Obsah (17)

§ 637§ 314§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 163§ 173§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-14670 Tsiviilasi Aktiva Finance

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.09.2025 hagiavalduse V H vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 436.44 eurot, intress 28.44 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 172.18 eurot (hageja on ekslikult märkinud 187.23 eurot), viivised alates 06.09.2025 kuni põhinõude summas 436.44 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas, riigilõiv 245 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 29.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. xxx. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles xxx lepingu 27.06.2023 üles. xxx loovutas 30.06.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 20.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 26.11.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostja sai laenulepingu xxx alusel enda kontole 500 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 93.78 eurot. Hageja toob välja, et VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui 2 2-25-14670 kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Lepingu lõpptähtaeg on saabunud 10.08.2025, seega on kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Seega juhul kui kohus asub seisukohale, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid tuleb kostjalt välja mõista põhiosa jääk 406.22 eurot ning viivis põhiosalt 406.22 eurolt alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 11.08.2025 kuni tasumiseni, lepingus kokkulepitud määras 18% aastas. Menetlusdokumendid on toimetatud kostjale kätte

§ 314ja § 326 alusel postkasti jätmisega 28.03.2026.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3 2-25-14670

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
2. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
3. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. 4 2-25-14670 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
4. Kostja sai laenulepingu xxx alusel laenu 500 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 93.78 eurot. Seega juhul kui kohus asub seisukohale, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid tuleb kostjalt välja mõista põhiosa jääk 406.22 eurot ning viivis põhiosalt 406.22 eurolt alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 11.08.2025 kuni tasumiseni, lepingus kokkulepitud määras 18% aastas. Kohtu hinnangul on hageja põhivõla arvestus põhjendatud.
5. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohus on tuvastanud, et viimase osamakse tasumise tähtaeg on saabunud 10.08.2025 seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
6. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud. Koos ümberarvestusega ei esitanud hageja uut intressiarvestust, mistõttu ei ole hageja intressi nõue põhjendatud.
7. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast s.o 11.08.2025 kuni tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴ lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). 5 2-25-14670 Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 406.22 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.08.2025 kuni kohase täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 30.22 eurot, intressi 28.44 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 172.18 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

13. Hageja nõude suuruseks oli 697.06 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 406.22 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 58%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 42% ulatuses hageja kanda ning 58% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise 6 2-25-14670 esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (245+240) 485 eurot, millest kostja kanda jääb 58% ehk 281.30 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7