) § 486 lg 1 p-le 3 anti Pärnu Maakohtu 12.6.2026 määrusega avaldaja nõue võlgnike vastu üle Harju Maakohtule asja menetlemiseks esimese astme kohtumenetluses. 4.
lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. 5.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6. Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
7. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 8.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnikud tasuvad avaldajale riigilõivu 240 eurot, menetluskulu 20 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot, määrab kohus menetlusosaliste menetluskulud kindlaks vastavalt 3 kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 9.
lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Võttes arvesse, et pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.