Obsah (23)

§ 637§ 369§ 3141§ 326§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 429§ 428§ 433§ 144§ 162§ 168§ 173§ 174§ 163§ 138§ 4842§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-121755 Tsiviilasi Rediem Capital

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 2-25-121755 I Asjaolud 1. Rediem Capital AB esitas 10.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 18.09.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 31.10.2026 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 31.10.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. Rediem Capital AB esitas 19.11.2025 hagiavalduse D P vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 142.15 eurot, intress 42.14 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Alternatiivselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks intress 42.14 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 142.15 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast, edasiulatuva intressina mõista kostjalt hageja kasuks välja eelmises punktis nimetatud tähtpäevadeks 1/12 summalt 519 eurot VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määra alusel arvestatud aastaintressist ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja palub välja mõista riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 136.40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 17.01.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr xxx. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud muid kõrvalkohustusi kui tasuda seaduslikus määras intressi (kõrvalnõudeid hageja edasiulatuvalt ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles xxx lepingu 24.04.2024 üles. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge. Leping ei ole lõppenud. Hagiavalduse punktis 1.
2. esitas hageja kostjale uue ülesütlemise avalduse koos täiendava tähtajaga. Hageja hinnangul on täidetud

§ 369eeldus tulevase nõude täitmiseks esitatava hagi lubatavuseks.

Kuivõrd kostja tegi viimase makse 18.06.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud, on selge, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Samuti on hageja nõude rahuldamine käesolevas menetluses 3 2-25-121755 otstarbekas menetlusökonoomia ja menetluskulude kokkuhoiu seisukohast. Hagejale, kostjale ja ka kohtule tähendaks käesolevas asjas võla osaliselt välja mõistmata jätmine seda, et võla jääki tuleks mõne aja pärast uues kohtumenetluses algusest peale uuesti menetlema hakata, põhjustades sellega ka täiendavaid kulusid. Seetõttu on mõistlik ja otstarbekas käesolev hagis esitatud võlaküsimus selles menetluses lõpuni menetleda ja hagi kogu võlanõude osas rahuldada. 23.10.2024 loovutas xxx kostja vastase nõude Rediem Capital AB koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 08.12.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte

§ 3141

ja

§ 326alusel postkasti jätmise teel 04.02.2026.

07.04.2026 määras kohus hagejale tähtaja intressi arvestuse täpsustamiseks. Hageja esitas 17.04.2026 vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et otstarbekuse kaalutlusel hageja loobub nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva intressi nõudest kostja vastu. Hagi nõue vastavalt väheneb intressinõuete võrra. Loobumise tulemusel jääb alles hageja põhiosa nõue ja viivise nõue just sellisena, nagu see on nõutud hagiavalduses ning nõude põhjendatus ja sissenõutavus on ühemõtteliselt selged. Hageja palub rahuldada hagi põhiosa ja viivise nõuetes. Hageja rõhutab, et esitas hagiavalduses kostjale ülesütlemishoiatuse koos võla tasumiseks täiendava 14- päevase tähtajaga ja ülesütlemise avalduse. E-toimikust nähtuvalt toimetati hagi kostjale kätte 04.02.2026, sel päeval sai kostja kätte ka ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate. Seega lõppes kostjale määratud täiendav tähtaeg 18.02.

1. Kostja ei ole midagi täiendavalt tasunud. Seega muutus leping 18.02.2026 ülesöelduks ja kogu tagastamata põhiosa sissenõutavaks ja kohus saab rahuldada hageja esmase nõude põhiosa väljamõistmiseks. Ülesütlemise jõustumiseni peab kostja maksma seaduses sätestatud määras viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud põhiosa summalt ja järgneva aja sees sissenõutavaks muutunud. II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4 2-25-121755

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud.
2. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; 5 2-25-121755 − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud muid kõrvalkohustusi kui tasuda seaduslikus määras intressi (kõrvalnõudeid hageja edasiulatuvalt ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
3. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude ümberarvestuse. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 519 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 376.85 eurot. Algne kokkulepe nägi ette alates 10.02.2023 igakuiseid võrdseid kuumakseid summas 20.86 eurot (esimene siiski 17.66 eurot). Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.02.2023 iga kuu 10.-ks kuupäevaks tegema igakuiseid põhiosamakseid summas 10.81 eurot (viimane 10.93 eurot). Kostja on tasunud kokku 376.85 eurot. Tehtud maksed katavad täielikult ära 34 kuu põhiosamaksete maksekohustuse (10.02.2023 – 10.11.2025) ja 9.31 euro ulatuses ka tekkinud intressi maksmise kohustuse (6.17 kuu eest (9.31 / 1.51 = 6.17)). Intressist on tasumata 42.14 eurot (28 kuu eest). Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates 10.12.2025 maksest.
4. Hagiavalduses esitas hageja intressi ümberarvestuse. 07.04.2026 määras kohus hagejale tähtaja intressi arvestuse täpsustamiseks. 17.04.2026 avaldas hageja, et loobub otstarbekuse kaalutlusel nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuva intressi nõudest kostja vastu.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Kohus leiab, et intressi nõudest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Rediem Capital AB intressi nõudes D P vastu võla nõudes. 6 2-25-121755 Kohus selgitab, et tulenevalt

§-st 432 ei saa avaldaja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

1. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et ümberarvestuse puhul ei ole leping lõppenud. Hageja toob välja, et esitas hagiavalduses kostjale ülesütlemishoiatuse koos võla tasumiseks täiendava 14- päevase tähtajaga ja ülesütlemise avalduse. E-toimikust nähtuvalt toimetati hagi kostjale kätte 04.02.2026, sel päeval sai kostja kätte ka ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate. Seega lõppes kostjale määratud täiendav tähtaeg 18.02.
2. Kostja ei ole midagi täiendavalt tasunud. Seega muutus leping 18.02.2026 ülesöelduks ja kogu tagastamata põhiosa sissenõutavaks ja kohus saab rahuldada hageja esmase nõude põhiosa väljamõistmiseks. Ülesütlemise jõustumiseni peab kostja maksma seaduses sätestatud määras viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud põhiosa summalt ja järgneva aja sees sissenõutavaks muutunud. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. RKTKo 3-2-1-35-09 punkti 15 kohaselt: „Praeguses asjas on kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Kolleegium on seisukohal, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt“. Võttes arvesse, et hageja ei ole kogu lepingut VÕS § 179 alusel üle võtnud, ei ole hageja hagiavalduses esitatud ülesütlemisavaldus kehtiv.
3. Hageja on esitanud täiendavalt nõude

§ 369alusel.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja toob välja, et kuivõrd kostja tegi viimase makse 18.06.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud, on selge, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Samuti on hageja nõude rahuldamine käesolevas menetluses otstarbekas menetlusökonoomia ja menetluskulude kokkuhoiu seisukohast. Hagejale, kostjale ja ka kohtule tähendaks käesolevas asjas võla osaliselt välja mõistmata 7 2-25-121755 jätmine seda, et võla jääki tuleks mõne aja pärast uues kohtumenetluses algusest peale uuesti menetlema hakata, põhjustades sellega ka täiendavaid kulusid. Seetõttu on mõistlik ja otstarbekas käesolev hagis esitatud võlaküsimus selles menetluses lõpuni menetleda ja hagi kogu võlanõude osas rahuldada. Eelneva alusel on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja ei täida lepingu alusel kohustusi õigel ajal. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks perioodil 10.12.2025 – 10.04.2026 kokku (1,5 + 4 x 10.81) 44.74 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa suuruseks on perioodil 10.05.2026 – 10.01.2027 (8 x 10.81 + 10.93) 97.41 eurot.

1. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Võttes arvesse, et kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 44.74 eurot, on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 0.76 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - võlasumma 1.5 eurot, periood 11.12.2025 – 23.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.06 eurot; võlasumma 10.81 eurot, periood 11.01.2026 – 23.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.31 eurot; võlasumma 10.81 eurot, periood 11.02.2026 – 23.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.22 eurot; võlasumma 10.81 eurot, periood 11.03.2026 – 23.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.13 eurot; võlasumma 10.81 eurot, periood 11.04.2026 – 23.04.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 0.04 eurot; Kokku (0.06 + 0.31 + 0.22 + 0.13 + 0.04) 0.76 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 44.74 eurot, viivis 0.76 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 97.41 eurot, viivis põhivõlalt 44.74 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 24.04.2026 kuni kohustuse täitmiseni ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus võtab vastu hageja intressi nõudest 42.14 eurost ja edasiulatuva intressi nõudest loobumise. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 8 2-25-121755

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168

lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

13. Vastavalt

§ 168lg-le 4 kannab hageja kostja menetluskulud kuna hageja loobub hagist.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Arvestades, et kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, jätab kohus menetluskulud hageja kanda menetluskulusid kindlaksmääramata. Hageja nõude suuruseks oli 184.29 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 142.91 eurot (hageja nõue ilma intressita). Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 78%. Menetluskulud tuleb

§ 163

lg 1 ja

§ 168

lg 4 alusel jätta 22% ulatuses (intressi osas) hageja kanda ning 78% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 100 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 235.60 eurot õigusabikulu (käibemaksuta). Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 35 eurot, kokku 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110 eurot. Tasudele lisandub käibemaks (24 %), 110 eurot + KM 24 % = 136.40 eurot. Kohtu 07.04.2026 määrusega tutvumise, analüüsi ja 17.04.2026 vastuse koostamise ajakulu oli 1 tund - 80 eurot + KM 24 % = 99.20 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja tunnihinda ja ajakulu põhjendatuks.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel 9 2-25-121755 tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. kinnitab, et ei ole Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (100+20+235.60) 355.60 eurot, millest kostja kanda jääb 78 % ehk 277.37 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 10