Obsah (9)

§ 109§ 35§ 217§ 218§ 33§ 10§ 5§ 107§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. mai 2026 Tsiviilasja number 2-25-5396 Tsiviilasi Sabiedr

) § 107 lgst 3 tulenevalt nõuda kohtuliku hüpoteegisumma hoiustamist, tulemi ebapiisavuse korral on tal õigus esitada

§ 109lg 3 alusel hagi jaotuskava vaidlustamiseks.

Viidatud õiguste maksmapanekuks oli avaldajal vajalik tervikuna täitetoimikuga tutvumine.

1. aprillil 2025 allkirjastatud ja
2. märtsi 2025 kuupäeva kandva otsusega rahuldas kohtutäituri abi kaebuse osaliselt. Kohtutäituri abi tunnistas avaldaja täitemenetluse osaliseks, kuid muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul on kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 alusel võimalik avaldajal täitetoimikuga tutvuda üksnes teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos 2 lahtiolekuaegadel. Menetlusosalist puudutavateks dokumentideks luges kohtutäitur dokumente, mille kohtutäitur peab menetlusosalisele edastama või kätte toimetama, milleks on antud juhul kinnisasja arestimise- ja enampakkumise akt. Kinnisasja arestimise akti on avaldaja kätte saanud, enampakkumise akti pole koostatud. Avaldaja ei soovinud tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos ning seadus ei sätesta täitetoimikust elektroonilise ärakirja saamise õigust.
3. aprilli 2025 kaebuses nõustus avaldaja, et ta on täitemenetlusosaline. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri abi seisukohaga, et tal ei ole õigust nõuda tervikuna elektroonilise täitetoimiku väljastamist. Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ja

§ 35

on omavahel vastuolus, sest

§ 35ei piira täitemenetlusosalisele täitetoimikuga tutvumist.

Kuna kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, §-ga 4 ja § 87 p-ga 6 ning kehtetu, siis on kaebajal piiramatu õigus täitetoimikuga tutvuda. Kohtutäituri abi seisukoht, et avaldaja peaks isiklikult ilmuma kohtutäituri büroosse toimiku sisukorraga tutvumiseks, on ebaõige.

1. Võlgnik seisukohta ei esitanud.
2. Nordic Hypo AS (sissenõudja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja oli seisukohal, et kohtutäitur on õigesti leidnud, et avaldajal on õigus tutvuda vaid teda puudutavate dokumentidega.

§ 35ei näe ette õigust nõuda täitetoimiku materjalide saatmist e-postiga.

1. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlusosalisteks on võlgnik GLLAMM ASSETS OÜ, võlaõiguslik võlgnik Green Pallet Production OÜ ja sissenõudja Nordic Hypo AS. Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 järgi on täitemenetlusosalisel õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel. Säte vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59 lg-le 1¹. Täitemenetlusosalist puudutavateks dokumentideks luges kohtutäitur neid dokumente, millised tuleb kohtutäituri poolt osalisele kätte toimetada või edastada. Avaldajat puudutavateks dokumentideks oli arestimise akt ja selle sai avaldaja kätte. Enampakkumise akti ei ole koostatud. Asjaolu, et avaldajal on oletatav nõue GLLAMM ASSETS OÜ vastu ja selle tagamiseks on GLLAMM ASSETS OÜ kinnisasjale hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek, ei anna alust tutvuda sissenõudja ja Green Pallet Production OÜ vahelise konfidentsiaalse lepingu ning selle lisadega. Sissenõudja keeldus avaldajale lepinguga tutvumiseks nõusolekut andmast. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus jättis
3. mai 2025 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute kasuks jättis maakohus menetluskulud välja mõistmata, kuna neil menetluskulusid ei olnud. Kohtutäituri büroo töötaja lahendas avaldaja taotluse
4. veebruari 2025 e-kirjaga, mille maakohus luges täituri tegevuseks ning selle peale oli võimalik

§ 217lg 1 alusel esitada kaebus.

Kuna kohtutäitur rahuldas 1. aprilli 2025 otsusega kaebuse osaliselt, oli avaldajal õigus esitada kaebus kohtutäituri otsusele

§ 218lg 1 alusel.

Maakohus leidis, et olukorras, kus täitemenetluse tagajärjel kustutatakse avaldaja kasuks kinnisasjale seatud hüpoteek, siis on avaldaja täitemenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 tähenduses täitemenetluse osaliseks. Maakohtu hinnangul on

§ 33

lg-st 2 ja § 35 lg-st 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg-st 2 ja § 21 lg 1 p-st 1 tulenevalt täitemenetluse osalisel õigus tutvuda elektrooniliselt peetava täitetoimikuga.

§ 35

lg 1 või kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ei tulene, nagu saaks täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Kohapealse tutvumise võimalus on juhuks, kui täitetoimikule ei ole elektroonilist juurdepääsu. Seadusest või kohtutäiturimäärustikust ei tulene 3 seda, et kohapeal tutvumiseks antakse isikule tingimata täitetoimik paberil. Ka kohapealne tutvumine võib tähendada tutvumist elektroonilise toimikuga. Maakohus selgitas, et täitemenetluse eripära tõttu satub menetlusosaliseks ka isik (hüpoteegipidaja), kes ei ole seotud täitedokumendiks oleva võlaõigusliku lepinguga ning kelle menetlusse astumine tuleneb seadusest, mitte teiste menetlusosaliste soovist. Täitedokumendiks võib olla konfidentsiaalsusklausliga leping.

§ 10

lg-st 1 ja lg-st 4 tulenevalt oli maakohtu hinnangul avaldajal õigus tutvuda vaid dokumentidega, mis mõjutavad tema õigusi, s.o hüpoteegi kustutamist. Avaldajale ei ole seadusega tagatud kogu täiteasja toimikuga tutvumine. Kuna avaldaja ei ole eelmisel järjekohal asuva hüpoteegi suhtes lepinguosaline (võlgnik, käendaja ega hüpoteegipidaja), siis ei anna seadus talle õigust hüpoteegi realiseerimise aluseks olevasse õigussuhtesse sekkumiseks. Kuna täidetava õigussuhte pinnalt ei ole avaldajal võimalik kaebust või hagi esitada, siis ei ole talle ka nõude aluseks olevate dokumentide saatmine asjakohane. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 põhiseaduse § 3 lg-tega 1 ja 4, § 87 p-ga 6 vastuolus olevaks ja kehtetuks. Maakohtule ei olnud arusaadav, kuidas viidatud normid saaksid PS-ga vastuolus olla. Põhiseaduse normid toovad välja, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kohtutäiturimäärustiku väljaandjaks on justiitsminister.

§ 35ei sätesta selgelt, kellel ja mis mahus on õigus tutvuda täitetoimikuga.

Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ei sisalda lisapiirangut võrreldes seaduse regulatsiooniga. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu
2. mai 2025 määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada kaebus. Samuti palub avaldaja tühistada täiteasjas nr 084/2025/1182 kohtutäituri töötaja
3. veebruari 2025 e-kirjas sisalduva otsuse täitetoimikust elektroonilise ärakirja saamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja samas täiteasjas tühistada kohtutäituri abi
4. aprillil 2025 allkirjastatud ja
5. märtsi 2025 kuupäeva kandev otsus, millega jäeti avaldaja
6. märtsi 2025 kaebus osaliselt rahuldamata. Samuti palub avaldaja kohustada kohtutäiturit täiteasjas nr 084/2025/1182 uuesti läbi vaatama avaldaja
7. märtsi 2025 kaebust täitetoimikust elektroonilise ärakirja väljastamist puudutavas osas. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja märkis, et kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 on aluseks täitetoimiku elektroonilise ärakirja väljastamata jätmisel, siis palus avaldaja rahuldada maakohtus esitatud põhjendustel tema taotlus tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 põhiseadusvastaseks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et täitemenetluse osaliste õigused täitetoimikuga tutvumisel ei ole võrdsed.

§ 5

ja § 35 lg 1 ei sätesta, et täitemenetluse osalistel oleks täitetoimikuga tutvumisõigused erinevad.

§ 10

lg 1 sätestab kohtutäiturile kohustuse dokumentide kättetoimetamise osas, millest järeldub seadusandja soov selles, et täitemenetluse osaline saaks dokumendid kätte selleks tahet väljendamata. Ülejäänud dokumentidega tutvumiseks tuleb täitemenetluse osalisel avaldada tahet, mida avaldaja ka tegi. Avaldaja ei nõustunud määruse punktis 9 esitatud maakohtu seisukohaga, et avaldajal ei ole õigust õigussuhte pinnalt kaebust või hagi esitada. Avaldaja tõi menetluses välja, et pärast enampakkumist on tal õigus nõuda oma hüpoteegi summa hoiustamist ja tulemi ebapiisavuse korral on tal õigus esitada

§ 109alusel jaotuskava vaidlustamiseks hagi.

Selleks peab avaldaja teadma, kas tal on võlgniku vastu sundtäidetav õigus olemas või mitte ning selle olemasolu korral, millises summas. Maakohtu määruse punktis 8 esitatud tõlgendus, et avaldaja peab esindaja vahendusel täitetoimikuga tutvumiseks isiklikult ilmuma kohtutäituri büroosse, ei põhine seadusel ja põhjustab asjatult õigusabikulusid. 4 Avaldaja hinnangul on tal

§ 33

lg 2 ja § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt täitetoimikuga tutvumise ja sellest e-kirja teel elektroonilise ärakirja saamise õigus. KOHTUTÄITURI JA SISSENÕUDJA VASTUVÄITED

1. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi
2. aprillil 2025 maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Avaldajal on õigus tutvuda täitetoimikus teda puudutavate dokumentidega. Avaldajal puudub õigus tutvuda täitetoimikus olevate konfidentsiaalsete lepingutega. Avaldaja kasuks on hagi tagamise korras võlgniku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek. Kohtutäiturile ei ole AÕS § 363 lg-st 2 tulenevalt teada, et avaldajal oleks võlgniku vastu kohtulahendi alusel rahuldatud nõue, mis oleks tagatud võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Avaldaja saaks osaleda võlgniku kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel vaid juhul, kui tema nõue oleks kohtulahendi alusel rahuldatud. Enne lahendi tegemist ei ole avaldaja nõue käsitatav tingimusliku nõudena

§ 107

lg 3 tähenduses, kuna kohtuliku hüpoteegiga saab tagatuks lugeda ainult kohtulahendi alusel rahuldatud nõuet. Seega ei ole avaldaja isikuks, kellel oleks õigus osaleda võlgniku kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel ja avaldaja ei ole

§ 109lg 1 tähenduses sissenõudja, kes saaks jaotuskava vaidlustada.

Avaldajal ei ole

§ 107lg 3 tulenevalt nõudeõigust kohtuliku hüpoteegi summa hoiustamiseks.

1. Sissenõudja palus jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja leidis, et vaidlustatud kohtutäituri otsused ja Tartu Maakohtu
2. mai 2025 määrus on õiguspärased ja põhjendatud. Maakohus leidis õigesti, et avaldajal on õigus tutvuda täitetoimikus üksnes teda puudutavate või tema õigusi mõjutavate ja kohtutäituri poolt kätte toimetatavate või edastatavate dokumentidega. Dokumente, mida ei pea kohtutäitur avaldajale kätte toimetama, edastatakse kohtutäituri valitud viisil (

§ 10lg 4).

Avaldaja sai arestimise akti kätte. Seega sai avaldaja tutvuda dokumendiga, mis tema õigusi võib puudutada. Avaldajal puudub õigus konfidentsiaalsete lepingutega tutvuda, kuna avaldaja ei ole lepingupooleks ning selleks on vajalik lepingu poole nõusolek. Põhjendamatu on avaldaja väide, et kuivõrd tal on

§ 109

alusel õigus esitada jaotuskava vaidlustamiseks hagi, siis on tal õigus tutvuda täitetoimikuga ja saada sellest e-kirja teel ärakiri. Avaldaja ei ole sellist hagi esitanud ja puuduvad asjaolud, mis tingiksid sellise hagi esitamise. Täitetoimiku edastamist e-kirja teel

§ 35

ette ei näe ja avaldaja pole väitnud, et tal ei ole kohtutäituri büroos täitetoimikuga tutvumiseks võimalust. Avaldaja taotlus tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 PS § 3 lg-tega 1 ja 4, § 87 p-ga 6 vastuolus olevaks ja kehtetuks, on põhjendamatu. MENETLUSE KÄIK

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659).
3. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldajal oli õigus esitada
4. veebruari 2025 ja
5. aprilli
6. a kohtutäituri otsuste peale kaebused

§ 217

lg 1 ja § 218 lg 1 alustel ning et avaldaja oli täiteasjas nr 084/2025/1182

§ 5lg 1 tähenduses täitemenetluse osaline. Ringkonnakohus nõustub selles osas Ts

MS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Menetlusosaliste vahel on vaidlus avaldaja täitetoimikuga tutvumisõiguse ulatuse ja viisi üle. Eelkõige on vaidlus selles, kas kohtutäituril oli kohustus avaldaja taotluse alusel edastada e-kirjaga ärakiri täitetoimikust tervikuna või üksnes avaldajat puudutavatest ja tema õigusi mõjutavatest dokumentidest.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti lõppjärelduses leidnud, et täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda elektrooniliselt peetava täitetoimikuga. Täitemenetluse osaline ei pea elektrooniliselt peetava täitetoimikuga tutvuma üksnes kohtutäituri büroos kohapeal ning täitetoimikust materjalide elektrooniline edastamine e-kirja teel ei olnud iseenesest välistatud.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja õigus täitetoimikuga tutvumiseks piirdus üksnes teda puudutavate ja tema õigusi mõjutavate dokumentidega. Nimetatut saab järeldada mh

§ 10

lg-test 1 ja 4.

§-st 35 ei tulene, et avaldajal oleks õigus tutvuda kõigi dokumentidega, mis on täitetoimikus, aga mis tema õigusi ei puuduta. Arvestades isikuandmete kaitse regulatsiooni, oleks tõlgendus, mis võimaldaks tutvuda piiramatult täitetoimikuga, sh osas, mis täitemenetluse osalise õigusi ei puuduta, liialt lai. Ringkonnakohtu hinnangul ei sätesta kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 1 p 1, mille kohaselt on juurdepääs kohtutäituri dokumentidele täitemenetlusosalistel või nende esindajatel nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku materjalidele, ega ka kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3, mille kohaselt on täitemenetlusosalisel õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel, võrreldes seaduse regulatsiooniga kitsendavat regulatsiooni. Täitemenetluse osalise õigus tutvuda täitetoimikuga osas, milles see puudutab tema õigusi, tuleneb ka täitemenetluse seadustiku normidest (mh

§ 10lgd 1 ja 4).

Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajal puudub õiguslik huvi tutvuda täitetoimikuga osas, mis tema õigusi ei mõjuta. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnisasjale registriosa nr 3971604 tsiviilasjas nr 2-23-9338 hagi tagamise alusel avaldaja kasuks seatud kohtulik hüpoteek ja sissenõudja hüpoteegid kustutatud. Kinnisasi on täiteasjas nr 084/2025/1182 enampakkumisel võõrandatud ja jaotuskava on kohtutäituri poolt 30. juunil 2025 kinnitatud. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole avaldaja eelmärgitud täitetoiminguid vaidlustanud. Tsiviilasjast nr 2-25-8997 tuleneb, et avaldaja taotles 1. mail 2025 täiteasja lõpetamist ja 25. juuli 2025 kohtutäituri otsusega on viidatud täiteasi

§ 48lg 1 p 3 alusel lõpetatud.

Lisaks puudus enne täiteasja lõpetamist avaldajal õigussuhe võlgniku kinnisasjal eelmisel järjekohal asuvate hüpoteekide aluseks olevate pandilepingute ja tagatiskokkulepete pooltega, s.o sissenõudja ja Green Pallet Production OÜ-ga. Kuna täitetoimikus eelnimetatud tehingutes sisalduv konfidentsiaalne teave ei puudutanud avaldaja õigusi, ei olnud täitetoimikuga tutvumine selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole ka kaebuses põhjendanud, milline täitetoimikus sisalduv teave oli avaldajale vajalik või millised tema õigused jäid enne enampakkumist täitetoimikuga tutvumise võimatuse tõttu kaitseta ning milliseid kahjulikke tagajärgi see talle kaasa tõi. 6 Avaldaja ei ole viidatud asjaolusid arvestades oma õiguslikku huvi selgitanud ega kaebuse õiguskaitsevajadust põhjendanud (TsMS § 3 lg 1). Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

1. Avaldaja palus tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 PS § 3 lg-tega 1 ja 4, § 87 p-ga 6 vastuolus olevaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppastmes põhjendatult jätnud algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et PS § 87 punkt 6 reguleerib Vabariigi Valitsuse pädevust seaduse alusel ja täitmiseks määruste ja korralduste andmist, mis ei ole antud vaidlusega seotud ega asjakohane. Samas reguleerib ministri määruste andmist PS § 94 lg 2, mille kohaselt minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kuivõrd täitemenetluse osalise õigus täitetoimikuga tutvuda vaid tema õigusi puudutavas osas tuleneb seadusest ja kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ei sätesta selles osas kitsendusi, ei ole kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja § 94 lg-ga 2 ega HMS § 90 lg-ga
2. Ministri määrus on kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.
3. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel saanuks tekkida hüvitatavaid menetluskulusid (täitur esitas vastuse ise täituri abi vahendusel, sissenõudja vastas määruskaebusele juhatuse liikme vahendusel ning võlgnik ei vastanud määruskaebusele). Seega märgib ringkonnakohus, et puudutatud isikutele määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 7