Obsah (8)

§ 15§ 20§ 36§ 29§ 21§ 22§ 35§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 11.november 2024, Kuressaare Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-15087 OÜ CENTRALE INVEST avaldus Pärna tn 21 korteriühi

§ 15lg 1 piirangust tulenevalt tühised.

Korteri nr 1 puhul ei osalenud üldkoosolekul teine ühisomanik, seega ei saa antud korterit kvoorumi nõuete täitmisel ja häälte andmisel arvestada, kuivõrd puudus selleks vajalik esindatus

§ 15

lg 1 järgi.

§ 20

lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Võttes arvesse, et korter nr 1 ei saa häälte andmisel arvestada, siis korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. KÜ juhatus ei ole täitnud ka

§ 36lg 2 tulenevat kohustust.

Korteriühistute registri kehtivate andmete väljatrüki seisuga 24.10.2023 kell 15:12 kohaselt ei ole korteriühistute registrisse kantud sellekohast märkust. Avaldaja märgib ka seda, et KÜ juhatus ei ole selgitanud ega ka dokumentaalselt tõendanud, millistel asjaoludel valiti renoveerimistöid teostama P GOÜ. KÜ juhatuse liige on oma teabenõude vastuses teatanud lakooniliselt, et ehitusettevõte P GOÜ valiti Pärna tn 21 korterelamu renoveerimistöid teostama korteriomanike üldkoosoleku hääletuse tulemusena. Mingeid muid selgitusi ja teiste ehitusettevõtete poolt saadud hinnapakkumisi vaatamata avaldaja korduvatele nõuetele esitatud pole. 30.04.2023 toimunud üldkoosolekul otsustati Painters Group OÜ valida KÜ renoveerimistööde teostajaks. Nimetatud üldkoosoleku protokolli ei ole vaidlustanud, seega on 30.04.2023 toimunud koosoleku vastu võetud otsused kehtivad. Seetõttu jääb avaldajale täiesti arusaamatuks, miks on KÜ juhatus antud otsust omavoliliselt muutnud ja vägisi „läbi surunud“ renoveerimistööde teostajaks P GOÜ. KÜ on juba võtnud rahalise kohustuse, kuid KÜ juhatus ei ole kandnud korteriühistute registrisse sellekohast märkust ja väidetavalt on sõlmitud KÜ ja P GOÜ vahel töövõtuleping, mille tingimused pole avaldajale teada, siis esineb ka teine alus KÜ 25.08.2023 üldkoosoleku 2 kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks märgitud märkuse kandmata jätmise kohustusele on KÜ avaldaja eelnevaid ettepanekuid ignoreerinud, jätnud küsimustele vastamata ja vaatamata 27.06.2023 KÜ üldkoosolekul vastu võetud otsustele, on jäetud omanikujärelevalve kaasamata, ehituskonkurssi läbi viimata ja ühte ehitusettevõtjat on eelistatud teisele. Ka 25.08.2023 üldkoosoleku protokollist nähtub üheselt, et KÜ juhatuse ainuke plaan on olnud minna lepingusse P GOÜ-ga olukorras, kus pole esitatud võrdluseks teiste ehitusettevõtete pakkumisi. Eelmärgitust nähtub üheselt, et KÜ juhatus ei tegutse korteriühistu huvides. Avaldajal on põhjendatud huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsused mõjutavad avaldaja õigusi korteriühistu liikmena. Avaldaja leiab, et KÜ 25.08.2023 otsus tuleb kehtetuks tunnistada, kuivõrd korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe ja põhikirja nõudeid ja seega ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. 18.03.2024 esitatud avaldaja täiendava seisukoha kohaselt avaldaja leiab, et korteriühistu üldkoosoleku 25.08.2023 otsused on tühised või alternatiivselt tuleb need kehtetuks tunnistada. Avaldaja märkis kokkuvõtvalt, et 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on vastuolus

§ 36

lg 2, vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega ja 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on renoveerimistööde teostaja valiku osas sisuliselt põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja korteriomanike ühiste huvidega. 25.08.2023 üldkoosoleku otsused rikuvad ilmselgelt avaldaja õigusi, kuna nende otsuste alusel võetakse korteriühistule rahalisi kohustusi, mis olulises osas jäävad avaldaja kui suurima kaasomandi osa omaniku kanda (avaldajale kuulub ligikaudu 40% kaasomandist). Seega moodustab avaldaja kanda jääv osa korteriühistu poolt võetavast laenust ligikaudu 60 000 eurot. Samas on avaldajal korteriühistu põhikirjas punktis 7.8.2 teises lauses sätestatud piirangu tõttu korteriomanike üldkoosolekul ainult 1 hääl, st avaldajal ei ole võimalik oma häälega mõjutada tema õigusi oluliselt riivavate otsuste tegemist. Seega on sisuliselt ainus avaldajale kättesaadav õiguskaitse vahend korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamine. Avaldaja hinnangul on 25.08.2023 üldkoosoleku otsused üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliste rikkumiste, heade kommete vastasuse ja

§ 15lg 1 rikkumise tõttu tühised.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED 2. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja avaldusega, märkides, et põhjendamatu on avaldaja seisukoht sellest, et üldkoosoleku otsuste projektis märgitud päevakord erineb üldkoosoleku kutses ja üldkoosoleku protokollis toodud päevakorrast. Korteriühistul ei ole kohustust esitada üldkoosoleku otsuste projekti. Kuna aga pank nõuab laenu taotlemisel väga kindlatele nõuetele vastava protokolli koostamist, saadeti vastav näidisdokument informatiivsena eelnevalt liikmetele tutvumiseks välja. Päevakord on selgelt kirjas üldkoosoleku kutses, mis saadeti korteriühistu liikmetele emaili peale, pandi postkastidesse ja pandi üles trepikodadesse. Koosoleku protokollis märgitud päevakord ja otsused vastavad kutses märgitud päevakorrale. Seega ei ole korteriühistu muutnud päevakorda peale üldkoosoleku kutse väljastamist ega rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ põhikirja punkti 7.8.1 kohaselt võib üldkoosolek otsuseid vastu võtta päevakorra-väliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Kuna üldkoosolekul olid esindatud kõik korteriühistu liikmed, oleks võinud otsuseid vastu võtta ka päevakorra-väliste punktide osas. Avaldaja väide sellest, et koosoleku protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult toimunut ei vasta tõele. Üldkoosolekul arutati enne igat hääletust selle sisu läbi ja hääletusel küsiti igalt korteriomanikult või esindajalt ükshaaval, kas ta on selle otsuse poolt, vastu või on erapooletu. Kokku tehti viis hääletust - koosoleku juhataja valimine, koosoleku protokollija valimine, juhatuse liikme valimine, pangale vajalikud punktid ning renoveerimistööde teostaja valimine. Üldkoosoleku protokollile on lisatud üldkoosoleku juhataja ja protokollija poolt digitaalselt 3 allkirjastatud registreerimisleht ja kolm volikirja, mis on protokolli lahutamatuks osaks. Volikirjade alusel olid esindatud korter nr 1 ühisomanik M.M, korter nr 6 omanik Z.T ja korter nr 11 omanik K.P. Korter nr 1 ühisomanik M.M volitas ühisomanikku E.Mt esindama teda üldkoosolekul, volikiri oli esitatud koosoleku juhatajale enne koosoleku algust ja ei saa väita, et M.M ei olnud esindatud. KÜ põhikirja punkti 7.7.1 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest. Kõik korteriühistu liikmed oli üldkoosolekul esindatud, kvoorumi nõue oli täidetud ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Kohtule avalduse esitamise hetkel ei olnud korteriühistu veel laenu võtnud ja tänaseks päevaks on

§ 36lg 2 nõutud märge korteriühistute registrisse tehtud.

Samuti on edastatud avaldaja esindaja poolt küsitud allkirjastatud lepingud. Omanikujärelevalve leping FIE P.A-ga on sõlmitud ja korteriühistu on alates renoveerimise algusest olnud omanikujärelevalvega suhtluses. Ehituskonkurssi ei olnud vaja läbi viia, kuna korteriomanikud soovisid P GOÜ tööde teostajaks võtta. Juhatus ei ole ühtegi ehitusettevõtjat eelistanud. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, milles seisneb avaldaja põhjendatud huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks ning milliseid avaldaja õigusi on otsuste vastuvõtmisega rikutud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, asjas kogutud tõenditega ning olles menetlusosalised ära kuulanud, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. Tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Hagita menetluses ei ole kohus tulenevalt TsMS § 477 lg 5 seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
3. Avaldaja hinnangul on 25.08.2023 üldkoosoleku otsused üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliste rikkumiste, heade kommete vastasuse ja

§ 15lg 1 rikkumise tõttu tühised.

Alternatiivselt leiab avaldaja, et need tuleb kehtetuks tunnistada. Avaldaja leiab, et 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on vastuolus

§ 36

lg 2, vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega ja 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on renoveerimistööde teostaja valiku osas sisuliselt põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja korteriomanike ühiste huvidega. 14.10.2024 esitatud lõplikes seisukohtades on avaldaja leidnud üllatuslikult, et üldkoosoleku läbiviimisel ja otsuste tegemisel rikuti ka

§ 36lg-s 1 sätestatud kohustust.

Puudutatud isik vaidlb avaldaja seisukohtadele vastu. 6. Esmalt analüüsib kohus kas 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliste rikkumiste (p.d 10-17),

§ 15

lg 1 rikkumise tõttu (p-d 1822) või heade kommete vastasuse tõttu tühised (p-d 23-31). Seejärel hindab kohus kas alternatiivselt on võimalik üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada (p-d 32-33). Edasiselt võtab kohus kokku asja lõpptulemuse ja jaotab menetluskulud (p-d 34-36).

1. Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:  avaldaja on Saaremaa vald, Kuressaare linn, Pärna tn 21 korteriühistu liige; 4  25.08.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadeti 17.08.2023 avaldaja esindaja e-posti aadressile koos panga poolt ette antud koosoleku otsuste projektiga ning varaliste õiguste pandilepingu selgitusega (dtl 10-15);  25.08.2023 toimus vaidlusalune üldkoosolek, kus oli esindatud ka avaldaja (dtl 2735).
2. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku liige ning talle kuuluvad Pärna tn 21 asuvas elamus korterid. Seega saab avaldaja korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustada.
3. Avalduse eesmärk on vaidlusalustest otsustest vabanemine, st nende tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine. Avaldaja märkis ärakuulamisel, et ta palub esmalt kontrollida otsuste tühisust ja teise alternatiivina tunnistada otsused kehtetuks, juhul kui kohus ei peaks tuvastama otsuste tühisuse. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Teise lõike esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus märgib, et TsÜS § 38 lg 1 ja lg 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1619017, p 17.2). Seega kohus nõustub avaldajaga, et esmalt tuleb kontrollida, kas korteriühistu üldkoosoleku otsused võivad olla tühised või mitte.
4. Menetlusosalised vaidlevad esmalt selle üle, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti.

§ 29

lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sätte sõnastuse järgi peab rikkumine olema oluline. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. MTÜS § 20 lg 7 kohaselt kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. 11. Kohus märgib esmalt, et

§ 29lg 1 on sõnastatud identselt äriseadustiku §-dega 172¹ ja 296.

Riigikohus on viidatud sätete tõlgendamisel leidnud, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: kas kõigi isikute osalemine või rikkumisest puudutatud isikute hilisem heakskiit. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15, tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). 12. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka

§ 29

lg 1 kohaldamisel (Tallinna Ringkonnkohtu määrused tsiviilasjas nr 2-21-2528, p 8.2; 220-2544, p 27 ja 2-18-3477, p 11). Neist seisukohtadest järeldub, et kui korteriühistu liige, kelle suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda väidetavalt rikuti, tuleb ise või oma esindaja kaudu koosolekule kohale, annab ta sellega korteriühistule teada, et kuigi ühistu võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi 5 hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuste tegemisele selles küsimuses. Üldkoosolekul otsuse tegemisele vastuvaidlemine peab nähtuma koosoleku protokollist. Kui korteriühistu liige osaleb koosolekul ja ei vaidle otsuste tegemisele vastu, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega võimaldada tal hilisemas kohtuvaidluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

1. Käesoleval juhul on tegemist eelpool kirjeldatud olukorraga. Vaidlus puudub selles, et avaldaja esindaja osales vaidlusalusel koosolekul ega vaielnud otsuste tegemisele vastu. Seega ei saa avaldaja praeguses menetluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Lisaks nähtub viidatud praktikast, et piisav ei ole vastuhääle andmine, vaid isik peab sisuliselt vaidlema vastu otsuse tegemisele vastavas küsimuses. Avaldaja esitatud tõenditest ega üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et avaldaja oleks vaielnud koosolekul otsuste tegemisele vastu (dtl 27-30). Otsuse vastu hääletamisest ei ole võimalik järeldada, et avaldaja esindaja vaidles üldkoosolekul otsuste tegemisele vastu seoses avaldaja suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Ärakuulamisel antud selgituste kohaselt esitas esindaja vastuväite, kuid seda ei protokollitud. Kohtu hinnangul on avaldaja väide paljasõnaline. Kohus küll möönab, et 25.08.2023 üldkoosoleku protokollis ei kajastata piisavalt koosolekul arutatut, mistõttu ei ole kolmandatele isikutele mõistetav, kuidas otsusteni jõuti, kuid protokoll üldiselt vastab MTÜS § 21 lg-s 6 toodud nõuetele ega too kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Juhul, kui vastuväide oleks jäetud põhjendamatult protokollimata, oleks avaldajal olnud võimalus vastuväide ka ise kirjalikult üldkoosolekul esitada.
2. Kuna avaldaja esindaja osales vaidlusalusel üldkoosolekul, kuid ei vaielnud koosolekul otsuste tegemisele vastu, ei saa avaldaja praeguses menetluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
3. Eeltoodule vaatamata märgib kohus ka seda, et korteriühistu ei ole vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkunud oluliselt seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. Avaldaja hinnangul üldkoosoleku otsuste projektis märgitud päevakord erineb 25.08.2023 toimunud üldkoosoleku päevakorrast. Avaldaja põhjendab seda sellega, et üldkoosoleku otsuste projekti päevakord ei sisalda Z.T valimist korteriühistu juhatuse liikmeks. Samuti ei nähtu üldkoosoleku otsuste projektist, et renoveerimistöid hakkab korraldama P G OÜ. Avaldaja hinnangul ei ole päevakorra muutustest ette teatatud, mistõttu on otsus tühine. Puudutatud isik leiab, et päevakord on kutsel piisavalt kajastatud ja üldkoosolekul päevakorda muudetud ei ole, koosoleku protokollis märgitud päevakord ja otsused vastavad kutses märgitud päevakorrale.
4. Korteriühistu põhikirja punkti 7.6.
5. kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva ning inimesi teavitatakse üldkoosoleku toimumise kohast, ajast ja päevakorrast muuhulgas emaili teel (dtl 20-26). Vaidlust ei ole selles, et eelpool loetletud tingimused olid käesoleval juhul täidetud.

§ 20

lg 3 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Vaidlusalusel koosolekul ei ole otsustatud põhikirja muutmist, majanduskava kehtestamist või majandusaasta aruande kinnitamist. Kohtule esitatud 17.08.2023 e-kirjast nähtub korteriühistu üldkoosoleku päevakord, mille punktis 2 on toodud juhatuse liikme valimine (dtl 10-11). Kohus leiab, et asjaolust, et kutsel ei ole märgitud, et juhatuse liikmeks valitakse Z.T , ei tulene, et koosoleku päevakorda muudeti. Kutsest ja selles kajastatud päevakorrast on korteriomanikele kohtu hinnangul selgelt arusaadav, et üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle. Ka asjaolust, et kutselt ei nähtu, et päevakord sisaldaks otsust sellest, et renoveerimistöid võib hakata teostama P G OÜ, ei tulene, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Kutses märgitud päevakord sisaldab punktis 3 korterelamu renoveerimistööde teostamist. Korteriühistu üldkoosoleku 6 protokollist nähtub, et üldkoosolek otsustas punktis 13, et võimalusel tuleb võtta renoveerimistööde teostajaks ilma hanget korraldamata P G OÜ. Kohtu hinnangul oli korteriomanikele kutses märgitu pinnalt piisavalt selge, et üldkoosolekul arutatakse küsimust sellest, kes teostab korterelamu renoveerimistööd ning asjaolust, et üldkoosolek otsustas võimalusel võtta renoveerimistööde teostajaks konkreetne ettevõte, ei saa järeldada, et päevakorda oleks muudetud. Avaldaja seisukoht sellest, et korteriomanikele ei edastatud kõigi kavandatavate otsuste eelnõusid, mistõttu üldkoosoleku otsused on tühised, ei põhine seadusel. Käesoleval juhul ei olnud tegemist

§ 21

lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus juhatus on kohustatud esitama otsuste eelnõu kõigile korteriomanikele. Seadus ega korteriühistu põhikiri ei näe ette, et koos üldkoosoleku kutsega tuleb korteriomanikele edastada otsuste eelnõud, mida arutatakse korteriühistu üldkoosolekul tavakorras. Asjaolust, et kutsele lisati panga poolt ette antud koosoleku otsuste projekt, ei ole võimalik järeldada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Ainuüksi kutses kajastatud päevakorra ja nn otsuse projektiga tutvumisel oleks avaldajale pidanud olema selge, et tegemist ei ole üldkoosoleku otsuste projektiga, mis sisaldab kogu kutsel märgitud päevakorda, vaid see sisaldas üksnes panga poolt esitatud nõudeid. Nn otsuste projektis ei ole kajastatud päevakorras nimetatud koosoleku juhataja ja protokollija valimist ega juhatuse liikme valimist. 17. Seega ei oleks korteriühistu 25.08.2023 üldkoosoleku otsused avaldaja esindaja poolt üldkoosolekul vastuväite esitamise korral ka tühised seetõttu, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. 18. Teiseks on avaldaja asunud seisukohale, et kuivõrd kõiki korter nr 1 ühisomanikke ei ole osalejate nimekirja märgitud, on antud hääled tulenevalt

§ 15

lg 1 piirangust tühised ning korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Puudutatud isik vaidleb sellele väitele vastu ja märgib, et korter nr 1 ühisomanik M.M volitas ühisomanikku E.Mt esindama teda üldkoosolekul, volikiri oli esitatud koosoleku juhatajale enne koosoleku algust ja ei saa väita, et M.M ei olnud esindatud.

1. Vaidlus puudub selles, et Pärna tn 21 mõttelise osa kinnisasjast ja eriomandi eseme eluruum nr 1 ühisomanikud olid üldkoosoleku toimumise ajal E.M ja M.M (dtl 113-116). Korteriühistu Pärna 21 põhikirja punkti 3.
2. kohaselt on ühistu liikmeteks kõik ilma sellekohast avaldust esitamata Pärna 21 elamu korteriomanikud (dtl 20-26). Puudub vaidlus ka selles, et korteriühistul on 13 liiget (dtl 28-30, 54-57, 59-60). Põhikirja punkt 7.6.6 kohaselt üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volitus. Sama tuleneb

§ 22

lg-st 5, mille kohaselt võib korteriomanike üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Põhikirja punkti 7.7.1. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest. Eeltoodu on kooskõlas

§ 20lg-s 2 sätestatuga.

Põhikirja punkti 7.7.2 kohaselt üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrajaks on registreerimisleht, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteri number ja allkiri. Kohus leiab, et avaldaja seisukoht sellest, et ei olnud täidetud põhikirja p 7.7.2 nõuded korter 1 omanike osalejate nimekirja kandmise osas, mistõttu üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, on ekslik.

1. Korteriühistu üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et korter nr 1 omanikuna on üldkoosolekul registreeritud E.M ja registreerimislehel on lisatud teise korter nr 1 ühisomaniku M.M volikiri E.Mle üldkoosolekul osalemiseks (dtl 31, 34). Kohus leiab, et põhikirja punktis 7.7.
2. on sätestatud põhimõte sellest, et volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja volituse aluse on määravaks ühistu liikmete puhul, kes ei ole korterite kaasomanikud ega ühisomanikud. Põhikirjast ei tulene, et üldkoosoleku registreerimislehel peaks olema kajastatud kõigi korterite kaasomanikud ja ühisomanikud, kes on andnud teisele ühis-või kaasomanikule volituse üldkoosolekul osalemiseks. Üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et korter 1 oli esindatud üldkoosolekul ühe ühisomaniku poolt ja regisreerimislehele on lisatud teise ühisomaniku samal päeval antud volitus. Seega osalesid 7 üldkoosolekul korter 1 ühisomanikud ning oli täidetud

§ 15lg-s 1 ja korteriühistu põhikirjas sätestatud nõue.

Siinkohal märgib kohus sedagi, et isegi kui korter 1 ühisomanikud ei oleks üldkoosolekul esindatud, oleks üldkoosolek ikkagi olnud otsustusvõimeline tulenevalt

§ 20

lg-st 2 ja põhikirja p.-st 7.7.1, sest koosolekule registreerus 25.08.2023 üldkoosolekust osavõtjate registreerimislehe ja lisatud kirjalike volikirjade põhjal 13 korteriomanikku. Seega ilma korter 1 osavõtuta oleks osalejatele ikkagi kuulunud võimalikust 13-st häälest 12, mis oli üle poole häältest. Seega osalesid üldkoosolekul kõik korteriomanikud ja ebaõige on avaldaja seisukoht sellest, et korteriühistu üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. 21. Lisaks märgib kohus, et kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav, mitte tühine (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 14.4 ja seal viidatud varasem praktika). Otsus võib siiski olla tühine, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel.

§-des 38 ja 39 sätestatut rikkuvad korteriomanike üldkoosoleku otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450, p 15). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et otsused, mis 25.08.2023 toimunud üldkoosolekul vastu võeti ei riku

§-des 38 ja 39 sätestatut ning koosolekul otsustatud küsimusi oli võimalik otsustada häältenamusega.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 25.08.2023 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja avaldaja vastupidine seisukoht on põhjendamatu.
2. Edasiselt on avaldaja leidnud, et 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on tühised heade kommete vastasuse tõttu, kuna need on vastuolus

§ 36

lg-tega 1 ja 2, vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega ja 25.08.2023 üldkoosoleku otsused on renoveerimistööde teostaja valiku osas sisuliselt põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja korteriomanike ühiste huvidega. 24. Avaldaja on menetluses esmalt heitnud puudutatud isikule ette

§ 36

lg 2 sätestatud kohustuse rikkumist, kuivõrd üldkoosolekul otsustati taotleda pangalt renoveerimistööde finantseerimiseks laenu maksimaalselt 150 000 eurot, kuid märkust laenu võtmise kohta korteriühistu registrisse ei tehtud. 25.

§ 35

lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Puudutatud isiku põhkirja p 7.2.7 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses otsustada laenu võtmine.

§ 36

lg 1 kohaselt laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. Vastavalt

§ 36

lg-le 2 enne lõikes 1 sätestatud kohustuse võtmist peab korteriühistu juhatus laskma kanda korteriühistute registrisse sellekohase märkuse. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, kas üldkoosolekul võidi otsustada laenu võtmise kohustus või mitte, vaid vaidlus on selles, kas enne otsustamist tuli teha

§ 36lõikes 2 nimetatud kanne korteriühistu registrisse või mitte.

Kuna avaldaja on oma lõplikes seisukohtades üllatuslikult märkinud ka, et korteriühistu 25.08.2023 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et laenu võtmise otsus oleks tehtud

§ 9

lg 3 sätestatud häälteenamusega, siis kohus märgib seonduvalt avaldaja viimati nimetatud väitega järgmist. 26.

§ 21

lg 3 kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 36

lg 1 näeb lisaks ette, et eelmise aasta majandamiskulude summat ületava laenu kohustuse võtmise võib otsustada

§ 9lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

Seega on otsus vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-9475, p 9.3). Tulenevalt puudutatud isiku 2022 majandusaasta aruandest olid 2022 8 majandamiskulud kokku 20 373 eurot, st laenu võtmise otsustamiseks summas 150 000 eurot oli vajalik

§ 9lg 3 järgne häälteenamus.

Nähtuvalt protokollist on hääleõiguslikke korteriomandeid 13, üldkoosoleku otsuse p 3 poolt hääletas 10, s.o üle poole kõigist korteriomanikest, kellele kuulus kokku 549,6 kaasomandiosa 1079,7-st, s.o üle poole. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et laenu võtmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamuse nõuet rikutud ei ole. Samuti ei ole esitatud muid asjaolusid, millega seoses võiks laenu võtmise otsustamine olla vastuolus seadusega. 27.

jõustumisega 01.01.2018 tekkis korteriühistu juhatusel kohustus kanda korteriühistute registrisse märkus laenukohustuse kohta. Kohus märgib esmalt, et üldkoosoleku toimumisel otsustati laenu taotlemise küsimus, mitte ei võetud laenu, mistõttu avaldaja seisukoht sellest, et vastavasisuline märkus registrisse oli otsustamisel kandmata ja sellega rikuti

§ 36lg-st 2 tulenevat kohustust, on ebaõige.

Laenuleping sõlmiti puudutatud isiku esindaja 13.10.2023 ekirja lisast nähtuvalt 18.09.2023 ehk ca kuu peale üldkoosloleku toimumist ning lepingu kohaselt on laenulimiidi kasutusele võtmise tähtaeg 22.09.2024 (dtl 39-46). Puudutatud isiku esindaja 13.10.2023 e-kirjast nähtuvalt veel selleks ajaks laenulimiiti kasutusse ei võetud (dtl 37-38). Sama on kinnitanud ka puudutatud isik enda kirjalikus vastuses avaldusele märkides, et ka kohtule avalduse esitamise hetkel ei olnud korteriühistu veel laenu võtnud (dtl 80-83). Kanne korteriühistu registrikaardil on kinnitatud 19.12.2023 (dtl 117). Kohus märgib, et

§ 36

lg 2 sätte eesmärk on informeerida kolmandaid isikuid, mitte korteriühistu liikmeid, näiteks korteriomandi omandamisel sellest, et ühistul on laenukohustus. Seega ei mõjuta märkuse kandmata jätmine enne üldkoosolekut ja laenulepingu sõlmimisel mitte mingil määral avaldaja õigusi või huve ega tingi märkuse paar kuud hilisem kandmine korteriühistute registrisse üldkoosoleku 25.08.2023 otsuse tühisust.

1. Avaldaja on oma nõude esitamisel tuginenud ka asjaoludele, et üldkoosoleku otsused töövõtja valiku osas on vastuolus 30.04.2023 ja 27.06.2023 üldkoosoleku otsustega, korteriühistu juhatus ei ole avaldajale selgitanud ega ka dokumentaalselt tõendanud, millistel asjaoludel valiti renoveerimistöid teostama P G OÜ. Avaldaja heidab puudutatud isikule ette, et juhatuse liige on oma teabenõude vastuses teatanud lakooniliselt, et ehitusettevõte P G OÜ valiti Pärna tn 21 korterelamu renoveerimistöid teostama korteriomanike üldkoosoleku hääletuse tulemusena. Mingeid muid selgitusi ja teiste ehitusettevõtete poolt saadud hinnapakkumisi vaatamata avaldaja korduvatele nõuetele esitatud pole. Avaldaja hinnagul renoveerimistööde teostaja valiku osas on otsus sisuliselt põhjendamata ja vastuolus korteriühistu ja korteriomanike ühiste huvidega. Lisaks märkis avaldaja ärakuulamisel, et heade kommete vastasus tuleneb ka sellest, et koosolekut kui sellist tegelikult ei toimunud. Puudutatud isik on seisukohal, et ta on edastanud avaldaja esindaja poolt küsitud allkirjastatud lepingud ning ehituskonkurssi ei olnud vaja läbi viia, kuna korteriomanikud soovisid P G OÜ tööde teostajaks võtta. Puudutatud isik leiab, et juhatus ei ole ühtegi ehitusettevõtjat eelistanud.
2. Kohus märgib esmalt, et ainuüksi asjaolust, et korteriühistu juhatus ei ole avaldajale peale üldkoosoleku toimumist esitanud selgitusi ja teiste ehitusettevõtete hinnapakkumisi, ei ole võimalik tuvastada korteriühistu 25.08.2023 üldkoosoleku otsuse tühisust. Riigikohus on selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 23). Viidatud seisukoht on kohaldatav ka korteriomanike otsustele. Päevakorra punktis 13 vastu võetud otsus (s.o võimalik töövõtja valik) ei ole ka oma sisu poolest kuidagi ebamoraalne. Seejuures ei ole asjassepuutuv, kas tegemist on iga korteriomaniku hinnangul põhjendatud töövõtja valikuga. Avaldaja hilisemad 9 etteheited seoses sellega, et korteriomanikke sisuliselt eksitati hanke läbiviimise osas ei ole otsuse võimaliku tühisuse kontekstis asjassepuutuv. Protokollist nähtuvalt üldkoosolek otsustas volitada korteriühistu juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks, valima välja korteriühistu jaoks parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud. Punkti 13 kohaselt võimaldas üldkoosolek juhatusel võimalusel võtta renoveerimistööde teostajaks ilma hanget korraldamata P G OÜ. Asjaolust, et üldkoosolek volitas juhatust renoveerimistööde läbiviimiseks korraldama hankeid ja volitas juhatust valima välja korteriühistu jaoks parimad pakkumised ning sõlmima töövõtulepingud või võimalusel võtma ilma hanget korraldamata tööde teostajaks P G OÜ, ei ole midagi seadusevastast ega ole see vastuolus ka heade kommetega. Korteriühistu põhikirja punkt 7.3.7 võimaldab juhatuse liikmel sõlmida ühistu nimel lepinguid. Vaidlus puudub selles, et P G OÜ on renoveerimistööd teostanud (vt ärakuulamise protokoll ajaviide 00:06:59 dtl 97104), seega valides tööde teostajaks P G OÜ, viis juhatus ellu üldkoosoleku otsust. Kohtule esitatud 30.04.2023 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on üldkoosolek varasemalt otsustanud valida Pärna 21 renoveerimistööde teostajaks P G1 OÜ (dtl 54-57). Samas nähtub juba 27.06.2023 üldkoosoleku protokollist, et korteriühistu liikmed arutasid uuesti korterelamu renoveerimistööde teostamist ning otsustasid koostada ühtse pakkumiste alustabeli ja võtta ehitusettevõtetelt uued pakkumised (dtl 59-60). Seega otsustati juba 27.06.2023 toimunud üldkoosolekul, et tööde teostajaks ei valita P G1 OÜ. Kuigi 30.04.2023 toimunud üldkoosolekul otsustati P G1 OÜ valida KÜ renoveerimistööde teostajaks, ei ole heade kommetega ega seadusega vastuolus hilisemalt renoveerimistööde teostaja osas korteriühistu liikmetel ümber mõelda ja hilisema otsusega kas volitada juhatust, või teha juhatusele ettepanekuid tööde teostaja valiku osas, kes on korteriühistu liikmete hinnangul usaldusväärsem ehitaja võrreldes esialgselt pakutud renoveerimistööde teostajaga. Kuivõrd hilisem otsus võeti vastu korteriühistu üldkoosolekul, kus osales ka avaldaja, siis on ebaõiged avaldaja väited sellest, et korteriühistu juhatus on 30.04.2023 üldkoosoleku otsust omavoliliselt muutnud ja vägisi „läbi surunud“ renoveerimistööde teostajaks P GOÜ.
3. Seonduvalt avaldaja väidetega sellest, et sisuliselt korteriühistu koosolekut ei toimunud märgib kohus, et kohtule on esitatud üldkoosoleku protokoll koos registreerunute nimedega ja allkirjadega ning volitustega.

§ 20

lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks

-s sätestatule MTÜS § 21 lg-s 6 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Vaidlusalune üldkoosoleku protokoll sisaldab muuhulgas nii vastu võetud otsuseid kui ka hääletamistulemusi eraldi otsuse punkt 1 osas, otsuste punkt 2-12 osas ning eraldi otsuse punkt 13 osas. Lisaks valiti koosoleku juhataja ja protokollija. Kuivõrd hääletamine toimus ja selle tulemused on kokku loetud otsuste punkti 1, 2-12 ja 13 osas eraldi, siis on arusaamatu avaldaja seisukoht sellest, et sisuliselt koosolekut ei toimunud. Asjaolust, et protokoll ei sisalda arutelusid, ei ole võimalik järeldada koosoleku mitte toimumist. Eluliselt ei ole usutav, et koosolek peeti täielikus vaikuses. Avaldaja hinnangud sellest, et juhatus ei täida korrektselt üldkoosoleku otsuseid ning tööde teostamiseks on sõlmitud leping ehitusettevõtjaga, kelle valiku poolt avaldaja üldkoosolekul ei hääletanud, ei anna alust üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, sest need ei ole mingilgi määral vastuolus heade kommetega.

1. Teisi võimalikke otsuste tühisuse aluseid ei ole avaldaja esile toonud. Avaldaja ei toonud esile, et nimetatud asjaoludel võiksid need otsused rikkuda võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või nende vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Eeltoodust tulenevalt ei ole otsused tühised.
2. Järgnevalt hindab kohus kas avaldaja etteheited võivad anda aluse otsuste kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, 10 võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seega otsuse tegemisel osalenud organi liige saab TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi otsust vaidlustada üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
3. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli ei ole kantud avaldaja vastuväiteid otsustele ega avaldaja eriarvamuse sisu. Avaldaja esindaja väitis ärakuulamisel, et tema vastuväiteid ei protokollitud (ajaviide 01:03:53, dtl 97-104). Kohus leiab, et avaldaja väited sellest, et ta koosolekul enda vastuväite avaldas, on jäänud paljasõnaliseks. Ainuüksi otsuse vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli kandmata ei anna alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid avaldajal oleks olnud TsÜS § 38 lg 4 järgi õigus otsust vaidlustada üksnes juhul, kui teda koosolekul esindanud esindaja oleks lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7515, p 14). Järelikult on avaldajal üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamine TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud. Asjaolu, et väidetavalt keegi protokolli kohapeal ei koostagi, ei välista TsÜS § 38 lg 4 kohaldamist. Avaldaja ei ole väitnud, et tal puudunuks kohapeal võimalus esitada endal vastuväide kirjalikult protokollile lisamiseks. Kuna kehtetuks tunnistamise nõude esitamine on TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud, puudub kohtul vajadus hinnata avaldaja väiteid, et vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetud otsused on vastuolus põhikirja või seadusega.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine, mistõttu jääb avaldaja avaldus tervikuna rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamata jätmise osas.
5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus andis 12.09.2024 toimunud ärakuulamisel menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks hiljemalt 21.10.
6. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Kuivõrd puudutatud isik menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis kohus puudutatud isiku menetluskulsid rahaliselt kindlaks ei määra. Avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
7. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 11