KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-123105 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-24-123105 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

7. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 161,17 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE

1. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kohus tühistab kohtuotsuse teatavakstegemise aja 18. mail 2026. 5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kompromissi sõlmimisel on hageja vähendanud oma nõuet, arvestades, et krediidiandjad rikkusid kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldusest nähtuvalt sai kostja lepingu nr L89010169729 alusel laenu 1493,11 eurot, millest kostja on tagasi maksnud 437,49 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on summas 1055,62 eurot. Seega on hageja arvestanud kostja tasutud 437,49 eurot põhinõude katteks. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt intressi ega muude tasude tasumist. Samuti ei nõua hageja kostjalt lepingute nr C85010243526 ja CNT0000069927 alusel võlgnevusi. Hageja nõuab üksnes lepingu nr L89010169729 alusel põhivõla ja viivise 5

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 7. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti on hageja esitanud 06.03.2025 menetlusdokumendis taotluse enam tasutud riigilõivu 100 eurot tagastamiseks. Esmalt selgitab kohus, et

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-24-123105 17.06.2024 ja tsiviilasjas nr 224-128455 07.08.

1. Seega loetakse hagide esitamise ajaks vastavalt 17.06.2024 ja 07.08.
2. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 3227,50 eurot, arvestades hageja 06.03.2025 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hagilt hinnaga 3227,50 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetlustes riigilõivu 162,65 eurot ja hagide esitamisel Tartu Maakohtule täiendavad riigilõivud 28.11.2024 35 eurot ja 02.12.2024 357,35 eurot, s.o kokku 520 eurot. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 520 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot ettenähtust enam, mis tuleb

§ 150lg 1 p 1 järgi hageja avalduse alusel hagejale tagastada.

Kohus rahuldab hageja taotluse enam tasutud riigilõivu 100 eurot tagastamiseks. Hageja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 161,17 eurot.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetlustes riigilõivu 162,65 eurot. Seega kuulus hagilt tasumisele täiendav riigilõiv 257,35 eurot, millest kohus tagastab kompromissi sõlmimise tõttu poole, s.o 128,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 128,68 eurot tagastamiseks.

§ 6

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

9. Pooled on

§ 661lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 7