2-22-4401/40

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-4401 Määruse kuupäev Tartu,

1. juuni 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi Anneli Muusikuse maksejõuetusavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Võlgnik Anneli Muusikus Pankrotihaldur Kristo Teder Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg, vandeadvokaat Katri Tomson ja advokaat Kristena Kutti Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB Peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-4401 kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni asjas, milles Riigikohus taotles tsiviilasjas nr 2-25-7 eelotsust.
4. Aktiva Finance Group OÜ (võlausaldaja) esitas
5. veebruaril 2026 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määruse peale.
8. Riigikohus võttis
9. aprilli
10. a määrusega määruskaebuse menetlusse.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 3 sätestab, et kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Erinevalt TsMS § 356 lg-st 2, mis lubab menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, ei näe TsMS § 356 lg 3 otsesõnu ette, et menetluse võiks peatada ka siis, kui Euroopa Kohtult on küsitud eelotsust mõnes muus asjas, kuid Euroopa Kohtult oodatav lahend mõjutab kohaldamisele kuuluva sätte tõlgendamist ja seega asja lahendamist. Kolleegiumi arvates viiks ebamõistlikult koormavate tagajärgedeni lähenemine, mille kohaselt võiks kohus tsiviilasja menetluse peatada üksnes juhul, kui 2-22-4401 kohus taotleb Euroopa Kohtult eelotsust selles konkreetses tsiviilasjas, isegi kui asjas tõusetunud küsimuses on sama või teine kohus Euroopa Kohtult eelotsust juba küsinud. See tooks kaasa Euroopa Kohtule hulga samasisuliste eelotsusetaotluste esitamise ning tõenäoliselt ka menetluste pikenemise. Seega tuleb TsMS § 356 lg-t 3 tõlgendada selliselt, et kohus, kelle menetluses on asi, mille lahendamiseks tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust, kuid samas küsimuses on sama või teine kohus juba eelotsust küsinud, võib kohus peatada ka enda menetluses oleva tsiviilasja menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi tegemiseni.
12. Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 3 järgi ei või pankrotimenetlust peatada. Selle sätte eesmärk on tagada, et kohus ei peataks menetlust enne, kui on otsustatud pankroti väljakuulutamine (RKTKm 24.05.2005, 3-2-1-53-05, p 33). Pankrotimenetlusele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 järgi ka TsMS-s sätestatut. Seega on kolleegiumi hinnangul võimalik pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajate nimekirja kinnitamisega seotud määruskaebuste menetlus TsMS § 356 lg 3 alusel peatada niivõrd kuivõrd kaebuse lahendamine sõltub Euroopa Kohtu poolt avaldatavatest seisukohtadest eelotsusele, mida Riigikohus küsis tsiviilasjas nr 2-25-
13. Kui maa- või ringkonnakohtu menetluses on tsiviilasi, mille lahendamine sõltub samadest Euroopa Kohtu avaldatavatest seisukohtadest, on maa- või ringkonnakohtul võimalik konkreetse asja menetlus samal alusel peatada.
14. Riigikohus taotles
15. mai
16. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-7 Euroopa Kohtult eelotsust küsimustes, mille vastusest sõltub viidatud asja lahendus. Sama määrusega peatas Riigikohus tsiviilasja nr 2-25-7 menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Käesoleva asja lahendus sõltub vastusest samadele küsimustele, mille kohta Riigikohus taotles eelotsust tsiviilasjas nr 2-25-
17. Seega peab kolleegium põhjendatuks TsMS § 356 lg 3 alusel peatada ka praeguse tsiviilasja menetlus. (allkirjastatud digitaalselt) 2