Obsah (8)

§ 371§ 4§ 5§ 338§ 340§ 372§ 168§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7223 Tsiviilasi I.D hagi A.O vastu kahju hüvitamiseks Hagiava

) § 363 lg-s 1. Selliselt tuleb hagiavalduses märkida järgmist: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad asjaolud (p 2); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

§ 371

lg 1 p-d 9, 10 ja 12 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise, tasumata riigilõivuga ning, kui õigustatud isiku nimel hagivalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada

1. Kohtule esitatud hagiavalduses puudub selgelt väljendatud nõue, hagi on raskesti jälgitav ega pole võimalik aru saada, millist kohustust on kostja rikkunud ja milles seisneb tema tekitatud kahju. Hagiavalduses toodud asjaolud viitavad sellele, et hageja ja V.Q.N vahel oli sõlmitud kahe sõiduauto kohta müügileping. Hageja on ka märkinud, et tema ja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping vara kasutamiseks. Samas nõuab hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi varalise kahju 30 000 euro hüvitamist, kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tulenevalt VÕS § 208 lg-st
2. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjustatud lepingu pool, s.o ostja (hageja) saab nõuda müügilepingut rikkunud poolelt, s.o müüjalt kahju hüvitamist. Seega, kui müügileping oli sõlmitud hageja ja V.Q.N vahel, saab hageja kahju hüvitamist nõuda müüjalt ehk V.Q.N-ilt . Seega on hagi aluseks olevad asjaolud ebaselged. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole võimalik hinnata hagi õiguslikku perspektiivi.
3. Hagile on alla kirjutanud hageja nõustaja M.T , kes ei saa menetlus menetlustoiminguid teha. Samuti taotleb hageja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning advokaadi õigusabi eest kulude maksmisest vabastamiseks. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud nõuetekohaseid menetlusabi/riigi õigusabi taotlusi ega teatist majandusliku seisundi kohta. Ka nende esitamiseks tuleks kohtul määrata tähtaeg. Seega eeldaks praeguses asjas puuduste kõrvaldamine täielikult uue hagi koostamist.
4. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt

§ 5

lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 2 8. Esitatud hagiavaldus ei vasta vormi osas

§ 338

nõuetele ja sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 340

¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses hagis saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

Kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416, p 6). Kuivõrd hagiavaldus on esitatud niivõrd ulatuslike puudustega, mis ei võimalda selle menetlusse võtmist, ei pea kohus võimalikuks anda hagejale tähtaega käesolevas menetluses niivõrd ulatuslike puuduste kõrvaldamiseks. Seega, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Keeldumine ei välista hageja õigust esitada uus nõuetekohane hagi kostja vastu. 9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. 10.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 11.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3