Obsah (7)

§ 101§ 90§ 8§ 98§ 100§ 3§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2025, Tartu Haldusasja number 3-25-4107 Haldusasi OÜ N&V kaebus riigihangete

) § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Pakkumuse tagatise regulatsioon

-s ei laiene vaidlusalusele garantii tingimusele. Pangagarantii esitamise nõue on pakkujatele üldreeglina vähem koormav, sest pakkujal puudub vajadus raha reaalselt deposiiti kanda ja hankelepingu perioodiks sinna jätta ning kulu pakkujatele piirdub vaid teenustasuga garantii andjale. Vaidlustaja ei ole selgitanud, miks rikub garantii tingimus hankija kehtestatud kujul tema õigusi. Asjaolu, et teistsugustel (vaidlustajale sobivamatel, tingimustel, nt garantii tingimusele rahasumma deposiiti maksmise võimalusel) võiks vaidlustajal olla mugavam või soodsam pakkumust esitada (isegi, kui pakkujate ring võiks olla seetõttu suurem) ei tähenda, et olemasolevate tingimustega on hankija proportsionaalsuse põhimõtet rikkunud; 2) korraldatud jäätmevedu toimub ainult hankelepingute alusel. See tuleneb jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-st 1, § 67 lg 1 ls-st 1, § 68 lg-st 1. Varasemate lepingute tingimuse on ankija kehtestanud

§ 101

lg 1 p 2 alusel, mis annab hankijale õiguse nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. JäätS kohaselt on korraldatud jäätmevedu eriregulatsiooniga teenus, mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Hankija on põhjendatult leidnud, et korraldatud jäätmeveo teenuse kogemust saab tõendada teatatud hulga korraldatud jäätmeveo lepingute täitmisega, mistõttu varasemate lepingute tingimus on kooskõlas

§ 101lg 1 p-ga 2.

Tingimuse mittevastavust sellele sättele vaidlustaja ei väida; 2 3-25-4107 3)

kohaselt on kvalifitseerimise tingimuste kehtestamine hankija õigus. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine on spetsiifiline teenus, mille hankimisel oli hankijal põhjendatud huvi kehtestada kvalifitseerimise tingimus käibenõudena hankelepinguga seotud valdkonnas, tavajäätmete kogumise osas. Üldine käive, mis on tekkinud muudel tegevusaladel (nt puhastusteenused) ei pruugi tagada võimekust teenindada jäätmevaldajaid. Hankijal on põhjendatud huvi esitada kvalifitseerimise tingimusena nõue pakkujate käibele hankelepinguga seotud valdkonnas, et pakkujad näitaksid oma majanduslikku võimekust tegutseda tavajäätmete kogumise valdkonnas. Netokäibe tingimus on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega; 4)

ega JäätS ei kohusta hankijat hinnamuutuste mehhanismi riigihangete alusdokumentides sätestama ning pakkujal on võimalus arvestada teadaolevate võimalike seadusemuudatustega pakkumuse maksumuse kujundamisel, kui ta eeldab, et need muudatused tõepoolest jõustuvad. Kõik pakkujad on võrdselt samas olukorras. Lepingu lahutamatuks osaks oleva Jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 näeb korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse muutmiseks ette võimaluse (alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses). Pole alust kahelda, et see kohaldub ka olukorras, kus JäätS-i muutmise kava realiseerub alles pärast hankelepingu sõlmimist.

1. OÜ N&V esitas
2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni
3. oktoobri
4. a otsus vaidlustusasjas nr 220-25/299212 osas, milles jäeti OÜ N&V vaidlustus rahuldamata, ning kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust viima õigusaktidega kooskõlla: 1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-d 9.3 ja 9.4; 2) „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses saastetasu muutumisega; 3) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-l 22 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „ÜLDINE AASTAKÄIVE“; 4) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-del 24-25 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“. Kaebaja palub ka muuta vaidlustusmenetluse kulude jaotust ning jätta vaidlustusmenetluse kulud täielikult Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda ja halduskohtu menetluskulud samuti Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda.
5. Kohus võttis
6. novembri
7. a määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
8. novembri
9. a määrusega, millega peatas riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus jättis
10. detsembri
11. a määrusega vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12. novembri
13. a määruse muutmata.
14. Kohus määras
15. novembri
16. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja ja vastustaja esitasid
17. detsembril 2025 menetluskulude väljamõistmise taotlused ja menetluskulude nimekirjad. Kaebaja esitas
18. detsembril 2025 vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastuväite, millele vastustaja esindaja samal päeval omakorda vastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3 3-25-4107
19. Kaebaja väidab kaebuses järgmist. 6.
20. Vastustaja on garantii tingimuse (töövõtja peab esitama pangagarantii 50 000 euro suuruse summa ulatuses hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks riigihankes sõlmitava lepingu perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist) seadnud ebaproportsionaalse ja ebavajalikult kitsana, sest pole lubanud pangagarantiile alternatiivselt tagatisraha ehk deposiidi tasumist vastustaja arvele. Kuigi

ei käsitle üldse lepingu täitmise tagatisi, ei tähenda see, et tagatis ei peaks vastama

-s sätestatud üldpõhimõtetele. Pangagarantii kõrval deposiidi lubamine on levinud ning tavapärane praktika, mida näeb ette näiteks ka

§ 90lg 3.

Rahasumma deponeerimine on mugavam nii vastustaja kui ka töövõtja jaoks ning sellega ei kaasneks lisakulusid. Deposiidi korral olek vastustajal olemas tagatis ka hankelepingu pikenemisel ning oleks maandatud risk, et pangagarantii pikendamine osutub keeruliseks või võimatuks. Deposiidi kasutamise võimaluse loomiseks tuleks täiendada „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-de 9.3 ja 9.4, et lubatav oleks ka tagatisraha tasumine vastustaja poolt määratud kontole ning vastustajal oleks võimalik oma nõudeid rahuldada ka deponeeritud rahasumma arvelt. 6.2. RHAD-s seatud varasemate lepingute tingimust (pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust) saab tõendada ainult eelnevalt täidetud hankelepingutega. Vastustaja on piiranud pakkujate ringi, sest pakkumuse saavad esitada ainult need töövõtjad, kellel on varasemad hankelepingud

§ 8tähenduses.

Vastustaja ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud (

§ 98lg 3).

See tingimus piirab põhjendamatult konkurentsi, diskrimineerides töövõtjaid, kellel on olemas sisuline võimekus ja kogemus tööde tegemiseks, kuid kes on teinud vastavaid töid muu lepingu alusel. Kaebajal on erasektori ja teiste hankelepingute alusel sisuline kompetents ja võimekus jäätmete käitlemise ja vedamise teenuse osutamiseks, kuid tal puudub vastava teenuse osutamise kogemus korraldatud jäätmeveo raames. Euroopa Liidu õigusest tuleneb eesmärk luua siseturul sõlmitavatele hankelepingutele võimalikult suur konkurents, sealhulgas võimaldades väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel riigihangetele paremat juurdepääsu (EL direktiivi 2014/24/EL teine põhjendus; 2017. a jõustunud

seletuskiri). Varasemate lepingute tingimus välistab sisuliselt uute tulijate korraldatud jäätmeveo turule sisenemise. 6.3. Väär on VAKO seisukoht, et

§ 98

lg 3 puudutab üksnes pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise protsessi ega ole kohaldatav RHAD õiguspärasuse üle peetavas vaidluses. 6.4. Vastustaja on seadnud valdkonnapõhise netokäibe tingimuse, et tuvastada pakkujate spetsiifilist erialast kogemust (kas ja millises mahus on pakkuja varasemalt korraldatud jäätmeveo valdkonnas teenust osutanud). Selline eesmärk on selgelt vastuolus

§ 100lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Kuna valdkondliku käibe nõue ahendab võimalike pakkujate ringi, peab see nõue lähtuma tegelikust vajadusest vastava võimekuse järele. Majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärk on tuvastada töövõtja eeldatav võime kanda hankelepingu täitmise majanduslikku koormat, mitte tuvastada tema spetsiifilist erialast kogemust. Kui pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga, ei ole asjaomane tingimus õiguspärane. Puudub põhjus piiritleda summaarset netokäibe nõuet tavajäätmete kogumise valdkonnast, sest majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärk on saavutatav ka laiemalt netokäibe kontrollimisega. Riigihanke ühe aasta eeldatav tasu (600 000 eurot, 3 000 000 eurot 5 aasta kohta) on kordades madalam kui kaebaja üldine netokäive. Netokäibe tingimuse piiritlemine tavajäätmete valdkonnaga ei ole proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud ning jätab konkurentsi efektiivselt ära kasutamata. 4 3-25-4107 6.5. Õigusvastane on, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks saastetasu tõusu korral. Tavajäätmete (tehnilise kirjelduse järgi liigiti kogutavad segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed) osas on aastaid soovitud oluliselt tõsta saastetasu määra. See ilmneb ka Riigikogu menetluses olevast jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast. Pakkuja kannaks pakkumuse hinnastamisel kõrget riski, mille saabumises ta ei saa kindel olla. Hankija peaks RHAD-s nt kehtestama, et planeeritava saastetasu tõstmise korral on töövõtjal õigus taotleda tasu tõstmist. Õigusvastane on panna kõik saastetasuga seotud kohustused ja riskid ainult pakkuja õlule. Vastava tasuregulatsiooni muutumist puudutava tingimuse puudumine lepingus on vastuolus riigihangete korraldamise läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (

§ 3p 1).

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata, märkides järgmist. 7.
2. Pangagarantii andmine on pakkuja jaoks leebem tingimus kui raha deponeerimise nõue, sest raha deponeerimise korral tuleb raha reaalselt deposiiti kanda, kuid pangagarantii andmise korral piirdub pakkuja kulu vaid teenustasuga garantii andjale.

ei näe ette hankija kohustust tagatist nõuda, kuid see on hankija õigus. Järelikult on hankijal õigus ise otsustada, millise tagatise esitamise viisi ta riigihanke alusdokumentides kehtestab. Pangagarantii esitamise nõudega ei ole vastustaja rikkunud

§ 3

p-des 1 ja 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

ei käsitle üldse lepingu täitmise tagatisi ega näe seega ette, et hankija peaks eelistama mingeid konkreetseid tagatisi. Garantii tingimusele ei laiene

§ 90lg 3, mis nimetab pakkumuse tagatise esitamise viise.

Järelikult on hankijal õigus ise otsustada, millise tagatise esitamise viisi ta riigihanke alusdokumentides kehtestab. Kõik isikud, kes tegutsevad turul vastavas valdkonnas, ei pea igal juhul saama endale sobivatel tingimustel riigihankes osaleda ja pakkumust esitada. Vastustaja on juba vastuses vaidlustusele välja toonud tegeliku põhjuse, miks kaebajale pangagarantii andmine ei sobi – kaebajal on Äriregistri andmetel hetkel arvestatava suurusega maksuvõlg, mis on

§ 95lg 1 p 4 kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks.

7.2. Korraldatud jäätmevedu on eriregulatsiooniga teenus (avalik-õiguslik ainuõigus, suhe tuhandete elanikega), mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Ainult piisava eelneva kogemuse ja võimekuse esinemine pakkujal annab kindluse, et pakkuja suudab korraldatud jäätmeveo süsteemi hallata. Seega on see varasemate lepingute tingimus vajalik ja proportsionaalne. Kõnealust riigihanget viiakse läbi Eesti suuruselt viiendas omavalitsuses eesmärgiga korraldada jäätmevedu kahes piirkonnas (ühes piirkonnas kahes ja teises piirkonnas kolmes linnaosas).

§ 101

aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 4 näeb ette, et avaliku sektori hankija võib seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega kehtestada nõuded, tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Varasemate lepingute tingimus arvestab riigihanke eseme olemusega ning kogemust korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks saab tõendada teatatud hulga korraldatud jäätmeveo lepingute täitmisega. Varasemate lepingute tingimus on kooskõlas

§ 101

lg 1 p-ga 2.

§ 98

lg 3 puudutab pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmise keeldu ega sisalda keelde või regulatsioone kvalifitseerimise tingimuste kehtestamiseks. Vaidluses riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse üle ei saa

§ 98lg-le 3 tugineda.

5 3-25-4107 7.3.

§ 100lg 1 p 4 lubab siduda netokäibe just hankelepingu esemega seotud valdkonnaga.

Tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus, mille puhul peab majanduslik suutlikkus olema näidatud just samas valdkonnas. Üldise käibenõude kehtestamine ei anna vastustajale vajalikku kindlust, et sellele tingimusele vastavatel pakkujatel oleks piisav võimekus tegutseda korraldatud jäätmeveo valdkonnas. Hankelepinguga seotud valdkonna või hankelepingu esemele vastava netokäibe osa piiritlemise kogu ettevõtja netokäibe raames on seadusandja jätnud hankija sisustada.

§ 100

lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Vastustaja seatud käibenõue on 2 korda väiksem eeldatava hankelepingu maksumusest ega ole ebaproportsionaalselt kõrge. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine on spetsiifiline teenus, mille hankimisel on vastustajal põhjendatud huvi kehtestada kvalifitseerimise tingimus käibenõudena hankelepinguga seotud valdkonnas (tavajäätmete kogumine). 7.4.

ega JäätS ei kohusta hankijat hinnamuutuste mehhanismi hankelepingus sätestama ning pakkujal on võimalus arvestada teadaolevate võimalike seadusemuudatustega. Kontsessionäär kannab kontsessioonilepingus üldjuhul tururiski (sh õigusaktide muutumise risk), v.a kui seadus sätestab teisiti. Lepingu lahutamatuks osaks oleva Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 kohaselt võib teenustasude muutmist taotleda aasta pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, sotsiaalmaksu määra muutmise või muu säärase teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses. Seega on saastetasu võimaliku tõusuga tasu tõstmise regulatsioon RHAD-s tegelikult olemas. Pole alust kahelda, et see kohaldub ka olukorras, kus JäätS muutmise kava realiseerub alles pärast hankelepingu sõlmimist. Vastavad kahtlused oleks kaebaja saanud kõrvaldada ka selgituste küsimise kaudu. KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja palub käesolevas asjas tühistada VAKO otsus vaidlustuse rahuldamata jäetud osas ning teha uus otsus, millega kohustada vastustajat viima õigusaktides sätestatud nõuetega vastavusse riigihanke nr 299212 („Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“) alusdokumentides lepingu p-d 9.3 ja 9.4 ning hankepassis ja rahvusvahelises hankepassis olevad tingimused „ÜLDINE AASTAKÄIVE“ ja „TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“ Samuti palub kaebaja kohustada vastustajat viima lepingu vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega osas, milles leping ei sisalda saastetasu muutumisega seonduvat tasu tõstmise regulatsiooni. Vaidlus halduskohtus puudutab seega nelja põhiküsimust: pangagarantii esitamise tingimus, varasemate jäätmeveo valdkonna hankelepingute nõue, netokäibe tingimus ja teenustasude muutmise võimalus saastetasu tõusu korral.
2. Kaebaja leiab, et Lepingu p-des 9.3 ja 9.4 kehtestatud garantii tingimus (vt käesoleva otsuse p 4.1) on vastuolus

§ 3

p-dega 1 ja 2, sest hankija pole garantii tingimuses lubanud pangagarantiile alternatiivselt tagatisraha ehk deposiidi tasumist hankija arvele. 6 3-25-4107 9.1. RHAD kohaselt nähakse lepingu p-s 9.3 ette, et töövõtja esitab tellijale pangagarantii 50 000 (viiskümmend tuhat) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist. Pangagarantii peab kehtima vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist. Garantii ei tohi olla tingimuslik. Kasusaajaks määratakse garantiikirjas Kohtla-Järve Linnavalitsus (tellija). Lepingu p 9.4 kohaselt on tellijal õigus töövõtjapoolse lepingu rikkumise korral (kui töövõtja ei tasu rikkumise eest tähtaegselt leppetrahvi või loobub lepingu täitmisest) pöörduda vastavate summade sissenõudmiseks otse garantiiandja poole. (nn garantii tingimus). 9.2.

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetena tuleneb p-st 1, et hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ning p-s 2 on sätestatud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtted, st et hankija kohtleb võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 9.

1. Kaebaja pakkujana ning vastustaja hankijana on eri meelt selles, kas pangagarantiiga võrreldes oleks alternatiivne võimalus tasuda tagatisraha (nõutava summa deposiiti maksmine) paindlikum ning kaebajale vähem koormav. 9.
2. Kohus nõustub VAKO ja hankijaga, et garantii tingimuse (ja üldisemalt tagatise viiside) kehtestamiseks RHD-s on hankijal kaalumisruum, mida ta peab kasutama kooskõlas riigihanke aluspõhimõtetega, sh lähtuma proportsionaalsuse nõudest. Seejuures ei ole hankija seotud ka tema enda poolt praeguses asjas viidatud

§-des 90 ja 91 sätestatuga. Pooled ei vaidle selle üle, et garantii tingimus (tagatise nõue) on iseenesest sobiv ja lubatav. Kohus nõustub VAKO ja hankijaga ka selles, et pangagarantii nõuet ei ole põhjust pidada pakkujale tagatisraha deposiiti maksmisest koormavamaks. – pangagarantii korral on pakkujal oma raha võimalik jätkuvalt kasutada ilma seda deponeerimata ning eelduslikult piirduvad pakkuja kulud garantii korral teenustasuga garantii andjale. Kaheldav on kaebaja lähenemine nagu oleks tagatisraha deposiiti maksmine pangagarantii saamisest mugavam. Esmalt nõustub kohus VAKO-ga et oma valdkonnas turul konkureerivate pakkujate võimalused hankes osaleda ei pea lähtuma mugavuse või sobivaimate tingimuste argumendist, vaid hankija peab lähtuma ühe tingimusena võrdsete võimaluste tagamisest tingimuste seadmisel. Vaieldamatult tähendab pangagarantii nõude täitmine pakkuja usaldusväärsust garantii andja silmis ning võimekust hankemenetluse tulemusena võetud kohustusi täita. Üldjuhul tuleb kohtu hinnangul pidada pangagarantiid pakkujaid vähem koormavamaks lahenduseks. Kaebaja on jäänud vastupidist väites üldsõnaliseks ega selgita veenvalt oma seisukohta garantiitingimuse ebaproportsionaalsusest. Praegusel juhul võib usutavaks pidada muude argumentide kõrval vastustaja lähenemist, et kaebaja eelistus deponeeritava tagatisraha näol võib olla tingitud tal maksuvõla olemasolust, mis võib seada kahtluse alla pakkuja väljavaate pangagarantiid saada. Kohus ei nõustu seega kaebaja väidetega Lepingu p-des 9.3 ja 9.4 kehtestatud garantii tingimuse vastuolust

§ 3p-dega 1 ja 2.

10. Hankija on kehtestanud pakkujate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele muu hulgas järgmise nõude (varasemate lepingute tingimus): pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust. Pakkujal tuli esitada lepingute nimekiri koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. 7 3-25-4107 Kaebaja peab seda tingimust ülemäära piiravaks põhjusel, et kuna nõutav on varasemate lepingute olemasolu just korraldatud jäätmeveo valdkonnas. Seega kvalifitseeruksid üksnes need pakkujad, kellel on võimalik tõendada sellise teenuse osutamist hankelepingutega, sest korraldatud jäätmevedu toimub hankelepingute alusel. Kaebaja arvates piirab selline nõue turule tulla uutel pakkujatel, kellel varasemat nõutavat kogemust pole võimalik tõendada. Kaebaja arvates on tegemist

§ 98lg-ga 3vastuolus oleva tingimusega.

10.1.

§ 101

lg 1 p-st 2 tuleneb, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.

§ 101

lg 2 kohaselt võib hankija

§ 101

lg 1 p-s 2 nimetatud tingimuste sätestamisel piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta. 10.2.

§ 98

lg 3 , millega vastuolu kaebaja varasemate lepingute tingimuse puhul väidab, sätestab, et hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud

§ 8tähenduses. Kaebaja toob õigesti välja, et korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine toimub hankelepingute alusel (Jäät

S § 68 lg 1). Seega ei saanud vastustaja ka praegusel juhul kõrvale kalduda varasemate hankelepingute olemasolu nõudest. Kohus nõustub VAKO ja vastustajaga, et korraldatud jäätmevedu on spetsiifilise iseloomuga teenus, mis eeldab nii varasemat kogemust kui ka vajalikku tehnilist varustatust. JäätS § 987 lg 2 p 2 kohaselt on tegemist registreerimiskohustusega tegevusalaga, millega sarnast ei ole otsesõnu puhastusteenuse osutajale ette nähtud, kuigi ka puhastusteenuse puhul ei sa täielikult välistada jäätmekäitlust ja vedu. 10.3. Vaidlust pole selle üle, et kaebajal varasem kogemus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel puudub ning seega ei ole tal ka võimalik vajalikku kvalifikatsiooni vastavate hankelepingutega tõendada. Kaebaja varasemat kogemust puhastusteenuse osutamisel ei ole vastustaja ja VAKO põhjendatult sellega võrdväärseks pidanud. Senisest kohtupraktikast (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-25-2121, p 20) ilmneb, et

§ 98

lg 3 ei reguleeri referentslepingute sisu, mida hankijad võivad

§ 101alusel nõuda.

Normi eesmärk on keelata pakkujate diskrimineerimine selle põhjal, millise protseduuri alusel ehk millises vormis toimunud lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena on referentsleping sõlmitud, kuna lepingu sõlmimine riigihanke tulemusena ei määra lepingu sisu ega sellest omandatavat sisulist kogemust, mida kvalifikatsioonina kontrollida. Olukorras, kus seadusest tuleneb selgelt, et kehtivale õigusele vastav korraldatud jäätmeveoteenuse osutamine saab toimuda üksnes hankelepingute alusel, näitab vastavate hankelepingute olemasolu pakkuja varasemat spetsiifilist jäätmeveo kogemust, mille tõendamise nõue on vastavuses riigihangete seadusega koostoimes jäätmeseaduses sisalduva erinormiga. 10.4. Varasemate hankelepingute nõue ei ole eeltoodut arvestades vastuolus

§ 98lg-ga 3 ega kohustusega vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist.

Kohtu hinnangul tagab varasemate hankelepingute nõue hankijale võimaluse veenduda pakkuja varasemal kogemusel põhinevas võimekuses hanke esemeks olevat teenust nõuetekohaselt osutada. 8 3-25-4107 11. Kaebaja leiab, et vastustaja kehtestatud netokäibe tingimus on ülemäärane ning vastuolus

§ 100lg 1 p 4 eesmärgiga ja proportsionaalsuse põhimõttega.

11.1.

§ 100

lg 1 p 4 kohaselt võib hankija üldjuhul pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda andmeid pakkuja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust. Seega on jäetud hankijale valik, millises osas ja tegevusvaldkondades ta pakkuja majandusliku ja finantsseisundi hindamisel netokäivet arvestab. Kohus ei saa hankija eest otsustada ega talle ette kirjutada, milliseid kvalifitseerimistingimusi hankija peaks kehtestama või kas ta neid üldse kehtestama peaks, kuid kvalifitseerimistingimuste valik hankija poolt ei saa olla meelevaldne. VAKO ja kohus saavad anda õigusliku hinnangu hanketingimustele vaid sellisel konkreetsel kujul, nagu hankija on need RHAD-s kehtestanud. 11.

1. Vastustaja on seadnud netokäibe tingimuse järgmiselt: „Pakkuja riigihanke algatamise (s.t kontsessiooniteate avaldamise) ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive tavajäätmete kogumise osas peab olema vähemalt 3 000 000 (kolm miljonit) eurot. Hankija esitab hankepassis kinnituse vastavas suuruses netokäibe olemasolu kohta.“ 11.
2. Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks avaliku sektori hankija seatud nõuet, et ettevõtjal oleks teatav minimaalne aastakäive ning seejuures teatav miinimumkäive lepinguga hõlmatud valdkonnas (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-24-2374, p 21 ja seal viidatud Euroopa Liidu õiguse sätted). Seejuures on netokäibe nõuet peetud ettevõtja majandusliku ja finantsseisundi hindamisel asjakohaseks ja sobivaks meetmeks. 11.
3. Kohtu hinnangul saab vastustaja seatud netokäibe nõuet tavajäämete kogumise valdkonnas pidada ka vajalikuks. Kaebaja on küll pidanud oluliseks rõhutada enda varasemat kogemust puhastusteenuste valdkonnas, kuid nagu ülal juba käsitletud, ei pea kohus seda võrreldavaks kogemusega tavajäätmete kogumiseks korraldatud jäätmeveo valdkonnas, mis on oma olemuselt spetsiifiline ja eristub jäätmeveost, mis võib küll puhastusteenuse osutamisega teatud juhtudel kaasneda. Jäätmevedu JäätS § 66 tähenduses eeldab suure hulga (tuhandete) jäätmevaldajate regulaarset nõuetekohast teenindamist, mille tagamiseks on õigustatud hankija nõue vastav võimekus hankeprotsessis välja selgitada. Kohus nõustub VAKO järeldusega, et üksnes pakkuja üldise netokäibe esitamise nõue sellist eesmärki ei täidaks. 11.
4. Kaebaja arvates on pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses võimalik veenduda ka leebemal moel, s.o tingimusega, et riigihanke algatamise ajaks pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema vähemalt 3 000 000 eurot. Kaebaja hinnangul puudub põhjus piiritleda summaarset netokäibe nõuet tavajäätmete kogumise valdkonnaga, sest majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärk on tema arvates saavutatav ka netokäibe kontrollimisel laiemalt, st üle pakkuja kõikide tegevusvaldkondade. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuigi kaebaja on välja toonud, et tema üldine netokäive on
5. ja
6. aastal ületanud kordades riigihanke ühe aasta eeldatavat tasu, nõustub kohus vastustaja ja VAKO lähenemisega, et korraldatud jäätmeveo valdkonna spetsiifilist iseloomu silmas pidades on tegemist teenuse hankimise eesmärgi suhtes proportsionaalse nõudega, mida ei saa pidada pakkuja suhtes ülemäära koormavaks. Kohaliku 9 3-25-4107 omavalitsuse üksusele hankijana, kellel on seadusest tulenev kohustus jäätmeveo korrakohaseks tagamiseks, ei saa panna riski jätta välja selgitamata pakkuja suutlikkus teenust järjepidevalt osutada.
7. Kaebaja on palunud viia seadusega vastavusse ka „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses saastetasu muutumisega. Kaebaja arvates on õigusvastane, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks saastetasu tõusu korral. Kohus nõustub ühelt poolt vastutaja ja VAKO-ga, et hankijal ei ole seadusest tulenevat kohustust RHAD-s hinnamuutuste puhuks mehhanismi kehtestada ning pakkujatel on juba ettenähtavate hinnamuudatustega võimlik pakkumust tehes arvestada. Teisalt on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et JäätS § 71 lg 1 alusel Kohtla-Järve linnavolikogu
8. septembri
9. a määrusega kehtestatud Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri sisaldab avatud loeteluna korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise võimaluse teenuse hinda mõjutavate riiklike maksude või tasude muutumisel kui selliseid muutusi ei olnud jäätmevedajal võimalik pakkumuse esitamise momendil ette näha (§ 23 lg-d 6-8). Kuigi kaebajale on praeguseks teada seadusega saastetasude tõstmise kavatsus, ei saa ta tõepoolest arvestada võimaliku tasude tõusuga pakkumust esitades. Samas võib aga isegi saastetasude tõusu kavatsuse realiseerumise korral pidada Jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 tähenduses mitteettenähtavaks tasude tõusu jõustumise aega ning lõplikku tasude suurust. Seega ei saa täpsema tasumäärade muutmise regulatsiooni puudumine RHAD-s olla õigusvastane, kui tasude korrigeerimiseks jääb siiski võimalus.
10. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ühtegi kaebusega vaidlustatud RHAD osa ei ole põhjust pidada õigusvastaseks ning kaebaja nõuded RHAD kohtus vaidlustatud osas kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks pole põhjendatud. Kaebaja väited ei anna alust ka VAKO otsuse kohtumenetluses vaidlustatud osas tühistamiseks. Alused kaebuse rahuldamiseks seega puuduvad. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUID OTSUSTUSED
11. Kaebaja palub muuta vaidlustusmenetluse kulude jaotust ja jätta vaidlustusmenetluse kulud täielikult Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda ning halduskohtu menetluskulud jätta samuti Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda.
12. VAKO rahuldas vaidlustuse selles esitatud 7-st nõudest 3 osas. Vaidlustuse rahuldatud ja rahuldamata osa ning kulude vajalikkust ja põhjendatust arvesse võttes mõistis VAKO hankijalt vaidlustajale välja lepingulise esindaja tasu 1697,14 eurot ning vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 548,57 eurot. Vaidlustajalt hankijale mõistis VAKO välja 1500 eurot. Kuna VAKO otsuse tühistamiseks või muutmiseks kohtu hinnangul alus puudub, pole alust ka VAKO otsustatud menetluskulude jaotuse muutmiseks. VAKO otsus tuleb ka selles osas jõusse jätta.
13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab halduskohtumenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 16.
14. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluses HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. 10 3-25-4107 16.
15. Vastustaja, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus, on taotlenud samuti menetluskulude (vandeadvokaadi osutatud õigusabiteenus ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv; taotlus dtl 992-993) väljamõistmist kaebajalt. Pikaajalise väljakujunenud praktika kohaselt ei mõisteta üldjuhul eraõiguslikult menetlusosaliselt välja haldusorgani väliseid õigusabikulusid, kui need on kantud haldusorgani põhitegevuse raames (nt RKHKo 3-21-150/64, p 37 ja seal viidatud praktika). Ka praegusel juhul leiab kohus, et kulusid advokaadi osutatud õigusabile ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Korraldatud jäätmevedu on JäätS § 66 järgi seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud järjepidev kohustus, mis kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuste hulka. Ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on jäätmehoolduse korraldus omavalitsusüksuse ülesanne. Osalemine hankijana hankemenetlustes on avaliku sektori toimimise puhul samuti tavapärane. Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimääruse 1 § 8 p 3 kohaselt on linnakantselei ülesandeks linna huvide esindamine kohtus ja teistes asutustes ning KohtlaJärve linna veebilehe andmetel töötab linnakantselei koosseisus hetkel 4 peajuristi
16. Seega on vastustajal endal olemas koosseisulised õigusteadmistega ametnikud. Kujunenud kohtupraktika järgi ei ole ka haldusorganil oma põhitegevuse raames välise õigusabi kasutamine takistatud, kuid arvestada tuleb, et sellised kulud vastaspoolelt väljamõistmisele üldjuhul ei kuulu. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis tingiks viidatud praktikast erineva lähenemise. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 16.
17. Vastustaja on menetluskulude väljamõistmist taotledes nimetanud kuluna ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus märgib esmalt, et riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse läbivaatamine lõivuvaba. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ka vastutaja poolt määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumist. Kui vastustaja on siiski riigilõivu alusetult tasunud, on õigus taotleda selle tagastamist (RLS § 15).
18. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 ls-tele 1 ja 2 tuginedes ka
19. novembri
20. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 2 Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimäärus–Riigi Teataja Kontakt – Kohtla-Järve linn 11