Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ehk tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe Lepingut võib
lg 1 järgi võib lepingut muuta.
lg 1 kohaselt on töövõtulepinguga tegemist siis, kui üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Lepingu sõlmimine
lg 1 mõttes sõlminud suuliselt telefoni teel avariiväljakutset tehes ja seda
lg 1 mõttes tööde teostamise ajal muutnud tööde teostamise käigus nii 19.11.2024 kui ka 20.11.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kuna ei ole tõendatud et avariiväljakutse tasu suuruses oleksid pooled kokku leppinud, siis kuulub maksmisele tavaline tasu. Kohus leiab et hagejal on õigus nõuda väljakutse tasu enda hinnakirjas toodud suuruses ehk 45 eurot. Hagejal on õigus nõuda kolmanda korruse tööde eest kokkulepitud tasu 500 eurot ning lisandunud neljanda korruse tööde eest 300 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda 845 eurot tööde eest ning see tuleb kostjalt välja mõista. 16.Poes materjalide soetamine on kohtu hinnangul kulu, mille eest hageja eraldi tasu ei saa nõuda, sest hageja ei ole tõendanud selle kulu teket. Kostja tunnistab, et hageja soetas materjale 235,29 eurot eest ning selle kohta on hageja esitanud ka tõendid (dtl 37-38). Nimetatud kulu tuleb samuti kostjalt välja mõista. Tööde valmimine ja üleandmine 17.Kohus leiab vajalikuks märkida järgmist. Töövõtulepingu puhul on oluline eristada töö valmimist (kokkulepitud tulemuse saavutamist) ja saavutatud tulemuse nõuetekohasust ehk vastavust lepingutingimustele. Tunnistajate ütluste ning kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega (hagiavalduse vastuse lisa 2) on tõendatud, et hageja vahetas püstakutoru ühes korteris ära ning ühendas seda teiste korteritega (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:20:28, 00:39:02, 00:46:15, 00:49:14). Järelikult hageja on teinud töö, mille tegemiseks oli kokkuleppe sõlmitud ning töö on valminud. Tunnistajate ütlusest nähtub, et pärast 20.11.2024 parandustööde teostamist, leppisid kostja ja hageja, et hageja tuleb järgmisel päeval ning lõpetab töid, mis 20.11.2024 jäid tegemata (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:14:01, 00:37:44 ja 00:49:14). Samas, ühendas hageja kõik torud nii, et seda saaks ajutiselt kasutada (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:49:14). Seega, asub kohus seisukohale, et tööd olid olulises osas valmis ning nende lõpetamine oli hageja ja kostja poolt kokkulepitud. Kostja juhatuse liikme ütlused on vastuolulised selles osas, kas hageja teatas tööde lõpetamisest. Kohtuistungi alguses väitis ta, et „Kuskil kell 20 helistasid mulle, et nad on tööd lõpetanud“ ning hiljemalt „Lahkudes nad ei öelnud, et nad lõpetasid tööd ,et saaks üle vaadata.“ Samas, esimesena tsiteeritud lause järel avaldab kostja juhatuse liige, et „Ütlesin, et korteriühistu ei maksa sularahas midagi ja ütlesin, et tööd ei ole lõpetatud.“ Kohus leiab, et isik ei saa olla kindel tööde lõpetatud/lõpetamata olekus ilma et ta saaks juba tehtud töid üle vaadata. 18. Võlaõigusseaduse kommentaarides on väljendanud seisukohta, et olukorras, kus töö on tehtud osaliselt ja tellija saab asuda töö objekti eesmärgipäraselt kasutada ning võimalikke puuduste hilisem kõrvaldamine ei tekita tellijale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, võib töö tervikuna vastuvõtmine olla hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Samas, on täiesti võimalik et tööd võetakse vastu ja lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hiljem, mille tulemusena saab pool kasutada õiguskaitsevahendeid 1. Seega, olukorras kus kokkulepitud tööd olid suures osas teostatud ning tellija on neid üle vaadanud, ei saa ta keelduda töö vastuvõtmisest.
kohaselt juhul kui tellija alusetult ei võta tööd vastu, peab töövõtja andma tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Olukorras, kus juba järgmisel päeval sõlmis kostja lepingu 1 Lk 668 5 hageja tehtud tööde parandamiseks muu ettevõttega oleks hagejal mõttetu anda kostjale suurema mõistlikku aega tööde vastuvõtmiseks kui üks päev, kuna töö sai järgmise päeva jooksul juba teise isiku poolt ümber tehtud. Kohus leiab, et kuna kostja ei laskud hagejal teha parandustöid ning sõlmis tehtud töö osas uue lepingu teise firmaga, oli ta tehtud töö vastu võtnud. Järelikult, on ka töö eest tasunõue muutunud sissenõutavaks
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Praegusel juhul hagejal ei ole kostja tegevuse tõttu olnud võimalust juba tehtud töödel ilmnenud puudusi kõrvaldada ehk hageja on omapoolse kohustuse täitmise pakkunud, kuid kostja ei ole tal seda võimaldanud. Järelikult, ei ole kostjal enam võimalust keelduda omapoolsest kohustusest tasu maksta. Kokku kuulub kostjat hageja kasuks väljamõistmisele töövõtutasu 1080,39 eurot, millel lisandub käibemaks 237,68 eurot, kokku 1318,07 eurot. Kahju hüvitamine 21. Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue suuruses 395 eurot. Kostja on hagiavalduses sellele vastu vaielnud, põhjendades seda muuhulgas sellega, et kohtueelsed õigusabikulud ei ole tõendatavad hageja esitatud allkirjastamata õigusabi lepinguga. Kohtueelse õigusabi osutamist tõendab kohtu arvates hagiavalduse lisa 3, mis on hageja kiri kostjale arve maksmiseks täiendava tähtaja andmiseks. Tõendist nähtub, et kiri on saadetud A K poolt ehk hageja lepingulise esindaja poolt. Sellega on tõendatud, et hageja lepinguline esindaja osutas talle teenust ka enne kohtumenetlust. Järelikult, on õigusabikulude kandmine hageja poolt tõendatud.
lg 1 alusel saab võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kui üks pool rikub kohustuse, siis on vastaspoole pöördumine õigusnõustaja poole ettenähtav kulu ning on kohutuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks suuruses 395 eurot on täies ulatuses rahuldatud 6 Viivise nõue 22. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist perioodi eest 27.11.2024-28.01.2025 seaduse sätestatud määras. Kuna kohus leidis et töövõtulepingu kohaselt on hageja tasunõue põhjendatud, siis tuleb rahuldatud osalt välja mõista ka viivis
Perioodi 27.11.2024 - 31.12.2024 eest 12.25% aastas summas 15.40 eurot ja perioodi 01.01.2025 20.06.2025 eest 11.15% aastas summas 68.80 eurot. Tasaarvestus Kostja on esitanud tasaarvestuse nõue hageja vastu suuruses 681,10 eurot, põhjendades seda sellega, et kostja on seda suuruses summat kulutanud hageja poolt tegemata ja puudustega tööde kõrvaldamiseks.
lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. On ilmselge, et veelekke tõttu ei saa korteriühistu elanikud kasutada vett ja kanalisatsiooni, seega ei saa puudulike torutööde parandamise mõistlik aeg olema pikk, kuna vastasel juhul jäävad inimesed ilma elementaarsetest elamistingimustest, millest üheks on mh vee kasutamise võimalus (RKTKo 3-2-1-53-17, p.11). Samas, on kohus käesolevas lahendis juba juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja oli valmis kohe järgmisel päeval enda tehtud töödes ilmnenud puudusi kõrvaldada ning et kostja ei lasknud tal seda teha. Kostja argument, et füüsiline isik, kes on temaga ühendust võtnud ning täitmist pakkunud, ei olnud hageja ise, ei oma tähtsust, kuna töövõtulepingu puhul ei eeldata et töövõtja täidab lepingulisi kohustusi isiklikult (
Kostja on avaldanud, et ootas hagejat tööd parandama, millest kohus järeldab et kostja eeldas, et hageja viib läbi vajalikud parandustööd ja sellega justkui andis talle mõistliku tähtaega
Samas, kostja ei ole võimaldanud hagejal selle mõistliku aja jooksul oma kohustust täita ning seega ei ole tal õigust sõlmida teise ettevõttega lepingu ning nõuda sellest tekkinud kulud. Kostja tasaarvestuse nõue tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinnaks on hagiavalduses nõutav rahasumma (TsMS § 124 lg 1). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 2206,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda (TsMS § 163 lg 1), sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 2), sest kostja ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Asja menetlenud kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1). Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks 1387,50 eurot. Kostja vaidles sellele vastu, leides et osaliselt on menetluskulud põhjendamatud. Hageja väidab menetluskulude nimekirja punkti 4 esimeses lauses, et „Hageja esitab kohtule järgmise kohtueelsete õigusabikulude ning menetluskulude nimekirja.“ Samas, ei ole hageja selgitanud ega eristatavalt kirjutanud millised kulud on kohtueelsed õigusabikulud ja millised kohtumenetluse jooksul tekkinud menetluskulud. Pärast loetelu esimeses lauses väidab juba hageja et „kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega“ ehk sisuliselt räägib iseendale vastu. Kohus juhib siin tähelepanu, et kohtueelsed õigusabikulud on käesoleva kohtulahendiga kostjalt välja mõistetud ulatuses 395 eurot. 7 Prism Hooldus OÜ oli esitanud maksekäsu 17.12.2024 ning kohus leiab et enne seda tehtud õigusabikulud ei ole tekkinud käesoleva tsiviilasjaga seoses (TsMS § 174 g 1) ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus seega leiab et 17.12.2024 kuupäevast tekkinud kulud (15 h 25 min) on vajalikud ja põhjendatud ning määrab hageja menetluskuludeks kokku 1506,25 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja kohtuvälised kulud 1 156,25 eurot. Kostja esitatud menetluskulusid kohus ei analüüsi, sest need tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse osas märgib kohus järgmist. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt. Kohtumenetluse jooksul on kohus pakkunud kompromissina pooltele väljamõistetud summale kõige lähedama summa – 957,7 eurot (785 eurot pluss käibemaks). Kostja keeldus kohtuistungil kohtu pakutud kompromissis. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostjal tuleb hüvitada hageja menetluskulud osaliselt 2/3 suuruses osas ehk 1004,16 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2026 lahendiga 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.