Obsah (11)

§ 18§ 17§ 1§ 2§ 45§ 46§ 44§ 47§ 49§ 8§ 54

2-25-20135 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-20135 Y.A maksejõuetusa

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1).

1. Saata määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele p.12 täitmiseks. Y.A kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1.Y.A esitas 29.12.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ning tervislikest põhjustest tulenevalt ta ei tööta. Sissetulekuks on puuduva töövõimetoetus 600 eurot kuus, lisandub sotsiaaltoetus 40 eurot. Vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 23 083,70 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik Y.A maksejõuetusmenetluses. Ly Müürsoo kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest.
2. Kohus võttis 12.01.2026 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas Y.A usaldusisikuks Ly Müürsoo ja tegi talle ülesandeks

§ 17nõuete täitmise.

Kohus peatas täitemenetlused ja sundtäitmised. Usaldusisik esitas 06.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ees rahalisi kohustusi vähemalt 24 014,42 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub. II samba pensionikonto osakud on realiseeritud aastal

1. Usaldusisikule teadaolevalt puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgnikul on olnud sissetulek töötamisest viimati oktoobris ja novembris 2025 summas, millest kinnipidamisi teha ei saa. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalusega tekitatud nõudeid tasuda. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul anda võlgniku vanne.
2. Kohus pidas kohtuistungi 27.mail 2026, kus osales võlgnik. Võlgnik selgitas, et ta elab üürikorteris, mida saab kasutada seni kuni jõuab üüri maksta. Võlgniku peresse kuulub ka tema täisealine tütar, kelle pangakontot on ta seni kasutanud. Pärast usaldusisiku määramist on võlgnik kasutanud üksnes enda nimel olevat pangakontot. Sissetulek on Y.A-l töövõimetoetus, mis koos puude toetusega on 640 eurot. Kohtutäitur on arestinud sissetuleku ja 50-60 eurot läheb kohtutäiturile. Võlgnikul on terviseprobleemid ja tema töövõimet hinnati viimati aastal
3. Võlgniku sõnul ta ikka otsib tööd ja püüab tööl käia. Y.A teab, et menetluses on tema kohustuseks tööl käia ja võlausaldajatele tasuda. Otsib puhastusteenindaja või klienditeenindaja tööd. Y.A soovib pankroti väljakuulutamist ja tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu seisukoht
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine

-s sätestatud korras.

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). PankrS § 1 lg 1 järgi pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 2

lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

1. Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik Y.A on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 24014,42 euro väärtuses. Vara võlgnikul puudub. Tema sissetulek on töövõimetoetus koos puude toetusega kokku umbes 640 eurot. Võlgniku võlausaldajad on inkassofirma (loovutatud nõuetega), Elisa Eesti AS, eraisik Ingrid Kastepõld (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-2755) ja kohtutäiturid. Võlgnik Y.A on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnikul on sissetulek töövõimetoetuse näol, mille arvelt tuleb tal kohustusi täita.
2. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus

§ 18

lg 2 p 2 alusel välja Y.A pankroti ja algatab Y.A kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine

§ 45

lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Vastavalt

§ 45

lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Ly Müürsoo. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1). 8.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (Pankr

S § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:     TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

    Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu 10. Usaldusisik Ly Müürsoo on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 1618,20 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul Y.A maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh: - Järelepärimiste koostamine ja edastamine pankadesse, Transpordiametisse, Töötukassasse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta jt andmeallikatele vara ja võlgade kindlaksmääramiseks (17 dokumenti) - 2 t Tutvumine järelepärimiste tulemusena saadud ja kogutud andmetega – 1 tund; Dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega – 0,5 tundi; kogutud dokumentatsiooni põhjal vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamine, esitamine – 5 tundi; usaldusisiku toimiku komplekteerimine- 0,5 tundi. 11.Usaldusisik on tasu palunud määrata 9 tunni eest tunnitasuga 145 eurot tunnis, seega tasu kokku 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 313,20 eurot, kokku tasu seega 1618,20 eurot. Usaldusisik palub anda võlgnikule menetlusabi menetluskulude kandmiseks, usaldusisiku tasu väljamaksmiseks ja määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 alusel summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk 212,64 eurot, kokku tasu 1098,64 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Vabastada Y.A usaldusisiku tasu summas 1098,64 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasust 509,56 eurot koos käibemaksuga jätta Y.A kanda. Tasu maksta välja büroole OÜ Sentire MK, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 12.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus peab ajakulu 9 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks

§ 54

lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu väljamõistmine riigi vahenditest on riigipoolne menetlusabi, mida antakse juhul, kui menetluse kulusid ei saa katta võlgniku varast ja sissetulekust (TsMS § 183 lg 2). Käesoleval juhul võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt katta maksejõuetusavalduse läbivaatamisel tekkinud kulusid. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest.

1. Tasu väljamõistmisel riigi vahenditest kuulub kohaldamisele PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri määrus ja seal ette nähtud tasumäärad. Seetõttu ei saa rakendada usaldusisiku kasutatud tasumäära 145 eurot tund. Selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2024.a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4222 p.
2. Määrates usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg 4, lg 5 1 sätete alusel 9 tunni eest tunnitasuga 66 eurot, on põhjendatud tasu summa 594 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane, seega lisandub tasule käibemaks 24%, s.o. 142,56 eurot. Kokku tasu koos käibemaksuga 736,56 eurot. Tasu kogusumma ei ületa TsMS § 183 lg 2 järgi antava menetlusabi piirmäära ja tasu saab kogu ulatuses määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik on taotlenud, et kohus määraks võlgniku Y.A vabastamise usaldusisiku tasu riigile hüvitamise kohustusest. Kohus on seisukohal, et sellise otsustuse tegemine on ennatlik, see otsustus tehakse kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel (

§ 8lg 5).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (

§ 54lg 11.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik