Obsah (5)

§ 444§ 630§ 173§ 164§ 150

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-26-10471 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. K. hagi R. K. vast

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning kummalgi abikaasal pole soovi neid taastada. 2 Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik. Lisaks sellele ei saa kohtu hinnangul kelleltki mõistlikult oodata abielu säilitamist olukorras, kus abikaasa on teinud elus teatud „valikuid“, mille eest kannab 8 aastast vangistust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. Kohus lahutab poolte abielu
3. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (

§ 630lg 2).

1. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi
2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. V.K. soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „K.“. Menetluskulude jaotus
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (

§ 173

lg 1 ja 4).

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ning pooled loobusid kohtuistungil otsusele apellatsiooni esitamise õigusest. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3