Obsah (8)

§ 637§ 162§ 180§ 181§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-2961 Kohtuasi Ev

) § 162 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada. Kostjad paluvad maakohtu 25.09.2025 otsuse resolutsiooni asemel lugeda hageja ja kostja I sõlmitud 3 2-25-2961 laenuleping tühiseks. Kostjate väitel ei ole nad saanud vastust, kas esitatud võlanõudel on õiguslik alus. Hageja ei ole esitanud ka kollateraalkonto bilansi aruannet, kinnitamaks laenulepingutes õigete andmete avadamist. Samuti ei esitanud hageja täitmise kviitungit kõikide tasutud põhimaksete ja intresside kohta. Selgusetu on hageja rahaliste vahendite päritolu antud võlanõude puhul.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.01.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjatele tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selgelt väljendatud taotluse esitamiseks, apellatsioonkaebuse põhjenduste esile toomiseks, riigilõivu tasumiseks ja tõendite esitamise lubatavuse põhistamiseks ringkonnakohtus.
3. Kostjad selgitasid, et taotlevad menetlusabi ja soovivad menetluskulude tasumist osamaksetena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 9. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

1. Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada. Kostjate kaebuses väljatoodud väited on üldsõnalised ega võimalda kummutada esimese astme kohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. 10.
2. Kostjad väidavad apellatsioonkaebuses, et nad ei saa aru, kas hageja praegusel võlanõudel on õiguslik alus, samuti väidavad kostjad, et hageja ei ole esitanud täitmise kviitungit kõikide tasutud põhimaksete ja intresside kohta. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus tuvastas, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2, laenusumma suurusega 6664,50 eurot, intressimääraga 3,3% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja võlanõude aluseks on seega 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-
3. Kostja I pidi seega hagejale 10.08.2021 laenulepingu alusel laenulepingus sätestatud tingimustel laenuraha koos intressiga tagasi maksma. 4 2-25-2961 10.
4. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kostja II käendas kostja I 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Maakohus tuvastas, et kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2, mille alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13 329 eurot. Seega vastutab kostja II VÕS § 145 lg 1 järgi solidaarselt kostjaga I kostja I 10.08.2021 laenulepingust nr 10/08/2021-2 täitmata kohustuste eest hageja ees. 10.
5. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks võla suurust arvutades eksinud. Kostjate väide, et selgusetu on hageja rahaliste vahendite päritolu praeguse võlanõude puhul, ei oma kehtiva materiaalõiguse kohaselt tähendust. Kostja väited kollateraalkonto bilansi aruande ja täitmise kviitungi kohta on nii üldsõnalised, et nendest pole võimalik samuti teha järeldust selle kohta, et maakohtu lahend oleks ebaõige. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu õigesti menetluskulud

§ 162lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

11.

§ 180

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse

§ 181

lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kolleegium on seisukohal, et kuna esitatud apellatsioonkaebus on selles toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu, ei ole täidetud

§ 181

lg 1 p 2 eeldus kostjatele menetlusabi andmiseks ja kostjate menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 12.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 13. Ringkonnakohus märgib, et apellandid ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidelt riigilõivu tasumist. 14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

15.

§ 638lg st 9 ja § 191 lg 1 lausest 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5