← Eesti

2-26-2670/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-26-2670 Kohtuasi Aarius Ho

§ 16

lõikeid 1 või 2.

§ 16

lõike 1 kohaselt kannab töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 16lõike 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud Ts

MS § 144 punkti 4 tähenduses. Lähtuvalt kohtupraktikast (nt TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395, p-d 8-9) tõlgendab kohus neid sätteid nii, et kui töövaidluskomisjonile kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub üksnes esimene lõige ja töövaidluse pooled peavad kandma oma kulud ise. Käesoleval juhul ei nähtu, et pooled oleksid pöördunud sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hiljem kohtusse.

  1. Kohus selgitas, et TsMS § 174 lõike 11 kohaselt ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega on menetluskulude hüvitamise nõude esitamine teiste menetlusosaliste vastu võimalik ainult TsMS-i alusel toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja menetluskulude hüvitamise hagi esitamine kahju hüvitamise nõudena on välistatud (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p-d 26–30, RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-121-13, p 11). 2
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel keelduda. Määruskaebus
  3. Hageja esitas 23.02.2026 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse.
  4. Hageja ei esitanud kostja vastu menetluskulude kindlaksmääramise nõuet, vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude.

§ 16ei välista deliktiõiguslikku kahjunõuet.

See säte ei keela esitada eraldi kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega. Maakohtu viidatud TsMS § 174 lg 11 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole TsMS kohaselt kindlaksmääratavate menetluskuludega. Maakohus on ületanud TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise piire, kuna menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus lahendada asja sisuliselt. Menetluse edasine käik

  1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 14.

§ 16

lg 1 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. Maakohus tõlgendas õigesti nimetatud paragrahvi, leides, et kui töövaidluse lahendamisele töövaidluskomisjonis kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub esimene lõige ja töövaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul tuleneb

§ 16

lg 1 mõttest ka see, et sellel juhul ei saa menetlusosaline esitada vastaspoole vastu menetluskulude hüvitise nõuet kahju hüvitise nõudena iseseisvas kohtumenetluses.

§ 16

lg 1 eesmärgiks ei ole suunata menetlusosalisi kohtusse iseseisvasse vaidlusesse üksnes menetluskulude hüvitamise üle.

  1. Ülaltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. Sealjuures ei ületanud maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise piire.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.