RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) sätestatud nõuetele. Elektroonilise sigareti (e-sigareti) vedelike (e-vedelike) maitsestajad ei ole käitlemiseks lubatud ja need tuleb müügilt kõrvaldada. Kontrolli tulemusena võttis MTA e-vedelike maitsestajad hoiule kuni asjaolude väljaselgitamiseni.

1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada MTA
2. aprilli
3. a toimingud, millega võeti maitsestajad hoiule, õigusvastaseks ning kohustada MTA-d maitsestajaid tagastama. Kaebus anti alluvuse järgi menetlemiseks üle Tartu Halduskohtule. Kaebuses leidis kaebaja kokkuvõtvalt järgmist: 2.
4. Tehtud toimingutel puudus õiguslik alus. On arusaamatu, millist ohtu vastustaja ennetas olukorras, kus riik oli eelnevate aastate jooksul maitsestajate müüki lubanud. Lisaks oli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) paralleelselt toimuvas järelevalvemenetluses juba teinud kaebajale ettekirjutuse maitsestajate müügilt eemaldamiseks. Meetmete kohaldamine kaebaja suhtes oli ebaproportsionaalne. Kaebajat ei kuulatud enne järelevalvetoimingu tegemist ära. MTA ei põhjendanud, miks on vajalik toimetada kahte järelevalvemenetlust paralleelselt. 3-23-1187 2.
5. Riik andis kaebajale eksitavat teavet. Riigi käitumine on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. MTA ja Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid
6. a-l, et maitsestajate eraldiseisev müük
7. juulil 2019 jõustunud

§ 81

lg 2 p 5 alusel on lubatud, sest maitsestaja ei ole e-sigaretis kasutatav valmissegu, vaid e-vedeliku komponent. Nende muudatustega keelati üksnes e-vedelike maitsestatud valmissegude ja eelmaitsestatud ühekordsete e-sigarettide müük. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 16 lg 8 p 1 mõttes on maitsestaja alternatiivne tubakatoode ja aktsiisiga maksustatav. Ootamatu on riigi tõlgendus keelata toote müük, mille osas riik on ise varem kehtestanud aktsiisi tasumise kohustuse. Kui toodet pole lubatud käidelda, ei saa seda ka maksustada. Samuti muutis riik tõlgendust, et maitsestaja ei ole enam e-vedeliku komponent, vaid on muutunud e-vedelikuks, ehkki maitsestajat ei ole võimalik eraldi e-sigaretist kasutada. Selleks ei anna alust asjaolu, et maitsestajad on vedelal kujul. Kaebaja on korraldanud enda äritegevuse riigi juhiste järgi. 2.

1. Alaealised ei saa kaebaja kauplustest maitsestajaid osta ega kauplustesse siseneda. Eeltäidetud e-sigaretid sisaldavad vaid tubaka- ja mentoolimaitselisi e-vedelikke, mille müük on lubatud. Tühja seadmena müüdavaid e-sigarette saab korduvalt täita nikotiiniga või nikotiinita maitsetu e-vedelikuga, millele saab soovi korral lisada maitsestajaid. Maitsestajad ei sisalda tubakat ega nikotiini. E-sigaret on tarbijale mitu korda kahjutum kui muu vabalt kättesaadav tubakatoode. 2.
2. Maitsestajate müügi keelamine ei aita kaasa rahvatervise kaitsele. Eestis on seaduslikult ja aktsiisivabalt müügil mitmed erinevate maitsetega eelmaitsestatud muud tubakatooted (nt vesipiibutubakad, sigarillod, kuumutatavad tubakatooted jms), samuti maitsekaardid ja maitsegraanulid, mis on mõeldud sigarettides kasutamiseks. See rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
3. Tartu Halduskohus rahuldas
4. novembri
5. a otsusega kaebuse, tunnistas MTA toimingud maitsestajate hoiule võtmisel õigusvastaseks, kohustas vastustajat hoiule võetud maitsestajaid tagastama ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2076,60 eurot (ilma käibemaksuta). 3.1.

§ 81

lg 2 p 5 kohaselt ei tohi e-sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiini sisalduseta vedelik sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ja mentooli maitse ja lõhn. Punkt 5 lisati

§ 81teise lõikesse 13.

detsembril 2017 vastu võetud

muutmise seaduse § 1 p-ga 9, mis jõustus

1. juulil
2. Sätte algne sõnastus nägi ette, et elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik ei tohi sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka maitse ja lõhn.
3. mail 2020 võttis Riigikogu vastu

-i ning ATKEAS-e muutmise seaduse, mille § 1 p-ga 6 muudeti

§ 81lg 2 p 5 nii, et erandit laiendati ka mentooli maitsele.

Muudatus jõustus

1. mail
2. Ei nähtu, et e-vedeliku koostisele seatud keeld oleks
3. a muudatuse tõttu laienenud. Vastupidi, selle muudatusega leevendati keeldu, sest erinevalt varasemast võib vedelikul olla lisaks mentooli maitse ja lõhn. 3.
4. Punkt 11 lisandus

§ 31esimesse lõikesse 4.

mail 2020 vastu võetud

-i ning ATKEAS-e muutmise seadusega ning jõustus

1. mail
2. Selle sätte kohaselt on tubakatootega seonduvateks toodeteks muu hulgas alternatiivsed tubakatooted ATKEAS § 16 lg 8 tähenduses, mida ei ole nimetatud

§ 31lg 1 p-s 1.

E-vedeliku maitsestaja on alternatiivne tubakatoode ATKEAS § 16 lg 8 p 1 tähenduses, sest seda kasutatakse e-sigaretis (alternatiivse tubakatoote tarbimiseks mõeldud seadmes). Seega on e-vedeliku maitsestaja tubakatootega seonduv toode

§ 31

lg 1 p 11 tähenduses.

§ 31lg 1 p 11 ei ole keelunorm, vaid mõiste tubakatootega seonduvad tooted tähendust määratlev norm. 2

§ 81

lg 2 p-st 5 koosmõjus

§ 31lg 1 p-ga 11.

Need sätted sellist keeldu ei sisalda.

§ 81lg 2 p 5 ei sisalda mõistet tubakatootega seonduvad tooted.

Sättes puudub osutus

§ 31lg 1 p-le 11.

3.4. ATKEAS § 16 lg 8 p 1 järgi on alternatiivseks tubakatooteks ka tubakavedelik. Tubakavedelik võib seejuures olla nii maitsestatud kui maitsestamata, kuid mõeldud kasutamiseks alternatiivse tubakatoote tarbimiseks mõeldud seadmes. Seega on tubakavedelikuks nii e-vedelik, mida saab e-sigaretis eraldiseisvalt kasutada, kui e-vedeliku maitsestaja, sest ka seda kasutatakse e-sigaretis. Sellest ei saa aga järeldada, et e-vedelik ja selle maitsestaja on üks ja sama toode. E-vedelik ei pruugi olla maitsestatud, kuid on ka sel juhul tubakavedelik. Seda ei saa järeldada ka tõdemusest, et nii e-vedelikku kui ka e-vedeliku maitsestajat maksustatakse aktsiisiga.

§ 31

lg 1 p-s 11 sisalduvast viitest ATKEAS § 16 lg 8 p-le 1 saab järeldada üksnes seda, et kõik maitsestatud või maitsestamata vedelikud, mida kasutatakse tarbimiseks e-sigaretis, on tubakatootega seonduvad tooted. 3.5.

§ 81lg 2 p-s 5 kasutatud mõiste vedelik ei kattu mõistega tubakavedelik.

Olukorras, kus mõiste vedelik on kuulunud

§ 81lg 2 p 5 koosseisu muutumatul kujul alates 1.

juulist 2019 ning selles sättes pole tehtud viitenormi ATKEAS § 16 lg 8 p-le 1, ei muutunud mõiste vedelik sisu

§ 31

lg 1 p 11 lisandumisel.

§ 31

lg 1 p 11 eesmärk ei ole reguleerida küsimust, milliseid aineid võib e-sigaret sisaldada –

§ 81

lg 2 p 5 ja

§ 31lg 1 p 11 vahel puudub regulatiivne side.

Kui seadusandja oleks soovinud kitsendada e-sigaretis lubatud ainete ringi, muutnuks ta

§ 81lg 2 p 5 sõnastust.

Seadusandja tahe muuta mõiste vedelik sisu ei nähtu ka

-i ning ATKEAS-e muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIV koosseis, 9 SE) teise lugemise seletuskirjast. Tekstis on kasutatud mõisteid ebajärjekindlalt, mistõttu ei selgu, kas seaduse muutmisel peeti silmas üksnes e-sigarettide e-vedelikku või ka e-vedeliku maitsestajat. Lisaks ei saa seaduseelnõu seletuskiri asendada seadust. 3.6. Isegi kui seadusandja oleks soovinud muuta

§ 81

lg 2 p 5 reguleerimiseset

§ 31

lg 1 p 11 kaudu, ei saa seda pidada normi adressaadile mõistetavaks.

-i ning ATKEAS-e muutmise seaduse eelnõu käigus peetud debatid ei päädinud

§ 81lg 2 p 5 laiendamise, vaid kitsendamisega.

Alternatiivseid tubakatooteid käitlevad ettevõtjad ei pidanud sellest järeldama, et tegelikkuses keelunormi kohaldamisala hoopis laiendatakse. Soov saavutada eesmärke, mida võidi eelnõu koostamisel silmas pidada või mis vastavad ühiskonna muutunud ootustele, ei õigusta normi sõnastuse eiramist. Tegemist ei ole olukorraga, kus haldusorgan oleks normi esmalt valesti tõlgendanud ning seda hiljem põhjendatult korrigeerinud.

1. MTA palus ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a otsusega MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 1000 eurot (ilma käibemaksuta). 5.
5. E-vedeliku maitsestajate käitlemise keeldu ei kehtestatud
6. juulil 2019 jõustunud muudatusega. Eeltoodut kinnitab kaebaja kirjavahetus MTA ametnikuga.
7. juuni
8. a artiklis selgitas Sotsiaalministeerium, et e-vedeliku maitsestaja ei ole sama, mis maitsestatud e-vedelik, vaid on üks e-vedeliku komponente, mis tuleb baasvedelikuga e-sigaretis kokku segada. Üksnes maitsestatud valmissegude keelamist põhjendati sellega, et need on noortele kerged kasutada ja atraktiivse maitsega 3

§ 81lg 2.

Säte jõustus 8. juulil 2016 ja seaduseelnõu 206 SE (Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja kohaselt kehtestati sellega nõuded e-sigareti koostisele, mille nikotiinisisaldusega vedelik ei tohi sisaldada

§ 81

lg-s 2 loetletud aineid.

-i muutmise seadusega (Riigikogu XIII koosseis, 357 SE) muudeti eelnimetatud sätte sõnastust ja võrdsustati nikotiinisisalduseta e-vedelikud nikotiinisisaldusega e-vedelikega (jõustus 19. jaanuaril 2018). Kummastki eelnõust ei nähtu, et e-vedeliku mõistet oleks enne

§ 81

lg 2 p 5 lisandumist käsitatud kui e-vedeliku eraldi maitsestajat.

§ 81lg 2 p 5 lisandumisega keelati üksnes e-sigareti maitsestatud valmissegud.

Eelnõu 357 SE seletuskirjas analüüsiti küll muudatuse mõjusid, kuid eesmärk ei olnud keelata e-vedeliku maitsestajate käitlemine. Ka 29. mail 2020 jõustunud

§ 81

lg 2 p 5 muudatusest ei ole võimalik järeldada, et eelnõu 9 SE eesmärk oli keelata e-vedeliku maitsestajate müük. 5.3. Ainuüksi

§ 31

lg 1 p 11 lisandumisest ei tulene, et samaaegselt muutus

§ 81

lg 2 p 5 keelunormiks, mis keelab e-vedeliku maitsestaja käitlemise.

§ 31

lg 1 punktil 11 puudub sisuline seos

§ 81

lg-ga 2 ja selle p-ga 5.

§ 81

ei reguleeri tubakatootega seonduvate toodete koostisele sätestatud nõudeid, vaid e-sigareti koostisele sätestatud nõudeid.

§ 31käsitas e-sigaretti tubakatootega seonduva tootena juba 2015.

a-l, s.o enne ATKEAS § 16 lg 8 jõustumist. Kuna

§ 81

reguleerib e-sigareti koostisele esitatud nõudeid, ei ole sättega seonduvalt tähtis, mida peab ATKEAS § 16 lg 8 alternatiivseks tubakatooteks. Eelnõu 380 SE (Riigikogu XIII koosseis) kohaselt on nimetatud sätte eesmärk maksustada alternatiivsed tubakatooted aktsiisiga ja seega defineeritakse alternatiivsete tubakatoodete mõiste võimalikult avaralt, et sellega oleksid hõlmatud näiteks tarbimiseks valmis olevad vedelikud ja vedeliku komponendid, millest tarbija valmistab tubakatootena tarbitava vedeliku. Ei ole alust mõista

§ 81lg-s 2 kasutatud e-vedeliku mõistet pärast 29.

mai 2020 laiemalt. Viide ATKEAS § 16 lg-le 8 ei muuda

§ 81lg 2 p 5 selgeks keelunormiks.

5.

1. Ainetu on vastustaja väide, et kui lubada jätkuvalt eraldi müüa e-vedelike maitsestajaid, jääks seadusandja eesmärk (inimese tervise kaitse) saavutamata.
2. juulil 2019 jõustunud

-i muudatuse puhul selgitasid nii MTA kui ka Sotsiaalministeerium, et keelatakse üksnes e-vedelike maitsestatud valmissegud, mitte eraldi e-vedeliku maitsestajad. On arusaamatu, miks ei keelustatud kohe e-vedeliku maitsestajaid, kuigi

-i eesmärk oli ka siis sama. Samal põhjusel on ainetu MTA arutlus selle üle, et kui seadusandja on

§ 81

lg 2 p 5 alusel seadnud piirangud mh e-vedeliku maitse- ja lõhnaainetele, ei ole mõeldav, et sellega oleks kooskõlas olukord, kus endiselt lubatakse müüa e-vedelikule lisamiseks mõeldud aineid (maitsestajaid). Soov saavutada seaduse või eelnõu koostamisel silmas peetud eesmärke ei õigusta normi sõnastuse eiramist. Seda ei muuda asjaolu, et normi adressaadiks on e-sigarettide müügiga tegelevad ettevõtted. Olukorras, kus riik muudab oma varem antud seaduse tõlgendust, ilma et tegelikult oleks seadusesäte muutunud, oli kaebajal alus eeldada, et riigi eelnevalt antud tõlgendus oli õige ning uus tõlgendus vale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. MTA taotleb kassatsioonkaebuses haldus- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist. 6.1. Kohtud on ebaõigesti tõlgendanud

§ 81

lg 2 p 5,

§ 31

lg 1 p 11 ja ATKEAS § 16 lg 8 p 1.

§ 31lg 1 p 11 võtab viitenormina üle ATKEAS § 16 lg-s 8 sisalduvad mõisted.

Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, tuleb

-is e-vedeliku mõiste sisustamisel 4

-ile kõige lähedasem valdkonda reguleeriv seadus. 6.2. Asjaolu, et tubakavedeliku all mõeldakse e-vedelikku, nähtub eelnõu 380 SE seletuskirjast. On ilmne, et maitsestaja on tubakavedeliku komponent ning kuulub tubakavedeliku mõiste alla, sest seda kasutatakse tubakavedeliku koostisosana e-sigaretis. Kuna ATKEAS-e kohaselt sisaldab mõiste tubakavedelik endas vastava vedeliku komponente, tuleb

-is sisalduvat elektroonilise sigareti vedeliku mõistet sisustada nii, et see hõlmab endas selle vedeliku komponente (sh maitsestajaid). Sellist järeldust kinnitab ka eelnõu 9 SE seletuskiri. Seega tuleb

§-s 81 kasutatud terminit elektroonilise sigareti vedelik mõista nii, et see on sama ATKEAS-es defineeritud mõistega tubakavedelik, mistõttu hõlmab mõiste elektroonilise sigareti vedelik kõiki selle vedeliku komponente. Järelikult tuleneb

§ 81

lg 2 p-st 5 keeld käidelda e-vedeliku maitsestajaid, millel on mentoolist või tubakast erinev maitse või lõhn. Kohtute antud tõlgendus on vastuolus

-i mõtte ja eesmärgiga. Kui sama sätet saaks kohaldada üksnes e-vedelikule, aga mitte selle eraldi müüdavatele komponentidele, ei võimaldaks see

-i eesmärki saavutada. Vedeliku maitsestamine ei ole keeruline protseduur ja tarbija saaks seaduses toodud keelule vaatamata tarbida maitsestatud e-sigarette. Lisaks nähtub eelnõu 357 SE esimesele lugemisele suunatud seletuskirjast, et eelnõu § 1 p-ga 9 plaaniti sätestada seadusesse keeld lisada e-sigarettidesse maitse- ja lõhnaaineid. Vastustaja järeldus ühtib Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga asjas nr 3-23-807. 6.3.

§ 81

lg 2 p 5 keelunormi adressaadiks on e-vedelikke ja nende maitsestajaid müüvad ettevõtted, kes peavad olema kursis vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Olukorras, kus

§ 81

lg 2 p-s 5 on sätestatud, et e-sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik ei tohi sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, peab normi adressaadiks olev ettevõtja tegema endale selgeks normis kasutatud mõistete definitsioonid.

§ 81

lg 2 p-st 5 ei saa teha järeldust, et vabalt võib käidelda vedelikule lisamiseks mõeldud maitsestajaid. Kaebaja ei pöördunud küsimuste tekkimisel pädevate asutuste poole. Ka olukorras, kus pädevad asutused teavitasid kaebajat, et eelkirjeldatud tegevus on

-iga vastuolus, jätkas kaebaja maitsestajate müüki. 6.

1. Seaduse eesmärki ei saa mõjutada MTA ja Sotsiaalministeeriumi selgitused pärast
2. juulit 2019 jõustunud

-i muudatusi. Kohe pärast

1. mai
2. a muudatusi selgitasid mõlemad järelevalveasutused, et keeld kehtib ka maitsestajatele.
3. Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. 7.
4. Maitsestajad, mille üle käib vaidlus, on pärit toiduainetööstusest ning seal vabalt kasutatavad. E-sigarettide turule tulekuga hakati samu maitsestajaid kasutama e-vedelike maitsestajatena. Vaidlusalustes maitsestajates puuduvad inimese tervisele kahjulikud ained. Kaebaja poodides müügil olnud maitsestajad olid spetsiifiliselt pakendatud koos juhistega, kuidas neid e-sigaretis kasutada. Selge eristus on oluline, sest e-vedeliku maitsestamise jaoks kasutatavad maitsestajad on aktsiisikaup ning pidid olema ladustatud maksumärgistatud või maksumärgistamata kujul aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses. Tarbimisse lubamisel tasuti nendelt aktsiis. 7.
5. Kõiki maitsestajaid, mida kaebaja müüs e-vedelikule lisamiseks, võib kasutada toiduainetööstuses ja kodus toidu valmistamisel, ent kõiki maitsestajaid, mida kasutatakse toiduainetööstuses, ei tohi kasutada e-vedelikule lisamiseks. Toidupoodides müüdavad siirupid ning õlibaasil loodud maitsestajad on süües ohutud, ent aurustumisel eritavad kantserogeenseid aineid, mis on tervisele kahjulikud. Tarbija võib praegu osta tavapoest toidumaitsestajat ja lisada seda e-vedelikule, kuid tagatud ei ole isiku tervise kaitse. Seega oli maitsestajate müük e-sigarettide poodides kooskõlas nii

-i eesmärgi kui ka rahva tervise kaitsega. 5

-i reguleerimisala erineb ATKEAS-e omast. ATKEAS-e normide eesmärk on reguleerida toote aktsiisiga maksustamist, mitte keelata toote käitlemine

-i alusel. Seega ei saa ATKEAS § 16 lg-st 8 järeldada, et maitsestajate müük on

-i kohaselt keelatud. 7.4.

-is on selgelt ja süstemaatiliselt reguleeritud tubakatoodetele ja tubakatoodetega seonduvatele toodetele (sh e-sigaretile) kohalduvad nõuded.

§ 8

sätestab nõuded tubakatoodete koostisele.

§ 8

lg 6 kohaselt ei tohi sigarettide ja sigarettideks keeratava suitsetamistubaka koostisosad, nagu filtrid, paberid, pakendid ja kapslid, sisaldada maitse- ega lõhnaaineid. Keelatud on mis tahes tehnilise lahenduse kasutamine, mis võimaldab muuta tubakatoote maitset või lõhna või suitsu intensiivsust.

§ 81

, sh lõike 2 punkt 5, sätestab nõuded e-sigareti koostisele, sh e-sigareti vedelikule.

§-s 81 puudub maitsestajale kui e-vedeliku koostisosale rakenduv keeld. Kui seadusandja oleks vaidlusaluste seadusemuudatustega soovinud kehtestada keeldu e-sigareti koostisosadele, oleks

§ 8

lg-ga 6 sarnane regulatsioon sätestatud

§-s

1. Keelunorm peab olema selge ja üheselt mõistetav. 7.
2. Ekslik on vastustaja väide, et maitsestaja on tubakavedelik

-i mõistes, tuginedes ATKEAS § 16 lg 8 p-le 1. Seda järeldust ei kinnita eelnõu 380 SE seletuskiri. Maitsestaja ei ole e-vedelik

-i mõistes. Nimetatud vedeliku all mõeldakse nikotiini sisaldusega või sisalduseta vedelikku, mida saab e-sigaretis kasutada. Maitsestajaid ei ole eraldiseisvalt, ilma e-vedelikuta võimalik e-sigaretis kasutada. Seega on maitsestaja e-vedeliku valikuline lisand. Seda ei muuda asjaolu, et maitsestaja on vedelal kujul. Maitsestajad ei sisalda nikotiini, tubakat ega ühtegi muud kahjulikku ainet. 7.

1. Direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (tubakatoodete direktiiv) jätab liikmesriikidele diskretsiooniruumi eelmaitsestatud e-sigarettide ja nende vedelike reguleerimisel. Maitsestajaid ei ole direktiivis käsitletud. 7.
2. Alusetu on heita kaebajale ette seaduse mittetundmist. Samade sätete osas on pooleli kolm erinevat kohtuasja, milles kohtud on jõudnud vastupidistele järeldustele. Vastustaja on sätteid tõlgendanud ja sisustanud aastate lõikes erinevalt. Kaebaja lähtus enda tegevuses
3. juuli
4. a pöördumisele esitatud vastusest, et maitsestajate eraldiseisev müük oli lubatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. MTA kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Uue otsusega jääb kaebus tervikuna rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 5).
6. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et

§ 81lg 2 p 5 alusel on alates 1.

juulist 2019 keelatud müüa e-vedelikena valmissegusid, mis sisaldavad muid maitse- ja lõhnaaineid peale tubaka. Alates

1. maist 2020 on valmissegude osas lisaks tubakale tehtud erand mentooli maitsele ja lõhnale. Vastustaja asus
2. mail 2022 seisukohale, et alates
3. maist 2020 on keelatud ka e-vedelike maitsestajate eraldiseisev müük. Selle keelu tuletas MTA

§ 81lg 2 p-st 5 ja § 31 lg 1 p-st 11.

10. Euroopa Liidu tasandil reguleerib tubakatoodetele ning nendega seonduvatele toodetele esitatud nõudeid tubakatoodete direktiiv. Direktiivi eesmärk pole ammendavalt reguleerida kõiki tubaka- ja sellega seonduvate toodete tootmisele, esitlemisele ja müügile kehtestatud nõudeid. Nende aspektide osas, mida direktiiv ei käsitle, on liikmesriikidele jäetud otsustusruum, milliseid nõudeid tubaka- ja 6

§ 81lg 2 p-ga 5.

See näeb ette, et elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik ei tohi sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka maitse ja lõhn. Enne 1. juulit 2019 oli e-vedelikke võimalik müüa ka nii, et nendele oli lisatud maitse- ja lõhnaaineid. Haldusorganite e-vedelike maitsestajate müügi lubatavusele algul antud tõlgendus oli ekslik. Tähtsust ei ole asjaolul, et selle sättega ei määratletud maitse- või lõhnaaineid (maitsestajaid) e-vedelikuna. 12.

-i esmane eesmärk on tagada tervise kaitse (

§ 1teine lause).

1. juulil 2019 jõustunud

§ 81

lg 2 p 5 eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XIII koosseis, 357 SE) nähtub, et eelnõuga tehtud muudatuste eesmärk oli tagada rahva tervise tõhusam kaitse, seejuures eriti alaealiste tervise kaitse, ning ennetada ja vähendada tubakatoodetest ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse levikut ühiskonnas. Keelu jõustudes on seletuskirja järgi võimalik tarbida ainult tubaka maitse ja lõhnaga elektroonilisi sigarette. Eelnõuga kavandatud muudatused pidid aitama võtta kasutusele õiguslikud meetmed inimeste tervise- ja haigestumisriskist lähtuva kahju ennetamiseks või leevendamiseks. Seletuskirjas on siiski mööndud võimalust, et tarbijad hakkavad e-vedelikesse maitse- ja lõhnaaineid segama ise, arvestades, et seda, mida tarbija kodus oma tootega teeb, ei ole võimalik kontrollida. 13. Erinevad maitse- ja lõhnaained muudavad e-sigarettide kasutamise alaealistele atraktiivseks ning sageli soodustavad selles sihtrühmas tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tarbimise alustamist. Tõlgendus, mille järgi on

§ 81

lg 2 p 5 alusel keelatud üksnes maitse- ja lõhnaaineid sisaldavate valmissegude müük, ent mitte samas kaupluses segude valmistamist võimaldavate maitsestajate ja e-vedelike eraldiseisev müük, ei võimaldaks seda eesmärki saavutada ja jätaks e-vedelike koostisele seatud piirangu näiliseks. Kui lubatakse maitsestajate eraldiseisvat müüki samas müügikohas, sh koos maitsestajate kasutamise juhendiga, oleks tarbijate jaoks jätkuvalt mugav lisada e-vedelikesse soovi korral maitsestajad ja seeläbi endiselt kättesaadavad sellised e-vedelikud, mis sisaldavad keelatud maitse- ja lõhnaaineid. MTA selgitas kassatsioonkaebuses, et e-vedeliku maitsestamine ei ole keeruline protseduur. Kaebaja ei vaielnud sellele selgitusele vastu.

1. Nagu kaebaja selgitas, oli vaidlusaluste maitsestajate turustamise eesmärk üksnes see, et neid saaks kasutada e-vedeliku maitsestamiseks. Seega oli nende turustamine müügikohtades, kus MTA järelevalvet tegi, õigusvastane.
2. Kaebaja väide, et seadusega on lubatud muud liiki maitsestatud tubakatoodete müük, on küll õige, ent tal ei ole praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Seadusandjal on avar kaalutlusruum, milliste tubakatoodete müüki nende kasutamise kõige tõhusamaks piiramiseks keelata. Sellest, et mõnda 7

§ 81lg 2 p-st 5 oli maitsestajate hoiule võtmine põhjendatud.

19. MTA on pädev korrakaitseorgan tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja nende toodete käitlemise korra üle järelevalve tegemisel (

§ 32

p 1).

§ 33lg 1 lubab selle ülesande täitmiseks kohaldada muu hulgas korrakaitseseaduse (Kor

S) §-s 52 ette nähtud riikliku järelevalve erimeedet, st vallasasja hoiule võtta. Seaduses sätestatud juhul on korrakaitseorganil KorS § 52 lg 1 p 1 järgi õigus võtta vallasasi korrarikkumise kõrvaldamiseks hoiule. Tähtsust ei ole sellel, et hoiulevõtmine toimus protokollide järgi kuni asjaolude väljaselgitamiseni, sest korrarikkumise kõrvaldamine eeldab ka faktiliste asjaolude väljaselgitamist ja korrarikkumine leidis juba aset. Puudub vaidlus selles, et kontrolli tegemise ajal olid vaidlusalused maitsestajad kaebaja kauplustes endiselt müügil. Kuigi KorS § 10 kohaselt teevad korrakaitseorganid omavahel koostööd, ei too kahe erineva haldusorgani poolt järelevalvemenetluse läbiviimine praegusel juhul kaasa vaidlusaluste toimingute õigusvastasust. Seadused ei nõua, et ühe korrakaitseorgani poolt järelevalvemenetluse alustamise järel ei võiks teine pädev korrakaitseorgan sama eesmärgi saavutamiseks kasutada ka ise riikliku järelevalve meetmeid. KorS §-st 7 tuleneb, et korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab (p 1); kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda (p 2), ja kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada (p 3). Kolleegiumile ei nähtu, et MTA oleks järelevalvemeetme valikul nende põhimõtete vastu eksinud. Maitsestajate hoiule võtmisega sekkus maksuhaldur kaebaja äritegevusse vähimal viisil, sest muus osas oli kaebajal võimalik äritegevusega jätkata. 20. Kaebaja väitel on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, sest riik andis

§ 81lg 2 p 5 kohta eksitavat infot. Kaebaja selgitas kaebuses, et lähtus enda tegevuses riigi antud 8

§ 81

lg 2 p-le 5 antud varasem tõlgendus ei pruugi olla enam ajakohane ning maitsestajate edasine müük lubatav.

1. Kui kaebaja leiab, et varasema eksitava teabe tõttu on talle tekkinud kahju, siis on tal õigus nõuda sellise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel.
2. HKMS § 109 lg 4 alusel tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja kohtumenetluses kantud kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9