Obsah (5)

§ 275§ 15§ 17§ 47§ 56

4-22-235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruaril 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-235 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi H.M-i k

§ 275

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

§ 275

lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot Otsuse tühistamine, alternatiivselt mõistetud rahatrahvi vähendamine Kaebuse esitaja taotlus Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldväärtegude menetlusgrupi 30.12.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,21,012781 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna väärteomenetleja K.S. koostas 14.12.2021 väärteoprotokolli H.M-i suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamist seoses tema ametikohustuste täitmisega. H.M postitas 31.10.2021 enda Facebooki kontole solvava sisuga sissekande xxx T.L. kohta, nimetades teda „puudega“ isikuks. 11.11.2021 postitas ta enda 4-22-235 Facebooki kontole solvava sisuga sissekande xxx T. L. kohta, nimetades teda „ajuhälbega“ isikuks ning xxx „alkassidest xxx kilplaskonnaks“. Veel postitas ta 17.11.2021 enda Facebooki kontole solvava sisuga sissekande xxx T. L. kohta, nimetades teda „koputada saanud“ isikuks.
3. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldväärtegude menetlusgrupi 30.12.
4. a otsusega määrati H.M-ile

§ 275lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

1. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega. H.M leiab, et ta ei ole xxx ega T. L. solvanud. Sõna „puudega“ ei saa pidada solvavaks, sest Eesti Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab puue inimese psüühika, meele või liigutusvõime puudulikkust ning T. L. kannab prille/läätsesid. Nägemispuudele viitamine pole mõeldud solvavana, vaid tähelepanu juhtimisena. Sõna „hälve“ tähendab kõrvalekallet ning sellega juhtis H.M enda postituses tähelepanu õigele töömetoodikale ehk et T. L. kui xxx xxxxxxx peaks kontoris vägesid juhtima, mitte enda ajuga kalduma kõrvale muudele ülesannetele nagu näiteks maskikontrolli tagamine kaubanduskeskustes. H.M-i kasutatud sõnad „alkass“ ja „kilplaskond“ on tema hinnangul nn släng, mis tähendab „ühesuguste riietusega suuremat punti ametnikke“. Fraas „koputada saanud“ ei ole samuti solvav, sest H.M mõtles sellega T. L. enda kommentaare, kuidas ta xxx juhina kaudselt koguaeg „koputab“ politseile, kes koroonareegleid rikub. H.M leiab, et kuna T. L. on koroonaajal tõusnud avaliku elu tegelaseks, peab ta xxx juhina arvestama antud olukorraga. H.M-i hinnangul ei kvalifitseeru xxx xxxxx võimuesindaja ega avalikku korda kaitsva muu isiku alla ning tema kui tavakodanik ei pea teadma xxx põhimäärust ega seda et, xxx on otseselt täitevvõimu teostaja.
2. H.M-i hinnangul ei ole kohtuväline menetleja arvesse võtnud kergendavaid asjaolusid ega tema kaebuses viidatud

§ 275lg 1 kohta käivaid õiguskantsleri seisukohti.

Kohtuväline menetleja on esmakordselt määranud trahvisumma 400 eurot isikule, kelle töötegevus meelelahutuses on koroonaviiruse pandeemiast tulenevalt peatunud ning kes kasvatab ilma toetusteta väikest last. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist või juhul kui kohus siiski leiab, et tegemist on väärteoga, palub ta trahvisumma olulist vähendamist. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. 5. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et otsus on seaduslik ja põhjendatud. Rikkumise asjaolud viitavad H.M-i üleolevasse suhtumisse Eesti Vabariigis kehtestatud õigusaktide nõuete täitmisse ning hoolimatusse ja ükskõiksesse suhtumisse enda seaduslikesse kohustustesse ning teiste isikute seaduslikesse õigustesse. H.M oli teadlik sellest, et xxx on avaliku võimu teostaja. Viimase kahe aasta jooksul on inimesi kõikides võimalikes infokanalites teavitatud, et nii xxx kui ka Politsei- ja Piirivalveamet teostavad aktiivselt COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete täitmise üle järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse asjakohastele korraldustele. Seda, et H.M oli xxx ülesannetest tegelikult teadlik, kinnitavad ka T. L. edastatud telefoni abil salvestatud ekraanipildid H.M-i avalikest postitustest. Kuid isegi juhul, kui H.M ei oleks olnud teadlik xxx järelevalveametnike (sh T. L.) kui võimuesindajate õiguslikust seisundist, ei välistaks see antud väärteokoosseisu täitmist.

§ 275

lg 1 subjektiivse koosseisu täitmiseks piisab ka ettevaatamatusest kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohtuvälise menetleja hinnangul jääb määratud karistus selgelt allapoole sanktsiooni keskmisest määrast. Samuti ei ole menetlusaluse isiku tegevusest, esitatud vastulausest ja käesolevast kaebusest ilmnenud süüd kergendavaid asjaolusid. Kohtuotsuse põhjendused 2 4-22-235 6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohtuvälise menetleja vastusele lisatud fotot tõendina ei arvestata. Selle foto asja juurde võtmist ei ole taotletud ning uute tõendite lisamine tingiks vajaduse arutada asja istungimenetluses. Kohus istungimenetlust vajalikuks ei pea. 7.

§ 275

näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas xxx teenistuja/T. L. on avalikku korda kaitsev võimuesindaja (I). Seejärel sisustatakse mõiste solvamine ning hinnatakse, kas see oli seotud ametikohustuste täitmisega (II) ning antakse hinnang teo koosseisupärasusele (III). Kohus kontrollib kas määratud karistus on kooskõlas seadusega ning lahendab kaebuse (IV). (I)

1. Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.
2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) reguleerib nakkushaiguste tõrje korraldamist ja nakatunud isikule tervishoiuteenuse osutamise korda ning sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise isiku ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel. Kogu maailmas levib juba mõnda aega pandeemiliselt haigus COVID
3. NETS § 27 lg 1 kohaselt võib eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldada karantiini, mis seisneb viibimiskeelus korrakaitseseaduse tähenduses; isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirangus või teenuste osutamise piirangus. Sama sätte lg 3 kohaselt kehtestab karantiini xxx haldusaktiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus korraldusega. Vabariigi Valitsus on 23.08.
4. a korraldusega nr 305 kehtestanud COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud.
5. NETS § 44 lg 1 kohaselt riiklikku ja haldusjärelevalvet NETS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab xxx. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse korralduse p 18 kohaselt teeb korraldusega kehtestatud nõuete üle järelevalvet xxx, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil muu korrakaitseorgani. Seega on xxx teenistuja avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Ta tagab COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud õigusnormide täitmist. (II)
6. Tunnistaja T. L. ütluste kohaselt on ta ajavahemikul 31.10.2021-17.11.2021 Facebookis H.M-i kontol avastanud kolm solvava sisuga kommentaari enda kui xxx kohta. Postituse autor on H.M , keda T. L. isiklikult ei tunne, kuid on ühe korra tööalaselt kokku puutunud. Esimest korda märkas ta H.M-i poolt märgistatud enda nime Facebookis 31.10.
7. Selles sissekandes oli märgitud: „Paraku puudega T.L. xxx’ist ei olnud.“ 11.11.2021 tegi H.M T. L. nime märkimisega uue sissekande: „Ajuhälbega T. L. koos alkassidest xxx kilplaskonnaga.“ xxx oli samuti eraldi märgitud, nn „täägitud“. 17.11.2021 nimetas H.M enda Facebooki kontol T. L. kui xxx koputada saanud isikuks. T. L. sõnu kinnitavad ekraani kuvatõmmised. H.M ei eita, et eelnimetatu on tema kirjutatud. 3 4-22-235
8. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust (((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm 7 (Kurm)). Au mõiste on eelkõige seotud sellega, kuidas teised isikud meid väliselt tajuvad, ja väärikuse mõiste on otseselt seotud isiku sisemise väärikusega (vt ka EIKo 39311/05, Karakó vs. Ungari, 28.07.2009). Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (RKTKo3-2-1-153-16 p 30). Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt – nt karikatuuriga (((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm 7 (Kurm)).
9. Kaebuse esitaja väidab, et tema ei ole kedagi solvanud. Sõna „puudega“ kasutas ta seetõttu, et T. L. kannab prille/läätsesid ja tegemist on nägemispuudega. See pole solvav, vaid tähelepanu juhtiv. Hälve on kõrvalekalle. Kuna T. L. on xxx xxxxx, siis ta peaks kontoris vägesid juhtima, mitte enda ajuga kõrvale kalduma muudele ülesannetele, nt maskikontrolli tagamine kaubanduskeskustes. Enda sõnul juhtis H.M tähelepanu õigele töömetoodikale. Sõnu „alkass“ ja „kilplaskond“ Õigekeelsussõnaraamatus ei eksisteeri ja antud kontekstis tähendab see H.M-i hinnangul ühesuguse riietusega suuremat punti ametnikke.
10. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kuigi iga isik tunnetab oma au, head nime ja minapilti subjektiivselt, siis vaidluse korral au ja hea nime teotamise üle lähtub kohus objektiivse mõistliku isiku arusaamast ning arvamusest. Avaldatud hinnanguid või faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole relevantne (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05 ; RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15). EIK on avaldatu tõlgendamisel lähtunud „keskmise lugeja“ testist (EIKo 5266/03, Nikowitz ja Verlagsgruppe News GMBH vs. Austria, 22.05.2007), mis tähendab, et konkreetse väljenduse hindajaks tuleb mõelda kujuteldav keskmiste võimetega adressaat (PS kommenteeritud veebiväljaanne § 17 komm 7).
11. H.M-i väited avaldatu tegeliku sisu kohta keskmise mõistliku inimese arusaamaga ei kattu. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik „Sõnaveeb“ annab kaebaja kasutatud väljendite kohta järgmised selgitused. Puue on inimese (tervisekahjustusest tulenev) võimetus või piiratud võime sooritada tegevusi sellisena või selles ulatuses, mis võimaldaks ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Hälve on kõrvalekalle, mis eristub tavapärasest olekust, suunast või asendist, on tavapärasega võrreldes nihkes või eristuv. Ajuhälve on seega ajutegevuse kõrvalekalle normist. Väljend „kilpaskond“ tuleb sõnast kilplane - kohtlane või rumal, ebaotstarbekalt tegutsev inimene. Selle sünonüümina on mh märgitud ka „rumal“ ja „loll“. Väljend „koputada saanud“ tähendab mitte täie mõistusega, lollust ilmutav. Selle sünonüümidena on märgitud „ogar“, „napakas“, „pea peale kukkunud“, „peast põrunud“ jne. „Alkass“ on venekeelne slängisõna (алкаш), mis tähistab joodikut. Sellist tähendust kinnitas kohtu koosseisuline vene keele tõlk ning ligilähedase tähendusega mõistab seda valdav osa vene keelt mõningal määral oskavatest eestlastest. 4 4-22-235
12. T. L. hindas enda ülekuulamisel H.M-i kasutatud väljendeid solvanguteks ning nimetas ülekuulamise lõpus eraldi ära sõnad, mis on tema jaoks solvavad. Selliselt tajub neid sõnu kohtu hinnangul ka keskmine mõistlik inimene.
13. T. L. sõnul ta H.M-i ei tunne, kuid on temaga ühel korral tööalaselt kokku puutunud. Vastupidist ei ole väitnud ka H.M . Postitused käsitlevad xxx tegevust. Kohtu hinnangul on H.M-i avaldatu seotud T. L. ametiülesannete täitmisega. (III)
14. Lisaks konkreetselt T. L. solvavate väljendite kasutamisele heidetakse väärteoprotokollis H.M-ile ette xxx nimetamist alkassidest xxx kilplaskonnaks. Neid sõnu sisaldav lause postituses on alljärgnev: „Ajuhälbega T.L. koos alkassidest xxx kilplaskonnaga ja viie politsei- ja piirivalveametnikuga teostab Eedenis maskikontrolli.“ Sellest sõnastusest nähtub tõesti, et alkassidest kilplaskonnaks nimetab kaebaja teisi T. L. kaasas olnud ametnikke.

§ 275koosseisu täitev tegu on võimuesindaja solvamine.

Kohtu hinnangul tuleb selle koosseisu inkrimineerimiseks tuvastada võimuesindaja, keda solvatakse. Seda ei ole asjas tehtud.

1. Asjaolu, et mõne väärteoprotokollis ette heidetud väljendi osas ei ole kohtu hinnangul süüteokoosseis nõutavalt tuvastatud, ei tingi kohtuvälise menetleja lahendi muutmist või tühistamist. Riigikohus on kriminaalasjade kohta selgitanud järgmist. KrMS § 309 lg-st 2 koostoimes sama seadustiku § 306 lg 1 p-dega 1-3 järeldub seegi, et süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele (kui tegemist on väärteoga, tuleb kriminaalmenetlus üldjuhul lõpetada). Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema - olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus (nt vägivalla kasutamises võõra asja äravõtmisel) (RKKKo 1-20-470/34 p 23). See seisukoht on mutatis mutandis kohaldatav väärteomenetluse lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. H.M-i hinnangul ei ole ta kedagi solvanud, vaid juhtinud üksnes tähelepanu. Kohus sellega ei nõustu. H.M-i sõnakasutus on halvustav ning naeruvääristav. See nähtub nii tema postituste tonaalsusest kui ka muust (väärteoprotokollis mitte ette heidetavast) sõnakasutusest. Nii on postitusest võimalik lugeda, et xxx on ikka täielik kokksakkerite kari koos. Tegemist on inglise keelse seksuaaltegevusele viitava ebatsensuurse slängiväljendiga cock succer. Nagu kohus tuvastas eelnevalt sõna „alkass“ juures, kirjutab H.M võõrkeelseid sõnu eestikeelses kirjapildis sarnaselt sellele, kuidas need võõrkeeles häälduvad.
3. H.M tagas, et tema väljendatu jõuaks T. L.ini ja teiste xxx töötajateni sellega, et ta märkis T. L. ja xxx kui teised Facebooki kasutajad isikutena oma postitustes (nn täägis). Selliselt jõuab info nii märgitud kasutajate kui ka nende „sõbralistis“ olevate teiste Facebooki kasutajateni. 22.

§ 15lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega ei ole süü vorm oluline. Kohtu hinnangul käitus H.M kõigi

§ 275

lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu elementide suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. H.M väidab, et tema 5 4-22-235 ei teadnud, et xxx on täitevvõimu teostaja.

§ 17lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.

23. Eesti on demokraatlik riik, kus PS § 45 kohaselt kehtib sõnavabadus. Selle kasutamist ei keela keegi. Valitsuse kehtestatud viirusetõrjeabinõusid on lubatud kritiseerida. Samuti on täiesti lubatud ka konkreetsete ametnike tegevuse kritiseerimine. Sõnavabadus aga ei tähenda õigust teisi isikuid solvata. Teistsuguse seisukoha väljendamine või kritiseerimine on võimalik ka neutraalseid sõnu kasutades. (IV) 24.

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

25.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

1. Kohus hindab H.M-i teosüüd keskmise lähedaseks. Tänapäeval on oluline osa inimeste vahelisest suhtlusest kolinud internetti. Reaalses elus solvamine toimub mõne hetke jooksul ja sellel on reeglina piiratud arv pealtvaatajaid. Internetis solvamine seevastu jõuab hetkega määramata hulga isikuteni ja kaasab sageli teisigi, kes „teemat edasi arendavad“ või emotikone kasutades solvaja tegu heaks kiidavad. Solvav sõnakasutus on vähemalt mõnda aega kättesaadav järjest uutele vaatajatele ja selle lõpetamine nõuab eraldi toimingut – postituse eemaldamist. Selle aspekti on välja toonud ka T. L. enda ülekuulamises. Ta on märkinud, et H.M-il on Facebooki sõbralistis X kasutajat, kellel on võimalus sissekandega tutvuda ja seda omakorda jagada. Postitust näevad T. L. enda sõbrad ning xxx märkimise kaudu jõuab see ka määratlemata hulga isikuteni.
2. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et H.M solvas T. L. kokku kolmes erinevas postituses, kusjuures tegemist ei olnud mitte järjestikku tehtud solvangutega, vaid iga postituse vahele jäi ka arvestatav aeg päevi. Ka ei ole H.M ise enda tegevuse õigusvastasust endale tunnistanud, kuivõrd leiab igale solvangule kohati ebaadekvaatseid põhjendusi.
3. H.M-i hinnangul ei ole tema puhul arvestatud kergendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad asjaolud on nimetatud

§-s

1. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohus H.M-i teos karistust kergendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks ei saa pidada seda, et isik on väärteoprotokollis kirjeldatud süüteo pannud toime esmakordselt. Kohtuväline menetleja juba on H.M-ile määranud karistuse alla sanktsiooni 6 4-22-235 keskmise määra. Samuti ei saa karistust kergendavaks asjaoluks pidada seda, et kaebaja kasvatab väikest last ilma toetusteta.
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei ole tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumist. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldväärtegude menetlusgrupi 30.12.
3. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.
4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus H.M-i kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldväärtegude menetlusgrupi 30.12.
5. a otsuse väärteoasjas nr 2780,21,012781 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7