Obsah (9)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 16§ 56§ 57KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5641 (20278001582) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi
§ 424
lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav H.D isikukood: XXX elukoht: xxx kodakondsus: xxx emakeel: xxxx haridus: xxxx töökoht: ei tööta telefon: xxxx, e-post: xxxx kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud 18.07.2020.a – 19.07.2020.a, 19.09.2020.a – 20.09.2020.a tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja lepinguline kaitsja jurist Siim Avi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.D
§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada H.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista H.D-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 68
lg 1, § 74 lg 2 ja § 424 lg 4 p 1 alusel arvata H.D eelvangistuses viibitud aeg 18.07.2020.a – 19.07.2020.a ja 19.09.2020.a – 20.09.2020.a, so 4 (neli) päeva reaalselt kantud karistusaja hulka ning lugeda H.D kandmata karistuseks 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel jätta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust H.D suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui H.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. H.D on kohustatud katseajal järgima
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil xxxx;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel keelata H.D-l käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada H.D käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
§ 78
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.12.2021.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. 2. Lisakaristus
§ 50
lg 1 p 1 alusel võtta H.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohustada H.D loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti liiklusregistri büroosse 5 (viie) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
- Salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat K.K. Häirekeskuse kõne salvestisega, DVD-R plaat tunnistaja O.A.vormikaamera salvestisega ja DVD-R plaat R.O.Häirekeskuse kõne salvestisega.
- Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista H.D-lt menetluskulu 904 (üheksasada neli) eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 28 eurot; sundraha 876 eurot. Võimaldada H.D-l menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700050330 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. 2
(14)Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU H.D süüdistatakse selles, et tema: - juhtis 17.07.2020 kella 23:50 ajal xxx linnas xxx tänaval xxx tänava suunas mootorsõidukit Škoda Octavia reg.nr-ga xxx, olles alkoholijoobes kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,93 mg/g kohta. isikuna, kes on varem toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, juhtis uuesti 19.09.2020 kella 01:07 ajal xxx linnas xxx tänaval xxx tänava suunas mootorsõidukit Škoda Octavia reg.nr-ga xxx, olles alkoholijoobes kui alkoholisisaldus tema veres oli 3,18 mg/g kohta. Nende tegudega rikkus H.D-l iiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi või tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. H.D pani toime
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS
§ 424
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 1205) kohaselt seisnevad objektiivse koosseisu tunnused mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. II.I 17.07.2020.a joobes juhtimine Tunnistaja K.K. andis kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, kuidas ta sõitis 17.07.2020.a mööda xxx maanteed ja keeras xxx tänavale. Ta tahtis xxxx juures olevalt ringteelt maha sõita xxxx maanteele, kui talle sõitis tema suunas vastu hallika värvusega universaalkerega sõiduk Škoda. Ta pidi kõnniteele sõitma, sest muidu oleksid nad kokku sõitnud. Ta sõitis edasi ja helistas kiirabisse, sest ta arvas, et juhil võib olla terviserike. Juhiks oli naisterahvas, ülekaaluline ja lühikeste varrukatega särgiga, sest ta nägi naisterahva käsivarsi. 21.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega tõendab kuriteost teatamise aega ja põhjust. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et kohtueelses menetluses kogutud 3
(14)andmete kohaselt kasutab telefoninumbrit xxxx K.K.. 17.07.2020.a kell 23:50:10 helistas Häirekeskusesse meesterahvas, kes ütles, et Tartus xxx tänava ristis suunaga xxx mäe poole sõidab keegi vastassuunavööndis universaal Škodaga, xxx oli numbrimärk, kui ei eksi. Ta pidi ise peaaegu vastu posti sõitma. Sõiduk tuli talle vastu xxx tänaval ja liikus xxx tänava poole. Politseiametnike tunnistajate O.A. ja R.P. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt said nad 17.07.2020.a kella 23.57 paiku väljakutse Tartu linna xxx tänavale. Teatajale sõitis vastassuunas vastu halli värvi universaalkerega Škoda ja tekkis liiklusohtlik olukord. Kuna nad asusid seal samas lähedal xxx tänaval sündmuskohast mõnisada meeter eemal, jõudsid nad sinna piirkonda kiiresti kohale. Nad keerasid koheselt xxx tänavale ning piirkonda kontrollides nägid sõidukit Škoda Octavia, mille registreerimismärk oli xxx, xxx vastas asuvas parklas. Sõidukil tuled põlesid ning oli pargitud viltu üle mitme parkimisjoone. Sõiduki ümber ega läheduses ei olnud näha kedagi liikumas. Sõidukis istus juhikohal tumedate juustega naisterahvas roosas maikas. Kedagi teist autos ei olnud. Tunnistaja O.A. läks juhiukse juurde ning koputas juhi aknale, aga sõidukis olnud isik ei reageerinud sellele, vaid rääkis telefoniga. Tunnistaja R.P. läks kapoti juurde ja katsus, et mootor oli veel soe. Tunnistaja O.A. kirjeldas, kuidas mingi hetk isik avas juhiukse ja koheselt oli tunda alkoholilõhna. Kuna sõiduki käigukast oli drive peal, palusid politseinikud naisterahval käigukasti parking peale panna, kuid isik pani selle asemel auto käima. Nad palusid mootori seisma jätta ning lõpuks pani naisterahvas käigukasti parking peale. Isik ütles enda nimeks H.D . Tunnistaja O.A. ütlustest nähtub, et pärast seda tuli H.D autost välja ja tema olekust oli aru saada, et ta oli joobes. H.D kõne oli aeglane ja häiritud. Ta proovis indikaatorvahendiga H.D joovet kontrollida, kuid isik ei saanud sellega hakkama. Tunnistajate ütluste kohaselt panid nad H.D politseisõidukisse istuma ja proovisid joovet uuesti korduvalt kontrollida. H.D suutis kell 00.30 puhuda indikaatorvahendisse näidu 1,42 mg/l kohta. Pärast seda viisid nad H.D xxx x ekspertiisi ja hiljem tõid Tartu arestimajja. H.D väitis tunnistajatele, et tema ei ole selle autoga sõitnud. Tunnistajate O.A. ja R.P. ütlused on kooskõlas tunnistaja O.A. vormikaamera salvestisega, millest nähtub, kuidas universaalkerega sõiduauto juhiistmel istub tumedate juustega naisterahvas, kellel on seljas roosat värvi maika, auto kõrval seisab politseiametnik. Sõidukile läheneb teine politseiametnik, kes ütleb juhikohal istuvale naisterahvale: „Mingi liikleja helistas, et Te olite sõitnud vastassuunas“. Naisterahvas ütleb politseinikule vastates enda nimeks H.D . Politseiametnik palub H.D-l panna auto parking peale, millega süüdistatav aga hakkama ei saa, vaid ta hakkab sõiduki süüdet sisse keerama. Politseinik juhendab süüdistatavat, et H.D keeraks süüte välja ja võtaks võtmed eest ära. Sellega süüdistatav taaskord hakkama ei saa. Politseiametnik ütleb H.D-le: „Teil on käigukast drive peal, pange parking peale, keerake süüde välja ja tulge välja, räägime juttu.“ Selle peale käivitab H.D sõiduki ja küsib, et kes see kaebas. Kui H.D väljub sõidukist, on näha, kuidas ta koordinatsioon on häiritud ja ta „silmad seisavad“. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati 18.07.2020.a kella 00.30 ajal Tartu linnas xxxx vastas olevas parklas indikaatorvahendit Alco Quant 6020 Plus, mille kontrolli tulemus oli positiivne, indikaatorvahendi näit oli 1,42 mg/l kohta. Kontrollile allutatud isik oli H.D . Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt olid H.D silma pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, ta kõne oli kiire, alkoholilõhn tema suust, aja-, isiku- ja kohataju oli selge, ta oli teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon oli väga häiritud ja käitumine rahutu, omamehelik käitumine. Õiend tõendab, et Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel on beeži värvi universaalkerega Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx üks kasutajatest H.D . Sõiduki hoiukohta 4
(14)teisaldamise akt tõendab, et sõiduauto Škoda Octavia reg.nr xxx, mis asus Tartu linnas xxxx vastas olevas parklas, teisaldati hoiukohta Tähe 106A, Tartu linn. Süüdistatav eitas kohtus antud ütlustes 17.07.2020.a joobes juhtimist. H.D kirjeldas kohtus ütlusi andes, kuidas ta võttis 17.07.2020.a Tartus xxx Konsumist peale seltskonna, kes tegi ettepaneku minna kesklinna. Ta viis nad ära, pani auto Tartu xxxx juurde ning läks xxxx, kus seltskond hakkas alkoholi tarvitama. Tema ise oli kaine. Kuna seltskonnas viibis inimene, kes alkoholi ei tarvita ja kellel on juhiload, siis võttis ka ta ise õlut, kuna nad leppisid kokku, et see inimene viib neid koju. Läks aega mööda, ta tahtis koju minna, kuna tal on väiksed lapsed. Siis tütarlaps sõitis autoga xxxx parklasse. Nad sõitsid x tänavalt, x Konsumist edasi kuni xxx tänava ristini, siis sealt pöörasid vasakule ja sõitsid xxx tänavat pidi, pöörasid paremale xxxx tänavale ja parkisid auto xxxx parklasse. Kuna tütarlaps elas seal lähedal, siis ta ütles, et jätame auto sinna ja ta helistab oma mehele, et mees tuleks talle järgi. Juht läks koju ja tema jäi autosse telefoni laadima, et elukaaslasele helistada. Elukaaslane paneb telefoni hilja õhtul hääletu peale, siis temal ei olnud võimalik elukaaslast kätte saada ja ta plaanis minna jala koju. Ta oli parklas üle poole tunni, ta vaatas telefoni ja ehmus, kui keegi koputas vastu klaasi. Ta nägi politseid. Kui politsei aknale koputas, istus ta juhi istme peal, kuna ta on harjunud istuma seal. Politseid alguses üritasid teda puhuma panna, aga see ei õnnestunud ja siis teda viidi xxx tänava kliinikumi. Prokuröri küsimustele vastates väitis süüdistatav, et ta võttis kogu seltskonna peale xxx Konsumist ja kodust startis ta autoga üksi. Prokurör taotles KrMS § 293 ja § 289 lg 1 alusel avaldada süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks H.D poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, H.D 28.08.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist teine lause. Kohus rahuldas prokuröri taotluse, kuivõrd vastuolu on olemas. 28.08.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis andis H.D järgmised ütlused: „Soovin täiendada, et 17.07 sain M-L. kokku xxx tänaval ja tema istus kõrvalistmele mulle ning me liikusime linna.“ Vastuolu põhjendades väitis süüdistatav kohtus, et ta andis eeluurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtus, sest ta oli šokis. H.D väitis prokurörile vastates, et ta võttis M-L. peale xxx tänaval, ülejäänud seltskond tuli xxx Konsumi juurest. Süüdistatav selgitas, et seltskonnas oli lisaks ML. T., M.ja keegi kolmas oli veel. Isikute perekonnanimesid ega kontaktandmeid ta ei tea. ML-ga kohtus ta xxx tänaval juhuslikult. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Õiend mootorsõiduki kohta tõendab, et Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx, on mootorsõiduk ehk mootori jõul liikuv sõiduk. Juhtimise mõiste on tuletatav LS § 2 p-st 19, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit /…/. Seega tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1197). Tunnistaja K.K. oli isik, kellele universaalkerega Škoda Octavia 17.07.2020.a kella 23.50 paiku Tartu linnas xxx tänaval vastu sõitis. Tunnistaja kirjeldas, kuidas ta sõitis mööda xxx maanteed ja keeras xxx tänavale. Ta hakkas xxxx juures ringristmikult maha sõitma, kui hallika värvusega universaalkerega sõiduk Škoda liikus vastassuuna vööndis ning ta pidi kokkupõrke vältimiseks kõnniteele sõitma. Tunnistaja K.K. kirjeldas, et sõiduki Škoda juhiks oli naisterahvas, ülekaaluline ja lühikeste varrukatega särgiga, sest ta nägi naisterahva käsivarsi. 5
(14)Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll tõendab H.D riideid kinnipidamise hetkel ning protokollist nähtub, et H.D kinnipidamisel 18.07.2020.a kell 00.00 Tartu linnas xxx, oli H.D-l seljas roosa pluus, jalas sinised põlvpüksid ning jalas plätud. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tal oli 17.07.2020.a seljas roosa maika ja jalas olid sinised põlvpüksid. Tunnistajad O.A. ja R.P. kirjeldasid, et Tartu linnas, xxx vastas asuvas parklas parkinud sõidukis Škoda Octavia juhikohal istunud tumedate juustega naisterahval oli seljas roosa maika. Tunnistajate O.A. ja R.P. ütlusi kinnitab tunnistaja O.A. vormikaamera salvestis. Kohtul pole alust kahelda selles, et just H.D oli isikuks, kes 17.07.2020.a kella 23.50 ajal Tartu linnas xxx tänaval tunnistajale K.K-le vastu sõitis, kuivõrd tunnistaja K. K. väitis kohtueelses menetluses, et talle vastu sõitnud Škoda juhiks oli naisterahvas, kellel oli seljas lühikeste varrukatega särk, kuna ta nägi naisterahva käsivarsi. H.D välimus ja riietus sel õhtul vastab tunnistaja K.K. kirjeldusele isikust, kes temale 17.07.2020.a õhtul vastu sõitis. Seda kinnitavad ka tunnistajate O.A. ja R.P. ütlused, samuti tunnistaja O.A. vormikaamera salvestis ning isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Tunnistaja K. K. ei väitnud kohtueelses menetluses ütlusi andes, et talle vastu sõitnud sõidukis oleks peale tema kirjeldatud naisterahva veel kedagi teist olnud. Tunnistaja K.K. kirjeldas sõidukit, mis vastab H.D kasutuses olnud sõidukile. Kuigi tunnistaja K.K. ütles Häirekeskusele tehtud kõnes Škoda numbrimärgiks xxx, väitis ta siiski kohe, et ta võib eksida. H.D kasutuses olnud Škoda Octavia registreerimismärk on xxx, seega eksis tunnistaja K.K. ühe numbri ja ühe tähe kombinatsiooniga. K.K. väitis tunnistajana ülekuulamisel, et talle sõitis vastu hallika värvusega Škoda. Õiendi kohaselt on Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx beeži värvi. Kohtul puudub alus kahelda K. K. ütluste usaldusvääruses pelgalt auto värvusega ja numbrimärgi kahe tähekombinatsiooniga eksimise tõttu. Vaadates tunnistaja O.A. vormikaamera salvestist ja 21.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud fotot, on äärmiselt keeruline tõsikindlalt väita, kas tegemist on halli või beeži värvi sõidukiga. Eelkõige tuleb arvestada sellega, et intsident leidis aset pimedal ajal, kus värvid võivadki tunduda teist tooni võrreldes päevase aja ja valgusega. Tunnistajale K.K-lesõitis auto vastu vastassuunas ning ootamatult, mistõttu pidi ta kokkupõrke vältimiseks kõnniteele sõitma, seega on igati mõistetav ja arusaadav, et pimeduse tõttu eksis ta auto tooniga ja ootamatu olukorra tõttu auto registreerimisnumbriga. Hoolimata tunnistaja eksimusest, tuleb rõhutada, et tunnistaja O.A. ütluste kohaselt ei olnud sündmuskohas sõiduki Škoda ümber ega läheduses näha kedagi liikumas. Kuivõrd politseiametnikud reageerisid väljakutsele koheselt ning nad olid sündmuskohast vaid paarisaja meetri kaugusel, on kohus veendunud, et Tartu linnas xxx asuvas parklas peatunud sõiduk Škoda oli just see sõiduk, mis sõitis eelnevalt vastu tunnistajale K.K-le ehk H.D juhitud Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline ja eluliselt mitteusutav, et vähese liiklusega öisel ajal samal ajal ja samas kohas sõitsid kaks universaalkerega sõidukit Škoda, mille roolis oli tumedate juuste ja lühikeste varrukatega pluusis/särgis naisterahvas. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et H.D juhtis 17.07.2020.a sõidukit Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et H.D suust alkoholilõhn, juhil ebakindel kõnnak. H.D kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 18.07.2020.a kell 00.00 liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kohtu hinnangul andis süüdistatav kohtus ennastõigustavaid ja vastuolulisi ütlusi, mida kohus ei pea usaldusväärseteks. Kohtus väitis H.D, et ta võttis kogu seltskonna 17.07.2020.a enda auto peale xxx Konsumist ja kodust startis ta autoga üksi. Kohtueelses menetluses 28.08.2020.a 6
(14)ülekuulamisel täiendas H.D varasemalt antud ütlusi ning ta rääkis sellest, kuidas ta sai 17.07.2020.a M-L.-ga kokku xxx tänaval. M-L.istus kõrvalistmele ning nad liikusid linna. Ütlustes esinevat vastuolu põhjendas süüdistatav kohtus sellega, et ta oli kohtueelses menetluses ütlusi andes šokis. H.D sai enda sõnul xxx tänaval kokku naisterahvaga nimega M-L. kelle kontakte ega perekonnanime ta ei tea. Hoolimata sellest võttis H.D naisterahva, keda ta väga ei tunne, enda auto peale ning koos sõideti linna ning süüdistatava versiooni kohaselt sõideti koos öösel ka kodu poole, nimelt lasi H.D juhututtava M-L. autorooli. Kohtus ütlusi andes tunnistas süüdistatav, et ta tarvitas 17.07.2020.a xxx pargis alkoholi – õlut, kuid ta ei tundud, et ta oleks joobes olnud. H.D-l aga tuvastati joove 2,93 mg/g kohta, seega sellise joobeastme puhul pidi süüdistatav aru saama, et ta ei ole kaine. Kohtu jaoks ei ole süüdistatava versioon 17.07.2020.a öösel toimunust eluliselt usutav. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad otseselt sellele, et sõidukit Škoda Octavia juhtis 17.07.2020.a öösel just süüdistatav H.D . Tunnistajale K. K-le sõitis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas vastu universaalkerega Škoda, mida juhtis süüdistatava kirjeldusele vastav naisterahvas. K.K. ei ole kordagi ütlustes maininud, et sõidukis oleks viibinud lisaks juhile veel teisi isikuid. Sõiduki Škoda juht sõitis tunnistajale vastu vastassuunavööndis ning parkis auto parklasse üle mitme parkimiskoha, seega eelnevaid asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et nii oleks käitunud kaine sõidukijuht, vaid see viitab otseselt joobes juhi ebaadekvaatsele ja ohtlikule käitumisele liikluses, kes ei taju selgelt liikluspilti. H.D väitis kohtus ülekuulamisel, et ta palus M-L.-l parkida sõiduk xxx parklasse, kuna see asus M-L. kodu lähedal, kes elab xxx taga korterelamus. Tema ise elab parkimiskohast 10 minuti jalutuskäigu kaugusel, kuid ta soovis esialgu elukaaslase järele kutsuda, kuid kuna see ei õnnestunud, otsustas ta koju jalutada. Süüdistatava ütlustest jääb arusaamatuks, miks H.D ei soovinud oma sõidukit enda elukoha juurde parkida või väidetava kaine autojuhi M-L. kortermaja ette. Jääb selgusetuks sõiduki parkimise asukoha otstarbekus, kuivõrd Škoda pargiti nii süüdistatava kui ka väidetava kaine autojuhi M-L. elukohast kaugele parklasse, kust mõlemad pidid ise edasi koju minema - H.D versiooni kohaselt tahtis ta elukaaslast järgi kutsuda ning M-L. jalutas ise koju. Vastuolu süüdistatava ütlustes on ka selles, et H.D sõnul oli ta parklas üle poole tunni, enne kui politsei kohale tuli ja aknale koputas. Need ütlused aga ei haaku teiste tõenditega. Tunnistaja K.K. helistas Häirekeskusesse 17.07.2020.a kell 23:50:10, seega pidi vahejuhtum toimuma vahetult enne Häirekeskusesse tehtud telefonikõnet. Tunnistajate O.A. ja R.P. ütluste kohaselt asusid nad seal samas lähedal xxx tänaval sündmuskohast mõnisada meeter eemal ja jõudsid xxx tänavale kiiresti kohale. 21.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll ja tunnistaja O.A. vormikaamera salvestis tõendab seda, et vormikaamera salvestus on filmitud 18.07.2020.a kella 00.00 ajal. Seega jõudsid politseinikud sündmuskohale kõigest minutitega pärast väljakutse saamist ning alla 10 minuti Häirekeskusesse tehtud telefonikõnest. Kõike eelnevat arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et H.D juhtis 17.07.2020.a kella 23.50 ajal Tartu linnas xxx tänaval liikudes xxx tänava suunas mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. II.II 19.09.2020.a joobes juhtimine Tunnistaja R.O. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt sõitis ta oma autoga 19.09.2020.a öösel kella 01.07 paiku mööda xxx tänavat, kui märkas enda ees xxx ja xxx tänava ristmikul liikumas heledat värvi sõiduautot Škoda Octavia reg.nr xxx. Sellel sõidukil ei põlenud tagatuled ja see liikus üsna aeglasel kiirusel ning sooritas vasakpööret xxx tänavale. Talle tundus selle sõiduki liikluskäitumine kahtlane. Ta mõtles, et ehk on juhil mingi terviserike ja ta jäi sõidukit jälgima. See auto peatus xxx x maja ees. Seejärel sõitis ta samuti selle maja ette, 7
(14)parkis enda auto selle sõiduki taha ja läks sõiduki juhiukse aknale koputama. Ta nägi, et sõidukis viibib ainult juhiistmel istuv naisterahvas, kes hoidis telefoni kõrva ääres. Naine oli 40-ndates, tumedate juustega, keskmist kasvu ja keskmise kehaehitusega. Koputamise peale tegi naine autoukse lahti ning ta küsis naiselt, kas kõik on korras. Naine vastas, et on. Talle tundus naine uimane ja hajevil, mistõttu küsis ta naiselt, kas naisterahvas on alkoholi tarvitanud. Naine ütles, et ei ole. Seejärel otsustas ta, et ta ei saa lasta naisel sellises olekus edasi sõita ning ta helistas kell 01.10 Häirekeskusesse ning võttis naise auto süütelukust võtmed ära. Tema nähes ei olnud naisel võimalust süüa, juua ega tarvitada tubakatooteid. Kui politseipatrull 3-4 minutit pärast kõnet kohale jõudis, andis ta neile selle naise ning autovõtmed ise üle. Asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega on kooskõlas tunnistaja R.O. ütlustega ning sellest nähtub, et 19.09.2020.a kell 01:09:29 helistas Häirekeskusesse meesterahvas, kes ütles, et tal on siin üks purjus autojuht. Ta võttis võtmed eest ära, Tartu linnas on. Ta on xxx ja xxx tänava ristis. Roolis oli naisterahvas, üksinda autos. Sõitis hästi aeglaselt ja ilma tuledeta ja siis keeras kõrvale. Ta läks küsima, et mis toimub ja talle tundub, et naine ei ole väga adekvaatne. Sõiduki number on xxx, beeži värvi Škoda. Enda nimeks ütles R.O.. Kohtueelses menetluses kogutud andmete kohaselt kasutab telefoninumbrit xxx R.O. Tunnistaja M.J. oli patrullpolitseinik, kellele edastati väljakutse seoses 19.09.2020.a joobes juhtimisega. Tunnistaja andis kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt 19.09.2020.a, olles Tartu linnas patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga H.H., said nad kella 01.10 paiku väljakutse xxx juurde. Väljakutse sisu oli, et teataja on kinni pidanud joobes juhi. Nad jõudsid kohale kell 01.15 ja nägid vasakul tee ääres seismas sõiduautot Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. Selle juures seisis teataja R.O., kes andis talle üle sõiduki võtmed. Teataja rääkis, et see sõiduk tundus kahtlane, kuna see sõitis põhjendamatult aeglaselt ning sellel ei põlenud tuled. Pärast vestlust läks ta sõiduki juhiukse juurde ja nägi, et juhiistmel istub naisterahvas. Rohkem sõidukis kedagi ei viibinud. Ta palus naisel indikaatorvahendisse puhuda, kolmandal puhumise korral näitas indikaatorvahend alkoholi. Ta palus naisel uuesti puhuda, naisterahvas üritas huulikusse üle 10 korra puhuda, enne kui suutis korrektselt puhuda. Indikaatorvahendi näit oli 1,32 mg/l kohta. Politseibussis tuvastasid naisterahva isiku, juhiks osutus H.D . Naisterahvas ei olnud füüsiliselt võimeline tõenduslikku alkomeetrisse puhuma ning seetõttu toimetasid nad H.D xxx ekspertiisi, hiljem menetlustoiminguteks Tartu arestimajja. Kahtlustatava kinnipidamise protokoll tõendab H.D riideid kinnipidamise hetkel. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti H.D kinni 19.09.2020.a kell 01.16 Tartu linnas xxx. H.D-l olid jalas lillad põlvpüksid, seljas oli must valgete täppidega särk ning must fliisjakk. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tõendab asjaolu, et sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx, mis asus Tartu linnas xxx, teisaldati hoiukohta Tähe 106A, Tartu linn. Süüdistatav H.D tunnistas 19.09.2020.a joobes juhtimist ning ta andis kohtus ülekuulamisel ütlusi selle kohta, kuidas ta tarvitas 18.09.2020.a xxx juures pargis paari tuttavaga alkoholi. Ta jõi õlut 3-4 tunni jooksul. Pärast alkoholi tarbimise lõpetamist läks ta üksi autoga koju. Ta ei tundnud, et ta oleks joobes olnud, ta tundis uimasust. Ta ei oska öelda, miks ta joobes sõitma läks. Ta sõitis xxx juurest koju xxx tänavale. Ta pidas auto tee ääres kinni, sest keegi sõitis tema taga. Meesterahvas tuli tema juurde ja võttis talt autovõtmed ära. Politsei tuli suhteliselt kiiresti kohale. Ta kahetseb, et ta rooli läks. Nagu kohus juba eelnevalt leidis, tõendab õiend mootorsõiduki kohta, et Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx, on mootorsõiduk ehk mootori jõul liikuv sõiduk. 8
(14)Kohus on veendunud, et H.D juhtis 19.09.2020.a kella 01.07 ajal Tartu linnas xxx tänaval liikudes xxx tänava suunas sõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. Tunnistaja R.O. nägi 19.09.2020.a öösel kella 01.07 paiku mööda xxx tänavat sõites heledat värvi sõiduautot Škoda Octavia reg.nr xxx, millel ei põlenud tagatuled ja sõiduk liikus väga aeglasel kiirusel, mistõttu tundus tunnistajale juhi käitumine liikluses kahtlane. Tunnistaja R.O. otsustas sõidukit jälgida ning Škoda peatudes läks ta sõiduki juhiukse aknale koputama. Tunnistaja sõnul istus juhiistmel 40-ndates, tumedate juustega naisterahvas ja kedagi teist sõidukis ei olnud. Kui naisterahvas sõiduki ukse avas, paistis tunnistajale juht uimane ja hajevil, mistõttu otsustas ta sellest Häirekeskust teavitada. Tunnistaja R.O. ütlustest nähtuvalt ei kaotanud ta sõidukiga Škoda silmsidet, kuna ta järgnes koheselt sõidukile ja Škoda peatudes läks tunnistaja ka koheselt auto juurde ning nägi Škodas vaid ühte naisterahvast, kelleks osutus süüdistatav H.D. Kohale saabunud politseiametniku tunnistaja M.J. ütluste kohaselt saabus ta umbes 5 minutit hiljem xxx juurde, kus ta nägi tee ääres seismas sõiduautot Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. Tunnistaja M.J. ütlused on kooskõlas tunnistaja R.O. ütlustega, et juhiistmel istus naisterahvas ning rohkem sõidukis kedagi ei viibinud. Politseibussis tuvastasti naisterahva isik, kelleks osutus H.D . Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab asjaolu, et H.D peeti kinni 19.09.2020.a kell 01.16 Tartu linnas xxx. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et H.D juhtis 19.09.2020.a sõidukit Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et H.D suust alkoholilõhn. H.D kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 19.09.2020.a kell 01.22 liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega ülaltoodut arvestades on tõendamist leidnud, et H.D juhtis 19.09.2020.a kella 01.07 ajal Tartu linnas xxx tänaval liikudes xxx tänava suunas mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 1205) kohaselt saab süüteo subjekt olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, so isik, kes on joobeseisundis. H.D poolt 17.07.2020.a ja 19.09.2020.a toime pandud joobes juhtimiste ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 sätestab joobeseisundi liigid, milleks punkti 1 kohaselt on alkoholijoove ja punkti 2 kohaselt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 38 lg 1 järgi kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. 9
(14)Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1106T kohaselt leiti H.D-lt 18.07.2020.a kell 01.17 võetud verest etanooli 2,99 +/- 0,06 mg/g kohta. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 610T kohaselt leiti H.D-lt 19.09.2020.a kell 02.15 võetud verest etanooli 3,25 +/- 0,07 mg/g kohta. Tunnistajate O.A. ja R.P. sõnul esinesid 18.07.2020.a H.D-l välised joobele viitavad tunnused. H.D ei suutnud täita nende korraldust panna sõiduki käigukast drive asemel parking peale panna, vaid ta käivitas hoopis sõiduki mootori. Lisaks ei olnud süüdistatav võimeline indikaatorvahendisse puhuma. H.D-l paluti puhuda indikaatorvahendisse, millega ta mitmeid kordi hakkama ei saanud. Tunnistaja O.A. ütluste kohaselt oli juhiukse avamisel koheselt tunda alkoholilõhna. Pärast seda, kui H.D autost välja tuli, oli isiku olekust aru saada, et ta oli joobes, kõne oli aeglane ja häiritud. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt olid 18.07.2020.a H.D silma pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, alkoholilõhn tema suust ning koordinatsioon oli väga häiritud ja käitumine rahutu, samuti oli tal omamehelik käitumine. Vormikaamera salvestisest on näha, kuidas H.D kõne oli häiritud, ta reaktsioonikiirus oli üsna aeglane, koordinatsioon oli häiritud ja ta „silmad seisid“. Tunnistaja M.J. ütlustest nähtub, et ta palus 19.09.2020.a H.D-l indikaatorvahendisse puhuda, naisterahvas üritas huulikusse üle 10 korra puhuda, enne kui suutis korrektselt puhuda. Süüdistatav ei olnud füüsiliselt võimeline tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, mistõttu toimetati H.D xxx ekspertiisi. Kuigi H.D eitas 17.07.2020.a joobes juhtimist, on ta siiski kohtus ülekuulamisel tunnistanud, et 17.07.2020.a tarbis ta xxx pargis õlut. 19.09.2020.a sündmuse kohta väitis süüdistatav, et ta jõi 18.09.2020.a xxx juures pargis 3-4 tunni jooksul õlut. Eelnevast tulenevalt on tõendatud ka see, et süüdistatav H.D oli mootorsõiduki juhtimiste ajal joobeseisundis, alkoholisisaldus tema veres oli 17.07.2020.a toime pandud kuriteo ajal 2,93 mg/g kohta ning 19.09.2020.a toime pandud kuriteo ajal 3,18 mg/g kohta. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus § 24 lg 1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuna H.D juhtis 17.07.2020.a ja 19.09.2020.a mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, siis pani süüdistatav joobes juhtimise toime korduvalt. Kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et H.D juhtis 17.07.2020.a kella 23.50 ajal Tartu linnas xxx tänaval xxx tänava suunas mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,93 mg/g kohta. H.D juhtis teistkordselt, so 19.09.2020.a kella 01.07 ajal Tartu linnas xxx tänaval xxx tänava suunas mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 3,18 mg/g kohta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav H.D täitis oma tegevusega
§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.
Selgitamaks välja, kas H.D on toime pannud
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1206). 10
(14)
§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.
Seejuures
§ 16
lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et H.D pani joobes juhtimised toime otsese tahtlusega. Süüdistatav kinnitas kohtus antud ütlustes, et ta tarvitas nii 17.07.2020.a kui ka 18.09.2020.a alkoholi – õlut. Kriminaalne joove algab LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt sellisel juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. H.D-l tuvastati 17.07.2020.a joove 2,93 mg/g kohta ning 19.09.2020.a 3,18 mg/g kohta, mis on märkimisväärselt suur joove. Sellise joobeastme puhul peab isik juba aru saama, et ta on alkoholijoobes ja selline seisund on juhile keelatud, eelkõige arvestades ka H.D-l esinenud joobeseisundile viitavaid tunnuseid, milleks oli väga aeglane reaktsioonikiirus ning väga häiritud koordinatsioon. Märkimist väärib ka asjaolu, et süüdistatav sõitis 17.07.2020.a öösel vastassuunavööndis, seega ei tajunud ta adekvaatselt liikluspilti. Samuti oli süüdistatav teadlik asjaolust, et ta on kaks kuud varem mootorsõidukit joobes juhtinud. Kui H.D teadis, et ta oli 17. juulil 2020.a ja 19. septembril 2020.a joobes, kuid hoolimata sellest asus ta mootorsõidukit kahel korral juhtima, oli süüdistatav vaieldamatult teadlik oma tegevuse lubamatuses ja karistatavuses, mistõttu pani ta kuriteod toime otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt pani H.D mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis toime otsese tahtlusega, kuna nii raske joobeastme puhul on isik teadlik, et ta ei ole kaine, kuid hoolimata sellest asus ta mootorsõidukit korduvalt juhtima. Kohus ei tuvastanud H.D õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on H.D võimalik karistada kuni nelja-aastase vangistusega ning sama sätte lõige 4 punkti 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtueelse ettekande kohaselt H.D alkoholi tarvitamise osas probleemi ei näe. Pärast jaanuaris 2021.a toimunud avariid on tema tervislik seisund halb ja ta tarvitab regulaarselt ravimeid. Arst on H.D sõnul välistanud füüsilise töö, mistõttu ei ole H.D nõus asenduskaristusena üldkasulikku tööd tegema. Enda selgituste kohaselt oli ta enne avariid sotsiaalne tarvitaja, ca ühe korra nädalas, peamiselt jõi punast veini. Kuriteoepisoodide kohta väitis H.D , et mõlemal korral tabas politsei ta seisvast autost, seega isik ei näe endal süüd sõitmise osas. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole H.D kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kohus hindab H.D süüd suureks. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi või rohkem. Süüdistatava alkoholisisaldus veres oli seaduses sätestatud miinimummäärast oluliselt suurem - 17. juulil 2020.a 2,93 mg/g kohta ning 19. septembril 2020.a 3,18 mg/g kohta. H.D ei ole mõistnud oma teo keelatust ega oma käitumise võimalikke ohtlikke tagajärgi. Süüdistatav tunnistas siiski kohtus, et ta juhtis 19. septembril 2020.a sõidukit alkoholijoobes ja avaldas selles osas 11
(14)kahetsust. 17. juulil 2020.a toimunud joobes juhtimise kohta andis ta ennastõigustavaid ja vastuolulisi ütlusi, eitades esimest joobes juhtimist. H.D ei ole varem tunnistanud ega tunnista ka praegu probleemi alkoholi tarvitamise näol. Eitades osaliselt joobes juhtimist ja alkoholisõltuvust, ei ole H.D mõistnud, et tema käitumine liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka üldpreventiivset eesmärki. Kuivõrd tänapäeval on joobes juhtimised kahetsusväärselt väga sagedased süüteod, tuleb ühiskonnale anda selge märk sellest, et mootorsõiduki joobes juhtimine on lubamatu ning sellele järgneb ka vastav karistus. H.D tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust
§ 57
lg 1 punkti 3 mõistes, kuivõrd süüdistatav avaldas kohtus, et ta kahetseb, teine episood on kahetsusväärne ja ta on sellest õppinud ega soovi enam sellist asja toime panna. Kohus on veendunud, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuivõrd süüdistatava tervislik seisund ei võimalda tal füüsilist tööd teha ning nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks H.D andnud ei ole. Kuna süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta ning uusi kuritegusid kohtule teadaolevalt ta toime pannud ei ole, siis need asjaolud iseloomustavad H.D viimasel ajal seaduskuuleka isikuna. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades ülaltoodut tuleb H.D süüdi tunnistada
§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta vangistust.
Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada H.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 4 kuu vangistuse võrra ning mõista H.D-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel tuleb arvata H.D eelvangistuses viibitud aeg 18.07.2020.a – 19.07.2020.a ja 19.09.2020.a – 20.09.2020.a, so 4 päeva karistusaja hulka ning lugeda H.D kandmata karistuseks 7 kuud ja 26 päeva vangistust.
§ 424
lõige 4 punktist 1 tulenevalt ei saa jätta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata, sest H.D pani toime korduva joobes juhtimise. H.D viibis eelvangistuses 4 päeva, seega on ta sisuliselt nelja päeva ulatuses kandnud karistust. Viimasest kuriteosündmusest on möödas pea aasta ja kolm kuud. H.D pole selle aja jooksul ühtegi uut väärtegu ega kuritegu toime pannud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et H.D-l on käesoleva aasta alguses diagnoositud depressiooniga ärevus. Karistuse mõistmisel peab kohus hindama muuhulgas ka seda, kuidas eripreventiivset eesmärki silmas pidades oleks kõige õigem isikut suunata süütegude toimepanemisest hoidumisele. Hetkel on kohus veendumusel, et H.D on sõltumata sellest, et ta ühes kuriteoepisoodis end süüdi ei tunnista, mõistnud oma käitumise lubamatust ja on suutnud pikema aja vältel õiguskuulekalt käituda. Seega ei pea kohus vajalikus ei eripreventiivsel ega muul eesmärgil lisaks neljale eelvangistuses viibitud päevale saata H.D aasta ja kolm kuud kuriteo toimepanemisest hiljem täiendavalt reaalset vangistust kandma. Kohtu arvamuse kohaselt ei täidaks 14 päevaks täiendavalt isiku vangustusse saatmine käesoleval ajahetkel mitte ühtegi karistamise eesmärki. Seega loeb kohus
§ 68
lg 1, § 74 lg 2 ja § 424 lg 4 p 1 kohaselt reaalselt kantud karistuseks neli eelvangistuses viibitud päeva. Küll aga peab kohus põhjendatuks käesoleval juhul kohaldada H.D suhtes
§ 74
sätteid ja peab põhjendatuks tema allutamist 1 aastaks ja 6 kuuks käitumiskontrollile. Seda põhjusel, et H.D pole mõistnud, et asjaolu, et teda tabati 2020.a kahel korral 12
(14)alkoholijoobes sõiduki juhtimiselt, viitab tema alkoholi liigtarvitamisele. Samuti viitab H.D käitumine sellele, et alkoholi tarvitanuna ei suuda ta teha õiguskuulekaid valikuid ja õigeid otsustusi. Kohus peab vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja lisakohustuste määramist, et süüdistatava üle säiliks regulaarne kontroll ja suunamine kriminaalhoolduse näol ning samuti seetõttu, et ta ei tarvitaks edaspidi alkoholi, mis on olnud tema kuritegude toimepanemise põhjuseks. H.D on kohustatud katseajal järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil Pikk 92-11, Tartu linn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Alkoholi tarvitamise ja uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb süüdistatavale määrata lisakohustus ning keelata
§ 75lg 2 p 2 alusel H.D-l käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
Arvestades seda, et süüdistatav ei tunnista alkoholi tarvitamise probleemi ning ta pani kahe kuu jooksul toime kaks joobes juhtimist, vajab ta kohtu hinnangul sotsiaalprogrammi läbimist, et ta teadvustaks täielikult enda käitumise ohtlikkust ja selle potentsiaalseid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu määrab kohus
§ 75
lg 2 p 8 alusel H.D-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, et vältida tulevikus uute liiklussüütegude toimepanemist.
§ 424
lg 4 punkti 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
§ 50
lõikes 3 on sätestatud, et käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Õiend tõendab, et H.D omab kehtivat juhiluba. H.D pani paari kuu jooksul toime kaks samalaadset kuritegu, seega ei saa süüdistatava puhul rääkida juhusesüütegudest. Kriminaalasja tõenditest nähtub, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, kes asus koduvalt mootorsõidukit alkoholijoobes juhtima. Ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes on nõuks võtnud juhtida sõidukit alkoholijoobes. Sellised isikud tuleb liiklusest ühiskonna turvalisuse tagamiseks teatud ajaks kõrvaldada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et arutatavast kuriteost möödunud enam kui ühe aasta jooksul pole H.D kohtule teadaolevalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud. Kohtu hinnangul on põhjendatud nii erikui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, mõjutamaks süüdistatavat edaspidi mitte enam toime panema uusi liiklussüütegusid. Kohtu hinnangul vastab H.D-le mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisakaristuse aja algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. IV KOHTU SEISUKOHT SALVESTISTE OSAS Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on DVD-R plaat K.K. Häirekeskuse kõne salvestisega, DVD-R plaat tunnistaja O.A. vormikaamera salvestisega ja DVD-R plaat R.O. Häirekeskuse kõne salvestisega. 13
(14)Lähtudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 jätab kohus DVD-R plaadi K.K. Häirekeskuse kõne salvestisega, DVD-R plaadi tunnistaja O.A. vormikaamera salvestisega ja DVD-R plaadi R.O. Häirekeskuse kõne salvestisega kriminaalasja juurde. V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. H.D menetluskuluks on joobe tuvastamise maksumus kokku 28 eurot (14+14) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 876 eurot (kuutasu alammääraks alates
- jaanuarist 2020.a on 584 eurot). KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb H.D-lt välja mõista menetluskulu 904 eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 28 eurot ning sundraha 876 eurot. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et H.D deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2019.a oli 7206 eurot. Maksu- ja Tolliametil andmetel oli H.D
- aasta tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 7206 eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks 11,20 eurot. Süüdistatava sõnul on tal xxx ja ta ei tööta. Seega arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja asjaolu, et H.D on töötu ning tal on xxx xxxx, annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud 904 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 14
(14)