulamise alusel tuvastas maakohus, et võlgnik ei ole iga-aastaselt võlausaldajatele nõuetekohaselt makseid teinud. Kohtule esitatud maksekorraldustest lähtuvalt on võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas 1513 eurot 8 senti (dtl 607–609, 633 ja 651–653), seda üksnes 2024. aastal. See moodustab tunnustatud nõuetest 2,21%. Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks

§ 175lg 11 mõttes nt 60% nõuetest (Trt

RnKm 01.07.2015, 2-10-15313). Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli osaline töövõime, kestusega 25. märts 2021 – 24. märts 2023 (dtl 465–466).

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milles seisnes võlgniku osaline töövõimetus, st kuidas takistas osaline töövõime tal otsida suurema töötasuga tööd kui aruannetes läbivalt kirjeldatud 0,25 koormusega ametikoht. Kohus leidis, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisesse. Kohus leiab, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega. Seega on täidetud

§ 175

lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus võlgniku usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda lisaks otsinud. Võlgnik on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvesse tuleb võtta võlgniku elamispiirkonna iseärasusi ja ühistransporti ja üleüldist töötust, samuti võlgniku võimeid ja tervislikku seisundit. Võlgnik on üle andnud kõikidest oma töösuhetest saadud tulust 25% usaldusisikule. Võlgnik on esitanud aruanded õigeaegselt. Kohtupraktikas on tavapärane, et antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik märkis, et võib avaldada oma diagnoosid üksnes kohtule, kuid delikaatsed terviseandmed ei ole vajalikud võlausaldajatele teadmiseks. Võlgniku
2. märtsil 2021 esitatud dokumendid tõendavad osalist töövõimetust. Seega ei saa võlgnikule ette heita seda, et võlgnik ei ole esitatud ühtegi tõendit. Võlgnik on kohusetundlikult maksnud vastavalt ettenähtud jaotisele oma kõikidest sissetulekutest võlausaldajatele. Väljamakseid oli võimalik alles siis teha, kui kohtutäitur 4 Kristel Maalman kontod aresti alt vabastas. Võlgnik maksis seejärel ka tagantjärele kõikidest oma sissetulekutest (vahenditest, millele ei saa sissenõuet pöörata) võlausaldaja kontole. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest on kõik nähtav. Kohtutäitur K. Maalman eiras kohtumäärust ning omastas Maksu- ja Tolliameti (MTA) võlgnevuse ning andis eelise MTA nõudele, kahjustades teisi võlgnike. MTA on kohtule teada andnud, et nemad ei ole võlgnevusest midagi saanud, seega on kohtutäitur K. Maalman tegutsenud omavoliliselt. Võlgnik ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi rikkunud. Maakohus ei ole ka välja toonud ega tuvastanud asjaolusid, milles võis seisneda raske hooletus või tahtlus. Võlgnik möönab, et on jätnud kohtule viivitamata teatamata elukoha vahetusest, mida aga ei saa pidada raskeks hooletuseks, kuna see ei mõjuta võlgniku sissetulekut ega võlausaldajate huve. Võlgnik on menetluses osalenud ilma asjatundjate abita ning vajadusel pöördunud kohtusekretäri poole abi saamiseks arveldusarve väljaselgitamiseks, et saaks väljamakset teha. Ei ole tuvastatud võlgniku

§ 175lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgadest vabastamisest keeldumise alused.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on õigus keelduda kohustustest vabastamisest vaid juhul, kui on rikutud

§ 175lg-id 2 ja 4.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

1. Võlausaldajatest Uuno Vaher, Raudhammas OÜ, Konstantins Lavriks ja Lauri Käis vaidlesid määruskaebusele vastu. VANKE KOLMNURK OÜ ja COBERNE OÜ teatasid, et jätavad kohustustest vabastamise kohtu otsustada. MTA teatas, et tema nõue on täielikult täidetud. Teised võlausaldajad määruskaebuse koha seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku määruskaebus rahuldatakse. Määruse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude jaotust puudutava osaga. Ringkonnakohus võtab võlgniku
3. mail 2026 esitatud tõendid tema osalise töövõime kohta asja materjalide juurde. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
4. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni
5. juunini 2020 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni ning

§ 1933 lg 1 alusel otsustanud kohustustest vabastamise 1.

juuli

1. a seisuga.
2. Võlgniku kohustustest vabastamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

§ 175

lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et

§ 175

lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist; kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). 5 10. Maakohus jättis võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. 11. Maakohus viitab

§ 172

lg-s 2 sätestatud usaldusisiku kohustusele võlgniku tulust saadud maksed võlausaldajatele üks kord aastas välja maksta vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole iga-aastaselt võlausaldajatele nõuetekohaselt makseid teinud. Maakohus märkis, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid üksnes

1. aastal, kogusummas 1513 eurot 8 eurot, mis moodustab tunnustatud nõuetest 2,21%. Võlgniku esitatud aruannetest nähtub, et ta on kandnud võlausaldajatele maksete tegemiseks mõeldud raha eraldi pangakontole. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et võlgnik tegi maksed võlausaldajatele tagantjärele
2. aastal. Maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete nõuetekohast tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlausaldajate huvide kahjustamist

§-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna. 12. Maakohus viitab ka

§ 173

lg-st 1 sätestatud võlgniku kohustusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli osaline töövõime kestusega

1. märts 2021 –
2. märts 2023, ning leidis, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milles seisnes võlgniku osaline töövõimetus, st kuidas takistas osaline töövõime tal otsida suurema töötasuga tööd kui aruannetes läbivalt kirjeldatud 0,25 koormusega ametikoht. Riigikohtu seisukoha järgi on pankrotivõlgnik üldjuhul kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p-d 18–19). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et võlgnikul oli osaline töövõime kestusega
3. märts 2021 –
4. märts
5. Võlgniku esitatud aruannetest ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on ka pärast
6. a märtsi saanud töövõimetoetust, viimati aprillis 2025 (dtl-d 638 jj, 672, 694 jj). Võlgnik selgitas ärakuulamisel
7. novembril 2025, et osaline töövõimetus lõppes aasta alguses (dtl 804). Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et võlgnik on olnud osalise töövõimega enamuse kohustustest vabastamise menetluse ajast. Seega ei saa võlgnikule ette heita seda, et ta ei töötanud täistööajaga. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tal ei olnud tervislikel põhjustel võimalik saada suuremat sissetulekut ning et tal oli osaline töövõimetus seonduvalt vaimse tervise probleemidega ja ka täna ei ole tema seisund hea (dtl 804). Võlgnik esitas
8. mail 2026 ringkonnakohtule töövõime hindamise dokumendid (dtl 877 jj) ning selgitas täiendavalt, et on tegelenud töö otsimisega ja kandideerinud. Võlgnik elab maapiirkonnas, kus ühistransport on puudulik ning võlgnikul ei ole autot. Kohalikud ettevõtted on võlgniku tööle võtmisest keeldunud, viidates võlgniku pankrotis olemisele, eelnevale kriminaalkorras karistatusele ja kohtuasjadele. Praeguses ettevõttes on pakkuda 6 ainult 0,25 koormusega tööd (dtl 909). Eeltoodut arvestades ei ole alust võlgnikule ette heita ka seda, et ta ei leidnud endale tasuvamat tööd.
9. Isegi kui võlgnik oleks pidanud otsima endale tasuvama töö, ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikule oleks menetluse kestel selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Võlgnik märkis kõigis kohtule esitatud aruannetes, et töötas 0,25 koormusega ametikohal. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (

§ 172

lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule praegusel juhul ette heita tasuvama töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta tõendite kogumata ega esitamata jätmist. 14.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruses tuleb TsMS § 173 lg 1 kohaselt märkida menetluskulude jaotus. Maakohus ei ole märkinud menetluskulude jaotust, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust. Ringkonnakohus peab TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta nii menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud kui ka määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ega jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda, on võlgnikul TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 7