2 Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. 15. Võlausaldajad AS XXX, XXX OÜ, AS XXX on avaldanud enda nõusolekut kavaga. XXX AS ja XXX AS esitasid vastuväited. 16.
lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. 4
lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. 17. XXX AS teatas enda vastuväites, et usaldusisik 03.03.2026 edastas võlausaldajale võlgniku võlgade ümberkujundamise kava koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, milles võlausaldaja nõue on võlgade ümberkujundamise kavast välja jäetud selgitusega, et võlausaldaja on esitanud nõude osas ümberarvestuse, mille tulemusena võlgnevus on loetud tasutuks. Võlausaldaja ei nõustu sellise käsitlusega. Võlausaldaja hinnangul ei anna ümberarvestuse esitamine iseenesest alust järeldada, et nõue on lõppenud või tasutud. Nõude lõppemine või tasumine peab põhinema selgetel faktilistel ja õiguslikel alustel. Võlausaldaja 29.12.2025 sai usaldusisikult järelepärimine
§-st 17 tulenevate ülesannete täitmiseks. Järelepärimises palus usaldusisik võlausaldajal esitada teavet ja dokumente võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Võlausaldaja 09.01.2026 vastas järelepärimisele. Võlausaldaja teatas, et võlausaldaja ja võlgniku vahel on 17.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste jääk oli 05.12.2025 seisuga kogusummas 914,35 eurot, sh tagastamata krediidisumma 904,14 eurot ja intress 10,21 eurot. Võlausaldaja selgitas täiendavalt, et on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Võlausaldaja kontrollis tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Lisaks esitas võlausaldaja vastavad tõendid (registripäringute väljavõte, võlgniku konto väljavõte ja laenutaotlus). Eeltoodut kogumis arvestades leiab võlausaldaja, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja kanda tema nõue võlgade ümberkujundamise kavasse. XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et
lg-st 3 tulenevalt hindab usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust. Kuna tegemist on tarbijakrediidi nõudega, tuli hinnata, kas laenuandja on laenu väljastades teostanud vastutustundliku laenamise järgimist. Vara- ja võlanimekirjas on välja toodud, et XXX AS tuvastas laenutaotluse läbitöötamisel, et võlgniku ainuke sissetulek on pension summas 505 eurot ning kohustusteks on kaks XXX AS nõuet kogusummas 120 eurot. Hinnata tuleb laenuvõtja toimetulekut peale laenumakseid. Võlausaldaja ei ole hinnanud, kas pensionärile jääb piisav summa eluks vajalike kulude katteks. Puudub igasugune hinnang eluasemekuludele, ravimitele ja muude eluks vajalikele kulutustele. Samuti tuleb arvesse võtta, et võlgnikul oli ees juba kõrge intressiga laenud XXX AS-ilt ning XXX OÜ ees. Kokkuvõttes on laenuandja hinnanud vastutusetusliku laenamise põhimõtet formaalselt mitte sisuliselt. XXX AS esitas alternatiivsena ka võla ümberarvestuse, mille kohaselt oli nõue tasutud. Kuna usaldusisik tuvastas, et võlausaldaja ei ole järginud piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli lähtuda nõude ümberarvestusest ning kuna sellega oli nõue tasutud, jäi nõue kavast välja. Usaldusisik täiendas, et laenutaotluse esitamisega XXX AS-ile ei olnud võlgnikul veel lisatööd toidukullerina ning tema ainuke sissetulek laenutaotluse esitamisel oligi pension. Kohus kontrollis võlgniku pangakonto andmete alusel, et tema sissetulekuks oli pension 505,62 eurot (2023.a jaanuar), eelnevatel kuudel 485,62 eurot. Kohus tuvastas võlgniku igakuised püsikulud: XXX AS, XXX AS, KÜ XXX, keskmiselt 259,12 eurot kuus. Samuti nähtuvad kohustused XXX AS-ile kokku 118,13 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõte on esitatud perioodi 01.09.2022-08.01.2023 osas. Leping XXX AS-iga sõlmiti 17.01.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne 6 võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 20.
lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses 7 saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv. 24. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (
) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023 määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt. 25.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist
Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. 26. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 27.
lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 22.12.2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. 28. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (
Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (
29.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. maiks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. maiks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule. 8 30. Kohus lisab, et tühistab kava
Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 31. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 32. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 910 eurot (13 tunni eest tunnitasuga 70 eurot, millele käibemaksu ei lisandu). 32.1.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 32.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 70 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa
Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 13 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 910 eurot, s.o (13 h × 70 eurot). 32.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 900 eurot. Usaldusisiku tasust (900 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb (
Ülejäänud osas, so 10 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult. 9 33. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab
lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2026 kohtumäärusega jäeti XXX AS-i määruskaebus Viru Maakohtu 1. aprilli 2026 määruse peale läbi vaatamata. 01.04.2026 kohtumäärus kohtumäärusega. 2-25-21150 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 10 04.06.2026 Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.