2-25-2961/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-2961 Kohtuasi Evergreen Capital OÜ hagi OÜ CODORI ja H.Z-i vastu võlgnevuse, intresside ja viiviste solidaarseks väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.09.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik OÜ CODORI apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe ja H.Z-i ühine 03.12.2025 Kostja (apellant) OÜ CODORI (registrikood 10424296), seaduslik esindaja H.Z Kostja (apellant) H.Z (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ CODORI ja H.Z-i ühine apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.09.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-2961 menetlusse võtmata.

2.Jätta OÜ CODORI ja H.Z-i taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.

3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt OÜ CODORI ja H.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-25-2961 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Evergreen Capital OÜ (hageja) esitas 24.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub OÜ-lt CODORI (kostja I) ja H.Z-ilt (kostja II) solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 6664,50 eurot, intressi 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1725,19 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I kui laenusaaja 14.11.2019 laenulepingu nr 14/11/2019, millega hageja kui laenuandja andis kostjale I laenu 5000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 150 eurot, intressimääraga 3,7% kuus ning mida käendas kostja II.

1.2. Kostja I sõlmis 15.10.2020 hagejaga laenulepingu nr 15/10/2020, millega hageja andis kostjale I laenu 3500 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 35 eurot, intressimääraga 3,2% kuus ning mida käendas kostja II.

1.3. Kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2 (edaspidi laenuleping), mille kohaselt kujundati ümber kostja I kohustused 14.11.2019 ja 15.10.2020 laenulepingute alusel. Kostja I kohustus tasuma oma rahalised kohustused uue maksegraafiku alusel koos intressimääraga 3,3% kuus. Laenulepingu sõlmimise hetkeks oli põhivõlgnevus 6664,50 eurot.

1.4. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2 (edaspidi käendusleping). Käenduslepingu alusel käendas kostja II laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu p-i 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13 329 eurot.

1.5. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks on laenulepingu kehtivuse ajal teostatud hilinenult 2 makset kokku 678,56 eurot.

1.6. Hageja edastas kostjale I 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avalduse laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt muutus kogu võlg sissenõutavaks. Kostja I teostas pärast laenulepingu lõpetamist kokku 25 makset kogusummas 3936,83 eurot.

1.7. Kuna kostja I on põhjendamatult keeldunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha tasumise kohustust, on hagejal õigus nõuda rahaliste kohustuste täitmist solidaarselt nii kostjalt I kui ka käendajast kostjalt II vastutuse maksimumsumma ulatuses.

2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate väitel on hageja arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded ja puudu on kollateraalkonto bilansi aruanne. Välja on toomata kõik kostja I tehtud maksed.

Samuti puuduvad täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed. Kostjad paluvad arvestada COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju äritegevusele, lõpetada ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemine ja lõpetada asjas menetlus.

2 2-25-2961 Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas 25.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 6664,50 eurot, tasumata intressi 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1725,19 eurot. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

3.1. Kohus tuvastas, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2, laenusumma suurusega 6664,50 eurot, intressimääraga 3,3% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2, mille alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13 329 eurot. Laenulepingu p 3.6 kohaselt loetakse kostja poolt tehtud maksete arvel täidetuks esimeses järjekorras viivised, teises järjekorras lepingu või seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud, kolmandas järjekorras leppetrahvid, neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud intressidest, viiendas järjekorras laen ja kuuendas järjekorras muud summad.

3.2. Kohus järeldas, et kostjad on õigustamatult jätnud täitmata hageja ees laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale tagasi laen koos intresside ja viivistega.

Kostja I tegi rahaliste kohustuste täitmiseks laenulepingu kehtivuse ajal hilinenult kaks makset kokku summas 678,56 eurot. Hageja teostas makse saamise järgselt vastavalt lepingu p-le 3.6 mahaarvamised esmalt maksete tegemise ajaks kogunenud viivisest ja intressist.

Pärast mahaarvamisi oli võlgnevus hageja ees viiviste osas 263,77 eurot, intressi osas 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas 6664,50 eurot. Hageja ütles 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avaldusega laenulepingu üles. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kuni 19.11.2022 kogunenud viivist põhinõudelt 5398,25 eurot. Kostja I teostas alates 15.08.2022 kuni 30.08.2024 hagejale 25 makset kokku summas 3936,83 eurot, mille hageja on maha arvestanud laenulepingu ülesütlemise ajaks kogunenud viivisest ja peale laenulepingu ülesütlemist kogunenud viivisest ning peale neid mahaarvamisi on viivise jääk 1725,19 eurot.

Seega peale viimaste maksete maha arvamisi on võlgnevus hageja ees viiviste osas 1725,19 eurot, intressi osas jätkuvalt 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas jätkuvalt 6664,50 eurot.

3.3. Kostjate vastuväited ei andnud alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjate vastuväited viivise- ja intressinõuete suuruse osas olid põhjendamatud, kuivõrd puudus põhjendatud alus leida, et viivise- ja intressinõuded oleksid ebamõistlikult suured. Reeglina peetakse ebamõistlikuks üksnes viivise- ja intressinõudeid, mis ületavad põhinõuet, kuid antud juhul jäävad need kordades väiksemaks kui põhinõue. Nn kollateraalkonto bilansi aruanne ei puutu asjasse ega ole hageja nõudeõigust kas osaliselt või täielikult välistav asjaolu. Kostjad väitsid ka, et välja ei ole toodud kõiki kostja I makseid, kuid kostjad ei ole nimetanud, mis ja millised maksed need on ja millal need on tehtud. Täitmise kviitungite osas ei ole kostjad välja toonud, kas nad üldse on neid hagejalt nõudnud. Majanduskriis ei ole seadusekohane alus menetlust lõpetada.

4.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik 5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada. Kostjad paluvad maakohtu 25.09.2025 otsuse resolutsiooni asemel lugeda hageja ja kostja I sõlmitud 3 2-25-2961 laenuleping tühiseks. Kostjate väitel ei ole nad saanud vastust, kas esitatud võlanõudel on õiguslik alus. Hageja ei ole esitanud ka kollateraalkonto bilansi aruannet, kinnitamaks laenulepingutes õigete andmete avadamist. Samuti ei esitanud hageja täitmise kviitungit kõikide tasutud põhimaksete ja intresside kohta. Selgusetu on hageja rahaliste vahendite päritolu antud võlanõude puhul.

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.01.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjatele tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selgelt väljendatud taotluse esitamiseks, apellatsioonkaebuse põhjenduste esile toomiseks, riigilõivu tasumiseks ja tõendite esitamise lubatavuse põhistamiseks ringkonnakohtus.

7.Kostjad selgitasid, et taotlevad menetlusabi ja soovivad menetluskulude tasumist osamaksetena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

9.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

10.Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada.

Kostjate kaebuses väljatoodud väited on üldsõnalised ega võimalda kummutada esimese astme kohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme.

10.1. Kostjad väidavad apellatsioonkaebuses, et nad ei saa aru, kas hageja praegusel võlanõudel on õiguslik alus, samuti väidavad kostjad, et hageja ei ole esitanud täitmise kviitungit kõikide tasutud põhimaksete ja intresside kohta. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus tuvastas, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2, laenusumma suurusega 6664,50 eurot, intressimääraga 3,3% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja võlanõude aluseks on seega 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2. Kostja I pidi seega hagejale 10.08.2021 laenulepingu alusel laenulepingus sätestatud tingimustel laenuraha koos intressiga tagasi maksma.

4 2-25-2961 10.2. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kostja II käendas kostja I 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Maakohus tuvastas, et kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2, mille alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13 329 eurot. Seega vastutab kostja II VÕS § 145 lg 1 järgi solidaarselt kostjaga I kostja I 10.08.2021 laenulepingust nr 10/08/2021-2 täitmata kohustuste eest hageja ees.

10.3. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks võla suurust arvutades eksinud. Kostjate väide, et selgusetu on hageja rahaliste vahendite päritolu praeguse võlanõude puhul, ei oma kehtiva materiaalõiguse kohaselt tähendust. Kostja väited kollateraalkonto bilansi aruande ja täitmise kviitungi kohta on nii üldsõnalised, et nendest pole võimalik samuti teha järeldust selle kohta, et maakohtu lahend oleks ebaõige. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

11.TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse TsMS § 181 lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kolleegium on seisukohal, et kuna esitatud apellatsioonkaebus on selles toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu, ei ole täidetud TsMS § 181 lg 1 p 2 eeldus kostjatele menetlusabi andmiseks ja kostjate menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13.Ringkonnakohus märgib, et apellandid ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidelt riigilõivu tasumist.

14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

15.TsMS § 638 lg st 9 ja § 191 lg 1 lausest 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.